Close

BETA VERSION OF THE PORTAL IS NOW AVAILABLE!

Visit the BETA version of the European e-Justice Portal and give us feedback of your experience!

 
 

Navigation path

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Kohtukorraldus liikmesriikides - Belgia

This page has been machine translated and its quality cannot be guaranteed.

The quality of this translation has been assessed as: unreliable

Do you consider this translation useful?

Sellel lehel esitatakse ülevaade Luksemburgi kohtukorraldusest.


Õiguskorraldus — kohtusüsteem

Belgia õigussüsteem on tsiviilõiguslik süsteem, mis sisaldab kohtunike poolt kodifitseeritavate, kohaldatavate ja tõlgendatavate eeskirjade kogumit.

Belgias kuulub kohtukorraldus vaid föderaalse tasandi pädevusse.

Põhimõtted

Enne ülevaate andmist Belgia kohtukorraldusest tuleks meenutada mõningaid kohtukorralduse riigiõiguslikke ja üldisi põhimõtteid.

Lisaks seadusandlikule võimule ja täidesaatvale võimule on põhiseadusega kehtestatud kohtuvõim, mida kasutavad kohtud. Seega on kohtud muude põhiseaduslike volituste kõrval sõltumatu pädevus.

Kohtute roll on kohtunikul. seetõttu kohaldab ta seadust: Kohtuvõimu ülesandeks on mõista kohut. Seega kohaldab ta õigust: ta lahendab vaidlusi tsiviilasjades ja kohaldab kriminaalõigust õigusrikkumisi toime pannud isikute suhtes. Eristatakse kohtunikkonda ja prokuratuuri.

Põhiseaduse artiklite 144 ja 145 kohaselt kuuluvad vaidlused, mille sisuks on tsiviilõigused, ainult kohtute pädevusse, samuti kuuluvad kohtute pädevusse ka vaidlused, mille sisuks on poliitilised õigused, välja arvatud seadusega eraldi sätestatud juhtudel.

Kõik kohtud ja kõik kohtuvaidluse osas tehtavad otsused peavad põhinema seadusel. Põhiseaduse artikli 146 kohaselt ei ole võimalik moodustada mingeid erakorralisi komisjone ega kohtuid, sõltumata neile antavaist nimetustest.

Kohtuistungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui selline avalikkus võib ohustada avalikku korda või moraali, sellisel juhul teeb kohus otsuse (põhiseaduse artikli 148 lõige 1). Kohtuistungite avalikkuse põhimõte võimaldab muu hulgas tagada õigusemõistmise läbipaistvust.

Kõik kohtuotsused peavad olema põhjendatud. Kohtuotsus kuulutatakse välja avalikul istungil (põhiseaduse artikkel 149). Põhiseaduses ja kohtuseadustiku artiklis 780 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab, et kohtunik peab lähtuma poolte selgitustes esitatud faktidest ja õiguslikest asjaoludest. Põhjendus peab olema ammendav, selge, täpne ja asjakohane. Kohtuotsuste põhjendamise nõue, samuti kui kohtuniku sõltumatuse nõue kaitsevad kostjat kohtuniku omavoli eest ja võimaldavad põhjendusest tulenevalt algatada menetlust apellatsiooni- või kassatsioonikohtus.

Nii kohtunike sõltumatus oma õiguslike ülesannete täitmisel kui prokuratuuri sõltumatus juurdluste ja jälitustegevuse läbiviimisel, sealjuures ka pädeva ministri õigus algatada jälitustegevust ja anda sunniiseloomuga korraldusi kriminaalpoliitika, sealhulgas juurdlus- ja jälituspoliitika alal, tulenevad põhiseaduse artikli 151 lõikes 1 sätestatust.

Selle sätte lõikes 4 on sätestatud, et kuningas määrab seaduses sätestatud tingimustel ja meetodi kohaselt rahukohtunikud, kohtunikud, kohtute nõustajad ja kassatsioonikohus.

Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikud jäävad pensionile seadusega sätestatud vanuses ning saavad seadusega ette nähtud pensioni. Kohtuniku töökohalt vabastamine või tema volituste peatamine saab toimuda üksnes kohtuotsuse alusel. Kohtuniku üleviimine saab toimuda ainult uue kohtuniku nimetamisel ja üleviidava kohtuniku nõusolekul (põhiseaduse artikkel 152). Ka kohtute juures töötavate prokuratuuri ametnike nimetamise ja tagasikutsumise õigus on üksnes kuningal (põhiseaduse artikkel 153).

Õiguskorraldusega seotud isikute eriõigused ja -kohustused on sätestatud seadusega (põhiseaduse artikkel 154).

Lisaks sellele ei või kohtunik võtta vastu ühtegi töölepingu alusel täidetavate funktsioonide juhtimist, välja arvatud juhul, kui ta täidab neid ülesandeid tasuta ning puuduvad seadusega sätestatud konfliktsed asjaolud (põhiseaduse artikkel 155).

Kohtu liik

Belgias on viis suurt kohtualluvuse piirkonda ehk viis apellatsioonikohtu piirkonda: Brüssel, Liege, Mons, Gent ja Antwerpen.

Need piirkonnad on jagatud kohturingkondadeks, millest igaühes on üks esimese astme kohus. Kogu Belgia territooriumil on 12 kohturingkonda. Brüsseli kohturingkonnas on kaks esimese astme kohut, millest üks on hollandikeelne ja teine prantsuse keelt.

Lisaks on kohtupiirkonnas 9 töökohut ja 9 kindlat kohut.

Ringkonnad on omakorda jagatud kohtukantoniteks (kantoni judiciaire/gerechtelijk kanton), kellel on rahukohus (Tribunal de paix/vredegrerecht). Kogu Belgia territooriumil on 187 kohtukantonit.

Kõigis kümnes provintsis, samuti pealinn Brüsseli halduspiirkonnas on üks vandekohus. Vandekohus ei ole alaline kohus. See moodustatakse iga kord, kui süüdistatavad tema ette saadetakse.

Õigusrikkumise iseloomu ja raskusastme, konflikti olemuse ja asjaomaste summade suuruse põhjal määratakse, millist liiki kohtu poole tuleb pöörduda.

Teatavatel juhtudel sõltub vaidluse iseloomust, millise kohtu poole tuleb pöörduda. Rahukohtunik on pädev lahendama naabritega tekkinud konflikte ning esimese astme kohus lahutusega seotud küsimusi. Muudel juhtudel on kriteeriumiks poolte staatus. Põhimõtteliselt on äriühingu kohus erikohus, kus teatatakse ettevõtjatevahelistest vaidlustest.

Kui pädeva kohtu liik on kindlaks määratud, peab määrama koha, kus kohtuasi tuleb läbi vaadata.

Tsiviilasjades võib hagi esitada kostja elukohajärgsele kohtule või selle koha kohtule, kus vaidlusalused kohustused tekkisid või kus need tuleks täita.

Kriminaalasjades on pädevad ka selle koha kohus, kus õigusrikkumine toime pandi, kahtlusaluse elukohajärgne kohus ja selle koha kohus, kus kahtlusaluse võib leida. Juriidiliste isikute puhul pöördutakse asjaomase juriidilise isiku registrijärgse asukoha ja tema tegevuskohajärgse kohtu poole.

Kohtud ja nende hierarhia:

Kohtukorralduse kohaselt on kohtutel kindel hierarhia. Kohtute struktuur on järgmine:

4

KASSATSIOONIKOHUS

3

Apellatsioonikohtud

Kõrgemad töökohtud

Istuvad kurgid

2

Esimese astme kohus

Töökohtud

Äriühingu kohtud

1

Rahukohtud

Politseikohtud

Tavakohtute otsused on prantsuse keeles „jugements”. Apellatsioonikohtute, töökohtute, vandekohtute ja kassatsioonikohtute otsused kannavad prantsuskeelset nimetust „arrêts”.

Tsiviilmenetluses käsitletakse peamiselt nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute vahelisi eraõiguslikke vaidlusi.

Kriminaalmenetluse eesmärk on määrata õigusrikkumiste toimepanijatele seadusega ettenähtud karistusi (vangistus, töökohustus, trahv jne).

Mõnikord ei ole üks pooltest kohtu otsusega nõus. Kohtuvaidluse pooltel või teatavatel juhtudel ka kolmandatel isikutel on võimalik saada uusi kohtunikeotsuseid. õiguskaitsemenetlused jagunevad kahte kategooriasse: Edasikaebamise võimalused on jagatud kahte kategooriasse: tavalised ja erandlikud edasikaebamise viisid.

On kaks peamist edasikaebamise võimalust: Vastulause ja kaebus
võimaldavad kostjal tagaseljaotsuse vaidlustada. Sellisel juhul peab otsuse teinud kohus asja uuesti arutama.
Välja arvatud piiratud arvul juhtudel, kui see ei ole võimalik, on kõikidel asjaomastel pooltel õigus esitada edasikaebus. Nii süüdimõistetul, tsiviilhagejal, hageja poolel kui ka kostja poolel, samuti prokuröril on võimalus lasta kohtuasi teist korda läbi vaadata. Edasikaebuse vaatab alati läbi esimese otsuse teinud kohtust kõrgem kohus.

Järgmises tabelis esitatakse ülevaade edasikaebusi käsitlevatest kohtutest, vastavalt kohtutele, kelle otsuse kohta edasikaebus esitatakse:

Kohtuotsus

Edasikaebus

Rahukohus

— tsiviilasjad

Esimese astme kohus (tsiviilkolleegium)

Kaubandusküsimused

Kohus

Politseikohus

— kriminaalasjad

Esimese astme kohus (kriminaalkolleegium)

— tsiviilasjad

Esimese astme kohus (tsiviilkohus)

Töökohus

Kõrgem töökohus

Esimese astme kohus

Apellatsioonikohus

Kohus

Apellatsioonikohus

Apellatsiooniastmes arutavad kohtunikud kohtuasja teist ja viimast korda ning teevad lõpliku otsuse. Pooltel on siiski veel võimalus esitada kassatsioonkaebus.

Lisaks nimetatud kahele tavalisele edasikaebamisviisile on olemas veel täiendavad „erandlikud” edasikaebamisviisid, millest peamineon kassatsioonkaebuse esitamine. Kohtuotsuse erandliku läbivaatamise näol kassatsioonikohtus ei ole tegemist kolmanda instantsiga või kolmanda kohtuastmega. Kassatsioonikohus kontrollib vastavust seadustele ning ei tegele talle edastatud kohtuasja sisulise menetlemisega.

Lisaks eespool osutatud kohtutele on Belgias veel kaks muud kohut. Neil kohtutel on kontrolliv funktsioon: Riiginõukoguja põhiseaduskohus. Riiginõukogu on kõrgem halduskohus ja kontrollib haldusvaldkonda. See kohus sekkub, kui mõne kodaniku hinnangul ei ole haldusasutus seadusest kinni pidanud. Põhiseaduskohtu roll on tagada, et seadused, dekreedid ja määrused oleksid vastavuses põhiseadusega, ning jälgida, et pädevused oleks Belgia riigiasutuste vahel õiglaselt jaotatud.

Juriidilised andmebaasid

Lingil klikates avaneb uus akenBelgia kohtuvõimu portaal tagab muuhulgas juurdepääsu kohtpraktikale, Belgia õigusaktidele ja ametlikule väljaandele Moniteur Belge.

Kas juurdepääs andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasile on tasuta.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne justiitsministeerium


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 22/08/2019