Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Lapse seaduslik äraviimine - Prantsusmaa

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, võivad mõlemad vanemad lapsega reisida ilma teise vanema sõnaselge nõusolekuta, välja arvatud erandjuhud. Kui aga üks vanematest on sõnaselgelt reisi vastu ja kokkulepet ei suudeta saavutada, tuleb asja lahendamiseks pöörduda perekonnaasjade kohtuniku poole.

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, ei saa üks vanem üksi otsustada asuda lõplikult elama välismaale ilma teise vanema nõusolekuta. Kui ühel vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, pole teise vanema vaikiv ega sõnaselge nõusolek vajalik, olgu siis tegemist puhkusereisi või lõplikult välismaale elama asumisega. Samas peab ta sellest teist vanemat informeerima vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 373-2-1, mille järgi peab vanemat, kel puudub lapse suhtes hooldusõigus, hoidma kursis lapse elu puudutavate oluliste valikutega.

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

Reisimine puhkuse eesmärgil

Et takistada lapse välisriiki viimist teise vanema poolt, võib vanem juhul, kui ka temal on lapse suhtes hooldusõigus, taotleda prefektuurilt riigist lahkumise keeldu (opposition à sortie de territoire), mis kehtib 15 päeva, ja/või taotleda perekonnaasjade kohtunikult lapse ilma mõlema vanema loata riigist väljaviimise keelamist (tsiviilseadustiku artikkel 373-2-6), mis kehtib kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni uue otsuse tegemiseni. Ilma mõlema vanema loata riigi territooriumilt lahkumise keeld takistab lapsel riigist lahkuda. Vanemad võivad siiski anda nõusoleku konkreetseks reisiks, kuhu laps läheb üksi või ühe vanemaga, esitades avalduse kriminaalpolitsei ametnikule (seda tehakse tavaliselt 5 päeva enne reisi). Kui üks vanem keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest, võib teine vanem taotleda kohtunikult territooriumilt lahkumise keelu tühistamist või lapsele erandkorras territooriumilt lahkumise loa andmist.

Reisimine elukoha muutmise eesmärgil

Isegi kui lapsega välisriiki reisimisele ei ole väljendatud vastuseisu ja lapse riigist lahkumine ei ole keelatud, on vajalik teise vanema nõusolek, kui lapsega välisriiki reisimise eesmärk on muuta lapse elukohta, välja arvatud juhul, kui teise riiki elama asuda soovival vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Ainult sellisel juhul pole tal vaja teise vanema nõusolekut, kuid ta peab teist vanemat informeerima sellest last puudutavast uuest olulisest olukorrast.

Kui vanem eirab teise vanema nõusoleku puudumist, võib viimane taotleda rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomist, viidates tema ebaseaduslikule äraviimisele. See menetlus tuleb algatada riigis, kuhu laps viidi, ja vajadusel tuleb kasutada konventsiooni alusel määratud keskasutuste abi.

Olenemata lapse äraviimise iseloomust ning välja arvatud territooriumilt lahkumise keelamise ja sellele vastuseisu konkreetsed juhtumid, ei pea vanem, kes lahkub koos lapsega riigi territooriumilt, tõendama teise vanema sõnaselget nõusolekut, mis loetakse kolmandate isikute suhtes antuks.

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Kui üks lapse suhtes hooldusõigust omav vanem keeldub reisiks nõusolekut andmast, on lapsega koos reisida soovival vanemal õigus pöörduda kohtuniku poole, kes võib anda loa lapse lahkumiseks territooriumilt. Sama kehtib juhul, kui lapse lahkumine riigist on keelatud, kui selleks ei ole mõlema vanema luba.

Ka siis, kui laps viiakse tegelikult ära elukoha muutmise eesmärgil, peab lapsega koos kolida sooviv vanem esitama enne reisi algust taotluse lapse elukoha järgsele perekonnaasjade kohtunikule, kui teine vanem, kellel on samuti hooldusõigus, keeldub nõusolekut andmast.

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.

Nagu eespool selgitatud, tuleb eristada ajutist äraviimist ja lõplikku äraviimist. Vt eespool.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 24/07/2020