Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Kohtukorraldus liikmesriikides - Iirimaa

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Sellel lehel antakse ülevaade Iirimaa kohtusüsteemist.


Kohtukorraldus – Iirimaa

Lingil klikates avaneb uus akenKohtuteenistus (Courts Service) on sõltumatu juriidiline isik, mille valitsus moodustas 1999. aasta novembris, tuginedes 1998. aasta kohtuteenistuse seadusele (Courts Service Act). Kohtuteenistusel on järgmised ülesanded:

  1. - kohtute haldamine;
  2. - kohtunikele tugiteenuste pakkumine;
  3. - üldsusele kohtusüsteemi kohta teabe pakkumine;
  4. - kohtuhoonete tagamine, haldamine ja ülalpidamine ning
  5. - kohtute kasutajatele teenuste pakkumine.

Iirimaa põhiseaduses on sätestatud, et seadusega loodud kohtutes mõistavad õigust kohtunikud, kelle on ametisse nimetanud president valitsuse ettepanekul. Põhiseaduse kohaselt on kõikide kohtute kohtunikud oma õigusemõistmisega seotud ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. Kohtuniku saab ametist vabastada ainult juhul, kui ta on toime pannud teo, mille eest on seaduses ette nähtud ametist tagandamine, või töövõimetuse tõttu ning pärast seda, kui parlamendi mõlemad kojad on teinud vastava otsuse.

Kohtute hierarhia

Põhiseaduse kohaselt koosneb kohtusüsteem kõrgeima astme apellatsioonikohtust, milleks on ülemkohus (Supreme Court), ning esimese astme kohtutest, mis hõlmavad kõrgemat kohut, millel on täielik pädevus kõigis kriminaal- ja tsiviilasjades, ning piiratud kohtupädevusega kohtuid, milleks on piirkondlikul tasandil tegutsevad ringkonnakohus (Circuit Court) ja piirkonnakohus (District Court).

Kriminaalasjade kohta sätestatakse artiklis 38, et „isikule saab määrata kriminaalkaristuse ainult nõuetekohase õigusemõistmise raames”. Väiksemaid õigusrikkumisi arutatakse lihtmenetlust kasutavates kohtutes, kuid isiku üle, keda süüdistatakse raskemas õigusrikkumises, ei saa kohut pidada ilma vandekohtuniketa. Põhiseadus sisaldab ka sätteid erikohtute loomise kohta, eesmärgiga tagada tõhus õigusemõistmine küsimustes, milles üldkohtud ei suudaks seda teha.

Üldsus võib viibida kõigil kohtuistungitel, välja arvatud juhul kui kohus töötab n.ö kinniste uste taga, mis tähendab, et kohtuistung on üldsusele suletud.

Tsiviilasju menetlevate kohtute korraldus:

Ülemkohus

Kõrgem Kohus

(Dublinis)
Apellatsioonikohus

(Dublinis)
Täielik algne pädevus ning ringkonnakohtu ja teatavate muude kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste lahendamise pädevus

Ringkonnakohus

Piirkonnakohus

(iga 26 krahvkonna keskuses)
Algne pädevus, kui hagihind on alla 38 092,14 euro, ning piirkonnakohtu ja teatavate muude kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste lahendamise pädevus

(24 piirkonnas)
Algne pädevus, kui hagihind on alla 6348,69 euro
(kaasa arvatud väiksemate kohtuvaidluste menetlus teatavate tarbijakaebuste korral, mille nõude väärtus ei ole suurem kui 1269,74 eurot)


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 12/09/2014