Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Lapse seaduslik äraviimine - Bulgaaria

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Kui mõlemad vanemad teostavad oma hooldusõigust ühiselt, peavad nad ka otsuse lapse teise riiki viimise kohta tegema ühiselt.

Kui vanemad ei ela koos, võivad nad leppida kokku lapse elukoha ning lapse hooldamise ja temaga suhtlemise korra ning lasta lapse tegeliku viibimiskoha järgsel rajoonikohtul (районен съд) see kokkulepe heaks kiita.

Kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda, peavad nad vaidluse lahendamiseks pöörduma lapse tegeliku viibimiskoha järgsesse rajoonikohtusse, kus tehakse otsus lapse elukoha ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta.

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

Olenemata sellest, kas vanemad teostavad oma hooldusõigust ühiselt või kas kohus on kiitnud heaks nende kokkuleppe või teinud otsuse hooldusõiguse andmise kohta ainult ühele vanemale ja määranud, et lapse elukoht peab olema selle vanema juures, on lapse äraviimiseks Bulgaaria territooriumilt vaja ka hooldusõiguseta vanema nõusolekut ning see nõusolek peab olema kirjalik ja kandma asjaomase vanema notariaalselt tõestatud allkirja (Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide seaduse (Закон за българските лични документи) artikli 76 punkt 9).

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Kui vanemad ei anna lapse teise riiki viimiseks nõusolekut, lahendatakse vaidlus perekonnaseadustiku (Семеен кодекс) artikli 127a alusel, ning kui nad ei ole lapse elukoha suhtes ühel nõul, kohaldatakse perekonnaseadustiku artikli 127 lõiget 2 või artiklit 59.

Kui nõusoleku lapsele reisipassi andmiseks ja lapse teise riiki viimiseks (olenemata reisi kestusest) annab vanema asemel kohus, peab ta arvesse võtma lapse huvide erilise kaitsmise vajadust tema teise riiki viimisel ning see omakorda eeldab, et last tuleks lubada teise riiki viia vaid konkreetseks ajavahemikuks ja konkreetsete riikide hulgast (nt Euroopa Liidu liikmesriigid) kindlaks määratud riiki või riikidesse või et lapsel tuleks lubada teha kindlaksmääratud ajavahemikus piiramatul arvul reise, ent samuti ainult kindlaksmääratud riikidesse.

Kooskõlas õiguse tõlgendamise siduvate suunistega, mis on esitatud Bulgaaria kõrgeima kassatsioonikohtu (Върховен касационен съд) tsiviilkolleegiumi üldkogu 2016. aasta päevakorras olnud tõlgendavas kaasuses nr 1 tehtud tõlgendavas kohtuotsuses nr 1/2016 (3. juuli 2017), ei või kohus anda vanema asemel lõplikku nõusolekut ega lubada lapsel reisida piiramata aja jooksul ja piiritlemata territooriumil.

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.

Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide seadusega on ette nähtud nõue, et last reisil mitte saatev vanem peab andma lapse reisiks notariaalselt tõestatud nõusoleku hoolimata sellest, millistel konkreetsetel asjaoludel laps teise riiki viiakse.

Lapse äraviimine võib olla ajutine ja pärast seda naaseb laps Bulgaariasse viimata oma elukohta üle teise riiki. Juhul kui laps reisib välismaale ekskursioonile, puhkusele, sugulastele külla, õppima, kultuuri- või spordiüritustele, võistlustele, ravile jne ning pooled on tema reisimise suhtes eriarvamusel, hindab kohus nende taotluse põhjust. Kui kohtul ei ole põhjust arvata, et last ähvardab konkreetne ja reaalne oht, määrab ta kindlaks loa andmise tingimused. Lapse ajutisel viimisel teise riiki ei ole tõenäoline, et lapse õigus reisida oleks vastuolus vanema suhtlusõigusega, ning isegi kui selline vastuolu tekib, eeldatakse, et juhul kui lapse reis on tema parimates huvides, lepib asjassepuutuv vanem oma õiguse ajutise piiramisega.

Lapse äraviimise põhjus võib ka olla tema teise riiki elama asumine. Kui kohus hindab lapse teise riiki viimise küsimust ja seega ka nõutavate dokumentide väljaandmist, ei tohiks tema luba laps teise riiki viia sisaldada luba viia teise riiki üle lapse elukoht, välja arvatud juhul, kui loataotlustele on lisatud lapse elukoha üleviimise loa taotlus. Lapse elukoha kindlaksmääramisel kaalutakse lapse parimaid huve ja väljavaadet olla lõimitud perekonda ja sotsiaalsesse keskkonda ning seda, kas uude elukohta kolimine on püsivat laadi.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 22/07/2020