menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õigusvaldkonna ametid - Horvaatia

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: horvaadion juba tõlgitud.


Õigusvaldkonna ametid

Õigusasutuste juristid

Kohtunikud (suci; ains. sudac).

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja sooritanud edukalt riikliku advokaadieksami.

Kohtunikuks nimetatav isik peab olema Horvaatia kodanik.

Riikliku kohtuametnike kooli (Državna škola za pravosudne dužnosnike) lõpetanud isiku võib nimetada väärteomenetluste kohtu (prekršajni sud), munitsipaalkohtu (općinski sud), kaubanduskohtu (trgovački sud) või halduskohtu (upravni sud) kohtunikuks.

Isiku, kes on töötanud kohtus vähemalt kaheksa aastat, võib määrata maakonnakohtu (županijski sud), Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu (Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske), Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) ja Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu (Visoki upravni sud Republike Hrvatske) kohtunikuks.

Horvaatia Vabariigi ülemkohtu (Vrhovni sud Republike Hrvatske) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt 15 aastat kohtus, kas kohtuametniku, advokaadi või notarina, või õigusteaduse õppejõuna ülikoolis (viimasel juhul arvestatakse töökogemust alates advokaadieksami läbimisest), või maineka juristi, kes on edukalt sooritanud advokaadieksami, kellel on vähemalt 20aastane töökogemus ning kes on tõestanud end konkreetses õigusvaldkonnas ning kutse- ja akadeemilises tegevuses.

Lingil klikates avaneb uus akenKohtute seadus (Zakon o sudovima)

Lingil klikates avaneb uus akenRiikliku justiitsnõukogu seadus (Zakon o državnom sudbenom vijeću)

Lingil klikates avaneb uus akenKohtunike ja teiste õigusala ametnike töötasude seadus (Zakon o plaćama sudaca i drugih pravosudnih dužnosnika)

Kohtutöötajad

Kohtutöötajate ning kutse-, kantselei ja tehniliste ülesannete teostamiseks vajaliku abipersonali arvu määrab justiitsminister.

Riigiteenistujate ja abipersonali töötamist kohtutes, nende töötasusid ja muid tööalaseid õigusi, kohustusi ja ülesandeid ning vastutust ametialaste rikkumiste eest reguleerivad riigiteenistujate ja abipersonali tööõigusnormid ja tööõiguse üldnormid.

Kohtute vabu ametikohti võib täita üksnes justiitsministri heakskiidul.

Töötajate ja abipersonali töölevõtmisel kohtutesse tuleb arvestada vähemusrahvuste esindatust.

Kohtute töötajate ja abipersonali haridusnõuete, praktikantide, riikliku erialaeksami sooritamise tingimuste, selle eksami õppekava ja metoodika ning muude seonduvate küsimuste kohta annab määrused justiitsminister.

Kohtute töötajaid võib justiitsminister oma otsusega üle viia teise kohtusse vastavalt töökorralduslikele vajadustele. Kohtul võivad olla kohtunõunikud (sudski savjetnici; ains. sudski savjetnik) ja kohtu vanemnõunikud (viši sudski savjetnici; ains. viši sudski savjetnik).

Kohtunõunikuna võib töötada isik, kellel on kõrgharidus õigusteaduses ning kes on edukalt läbinud riikliku advokaadieksami.

Kohtu vanemnõuniku või Horvaatia Vabariigi ülemkohtu nõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus õigusteaduses, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt kaks aastat kohtunõuniku, kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt viis aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Horvaatia Vabariigi ülemkohtu vanemnõuniku ametisse võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt neli aastat kohtunõuniku, kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt 10 aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Kohtunõunike ja kohtu vanemnõunike volitused

Kohtunõunikud ja kohtu vanemnõunikud osalevad kohtuistungitel ja võivad iseseisvalt teostada teatavaid menetlustoiminguid, hinnata tõendeid ja teha kindlaks fakte.

Nimetatud toimingute tulemustest lähtudes esitab kohtunõunik või kohtu vanemnõunik otsuse projekti kohtunikule, keda kohtu esimees on selleks volitanud, ning see kohtunik teeb projekti alusel otsuse. Kohtunõunik või kohtu vanemnõunik avaldab nimetatud otsuse kohtuniku loal.

Kui kohtunik ei nõustu kohtunõuniku või kohtu vanemnõuniku esitatud projektiga, menetleb ta ise asja.

Vastavalt kehtivale kohtute seadusele on kohtunõunikel ja kohtu vanemnõunikel õigus menetleda asju ja esitada otsuste projekte:

  1. tsiviilvaidlustes, mille esemeks olev rahaline nõue või hüvitisenõue ei ületa 100 000 Horvaatia kunat (HRK), ning kaubandusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 500 000 HRK;
  2. kollektiivlepingutest tulenevates töövaidlustes;
  3. haldusvaidlustes küsimuste üle, mis otsustatakse analoogses vaidluses tehtud lõplikult jõustunud kohtuotsuse alusel, avalik-õiguslike isikute tegude või tegematajätmiste suhtes esitatud kaebuste üle ning haldusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 100 000 HRK;
  4. täitemenetlustes;
  5. pärimismenetlustes;
  6. kinnistusraamatu menetlustes;
  7. väärteomenetlustes;
  8. hagita menetlustes, välja arvatud teovõime piiramise menetlused, kaasomandi lõpetamise menetlustes, piiride kindlaksmääramise menetlustes ja perekonnaseaduse (Obiteljski zakon) alusel toimuvates menetlustes;
  9. registreerimismenetlustes;
  10. lühendatud maksejõuetusmenetlustes,
  11. seoses kohtumenetluse kuludega.

Kohtunõunikel ja kohtu vanemnõunikel on õigus teha toiminguid ja otsuseid teatavates menetlustes, mille puhuks see õigus on neile konkreetsete õigusaktidega ette nähtud.

Teise astme menetlustes ja erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes koostavad kohtunõunikud ja kohtu vanemnõunikud aruandeid menetluse käigu kohta ja koostavad otsuse projekti.

Kohtunikukandidaadid (sudački vježbenici; ains. sudački vježbenik)

Justiitsministeerium määrab igal aastal kohtutele teatava arvu praktikandikohti vastavalt riigieelarves selleks ette nähtud rahalistele vahenditele.

Kohtunikukandidaatide kohtutesse töölevõtmise tingimusi, nõudeid, kestust ja korraldust reguleeritakse eraldi seadusega.

Eksperdid (stručni suradnici; ains. stručni suradnik)

Kohtutel võib olla ka töötajaid, kes on omandanud kutsehariduse või kõrghariduse ja kellel on vajalikud töökogemused defektoloogia, sotsioloogia, haridusteaduse, majandusteaduse, raamatupidamise ja finantsarvestuse alal või muudes asjaomastes valdkondades.

Eksperdid ja eksperdiabid (stručni pomoćnici; ains. stručni pomoćnik) abistavad kohtunikke kohtuasjades, mille puhul on vaja eksperditeadmisi.

Kohtukaasistujad (suci porotnici; ains. sudac porotnik)

Kohtukaasistujaks võib määrata isiku, kes on Horvaatia kodanik ja võimeline selles ametis töötama.

Kohtukaasistujad nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib sellesse ametisse pärast ametiaja lõppemist tagasi nimetada.

Kui ametis oleva kohtukaasistuja ametiaja lõpuks ei ole tema asemele uut kaasistujat nimetatud, jätkab ta oma ametikohustuste täitmist kuni uue kaasistuja nimetamiseni.

Munitsipaal- ja maakonnakohtute kaasistujad nimetab ametisse maakogu (županijska skupština) ja Zagrebis Zagrebi linnavolikogu (Gradska skupština Grada Zagreba), kellele võivad kandidaate esitada valla- ja linnavolikogud, ametiühingud, tööandjate liit ja Horvaatia majanduskoda.

Horvaatia Vabariigi ülemkohtu kaasistujad nimetab Horvaatia parlament justiitsministri ettepanekul selliselt, et esindatud oleksid kõik maakonnad.

Enne kohtukaasistujate nimetamist tuleb ära kuulata vastava kohtu esimehe arvamus esitatud kandidaatide kohta.

Kohtu haldusdirektor (ravnatelj sudske uprave)

Üle 40 kohtunikuga kohtul võib olla haldusdirektor.

Ühe maakonnakohtu tööpiirkonnas asuvatel eri liiki ja eri astmete kohtutel, milles on kokku üle 40 kohtuniku, võib olla nende kohtute jaoks töötav ühine haldusdirektor. Ühise haldusdirektoriga kohtud sõlmivad haldusdirektori vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmiseks ühise tegutsemise lepingu.

Kohtu haldusdirektor vastutab järgmiste ekspertiisi-, haldus-, tehniliste ja muude funktsioonide nõuetekohase ja õigeaegse korraldamise eest kohtus:

  • kohtu hoone, ruumide ja töövahendite haldamine ning seonduvad investeeringud;
  • iga-aastase hankeplaani koostamine ja kooskõlastamine vastavalt õigusaktidele ja kohtu vajadustele;
  • riigihangete läbiviimine;
  • varaliste ja finantstehingute jälgimine ning bürooteenuste ja tehniliste abiteenustega seotud ülesannete täitmine;
  • kohtu eelarve- ja omavahendite haldamine ja nende kasutamise jälgimine;
  • kohtu haldamisega seotud projektide ettevalmistamises ja teostamises osalemine ning projektide teostamise järelevalve;
  • kohtu arvutisüsteemi hooldamine ja selle nõuetekohase toimimise eest vastutamine;
  • kohtu tööga seotud statistika nõuetekohase ja õigeaegse koostamise kindlustamine;
  • koostöö kohalike ja piirkondlike ametiasutustega seadmete ostmisel ja vahendite hankimisel kohtute eriotstarbeliseks tegevuseks;
  • muude talle kohtu esimehe määratud ülesannete täitmine.

Kohtu haldusdirektor annab oma tööst aru kohtu esimehele.

Kohtu haldusdirektoriks nimetataval isikul peab olema kõrgharidus õigus- või majandusteaduse alal ning asjakohased korraldus- ja finantstöö kogemused.

Kohtusekretär (tajnik suda)

Üle 15 kohtunikuga kohtul võib olla kohtusekretär. Kohtusekretär abistab kohtu esimeest kohtu haldusülesannete täitmisel. Kohtusekretäriks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus õigusteaduses.

Horvaatia Vabariigi ülemkohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu ja Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu kohtusekretäriks nimetatav isik peab vastama sama kohtu vanemnõunikule esitatavatele nõuetele.

Kohtusekretär vastutab järgmiste kohtu kantselei- ja muude tehniliste tööde nõuetekohase ja õigeaegse teostamise eest:

  • kohtu töötajate ja abipersonali töö korraldamine ja järelevalve;
  • töötajate ja abipersonali väljaõppe seire ja kavandamine ning töötulemuste jälgimine;
  • kohtu esimehe nõusolekul kohtu töötajate ja abipersonali lähetustega seotud otsuste vastuvõtmine;
  • kohtu töö suhtes esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest vastutamine kohtu esimehelt saadud volituse alusel;
  • muude talle kohtu esimehe määratud haldusülesannete täitmine.
  • eriõigusaktidega ette nähtud muude ülesannete täitmine.

Kohtusekretär annab oma tööst aru kohtu esimehele.

Kohtu kõneisik (glasnogovornik suda)

Kohtul on kõneisik.

Kõneisikuks on kohtunik, kohtunõunik või muu isik, kelle määrab kohtu esimees vastavalt aastasele tööplaanile.

Maakonnakohtu esimees võib määrata ühe oma kohtu kohtuniku nii selle kohtu kui ka kõikide selle tööpiirkonda kuuluvate munitsipaalkohtute kõneisikuks. Nimetada võidakse ka kõneisiku asetäitja.

Kohtu kõneisik annab teavet kohtu töö kohta vastavalt kohtute seadusele, kohtute töökorrale (Sudski poslovnik) ja avaliku teabe seadusele (Zakon o pravu na pristup informacijama).

Riigiprokurörid (državni odvjetnici; ains. državni odvjetnik)

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami.

Riigiprokurör vastutab enda esindatava ja juhitava prokuratuuri (državno odvjetništvo) pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise eest.

Riigiprokuratuur on autonoomne ja iseseisev õigusasutus, kellel on õigus ja kohustus algatada menetlusi kuritegude ja muude karistatavate õigusrikkumiste toimepanijate suhtes, võtta õiguslikke meetmeid Horvaatia Vabariigi varade kaitseks ning rakendada õiguskaitsevahendeid põhiseaduse ja õigusaktide täitmise tagamiseks.

Riigiprokuratuur teostab oma volitusi kooskõlas põhiseaduse, õigusaktide, Horvaatia Vabariigi õigussüsteemi osaks olevate rahvusvaheliste lepingute ning Horvaatia Vabariigi põhiseaduse, rahvusvaheliste lepingute ja seaduste alusel vastu võetud muude normidega.

Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on kogu Horvaatia Vabariigi territoorium, munitsipaalprokuratuuride (općinska državna odvjetništva; ains općinsko državno odvjetništvo) tööpiirkonnaks on ühe või mitme munitsipaalkohtu tööpiirkond ning maakonnaprokuratuuride (županijska državna odvjetništva; ains. županijsko državno odvjetništvo) tööpiirkonnaks on maakonnakohtu või kaubanduskohtu ja halduskohtu tööpiirkond.

HORVAATIA VABARIIGI RIIGIPROKURATUUR

KORRUPTSIOONI JA ORGANISEERITUD

KURITEGEVUSE TÕKESTAMISE BÜROO (URED ZA SUZBIJANJE KORUPCIJE I ORGANIZIRANOG KRIMINALITETA) [USKOK]

MAAKONNAPROKURATUURID (15)

MUNITSIPAALPROKURATUURID (33)

Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuur
Gajeva 30a, 10 000 Zagreb
Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dorh.hr/

Horvaatia Vabariigi peaprokurör (glavni državni odvjetnik)
tel: +385 1 459 18 88
faks: +385 1 459 18 54
e-post: Lingil klikates avaneb uus akentajnistvo.dorh@dorh.hr

Kriminaalõiguse osakond (kazneni odjel)
tel: +385 1 459 18 00
faks: +385 1 459 18 05
e-post: Lingil klikates avaneb uus akentajnistvo.kazneni@dorh.hr

Tsiviil- ja haldusasjade osakond (građansko upravni odjel)
tel: +385 1 459 18 61
faks: +385 1 459 19 12
e-post: Lingil klikates avaneb uus akentajnistvo.gradjanski@dorh.hr

MunitsipaalprokuratuuridPDF(370 Kb)hr

MaakonnaprokuratuuridPDF(284 Kb)hr

Lingil klikates avaneb uus akenProkuratuuriseadus (Zakon o državnom odvjetništvu)

Lingil klikates avaneb uus aken(Prokuratuuride tööpiirkondade ja asukohtade seadus (Zakon o područjima i sjedištima državnih odvjetništava)

Uus prokuratuuride tööpiirkondade ja asukohtade seadus, millega korrastatakse munitsipaalprokuratuuride võrku, jõustub 1. aprillil 2015.

Lingil klikates avaneb uus akenKorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise büroo seadus (Zakon o Uredu za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta)

Advokaadid (odvjetnici; ains. odvjetnik)

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami.

Advokaat on sõltumatu teenuseosutaja, kes abistab füüsilisi ja juriidilisi isikuid nende õiguste ja huvide kaitsmisel. Advokaatide tegevust reguleerib advokaadiseadus (Zakon o odvjetništvu).

Advokatuuri autonoomia ja sõltumatuse tagavad advokaadid, kes teostavad oma vaba kutset autonoomselt ja sõltumatult. Advokaadid on organiseerunud Horvaatia advokatuuriks (Hrvatska odvjetnička komora), mis on autonoomne ja sõltumatu advokaatide ühing Horvaatia Vabariigi territooriumil.

Advokaadid võivad moodustada advokaadibüroo (odvjetnički ured), ühise advokaadibüroo (zajednički odvjetnički ured) või advokaadiühingu (odvjetničko društvo), millest viimane võib olla avalik äriühing (javno trgovačko društvo) või piiratud vastutusega äriühing (društvo s ograničenom odgovornošću). Advokaadid osutavad advokaadi kutseteenust ega tohi töötada muul alal.

Advokaadile on kohustuslik liikmesus Horvaatia advokatuuris, mis on autonoomne ja sõltumatu juriidilise isiku tunnustega organisatsioon. Horvaatia advokatuur esindab kogu Horvaatia Vabariigi advokatuuri. Advokatuuri organid on üldkogu (Skupština), juhatus (Upravni odbor), nõukogu (Izvršni odbor), esimees (Predsjednik) ning teised põhikirjas sätestatud organid.

Advokaadid võivad osutada mis tahes juriidilist abi, eelkõige:

  • anda õigusnõu;
  • koostada dokumente (lepinguid, testamente, avaldusi jne) ning valmistada ette hagiavaldusi, kaebusi, vaideid, avaldusi, taotlusi, erakorraliste õiguskaitsevahendite taotlusi ja muid esitisi;
  • esindada oma kliente.

Advokaat võib teha oma kutsetööd iseseisvalt või advokaadibüroo või advokaadiühingu kaudu.

Professionaalset õigusabi võivad osutada üksnes advokaadid, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Horvaatia Vabariigi ülikoolides töötavad õigusteaduse õppejõud ja abiõppejõud (docenti) võivad anda tasu eest õigusnõu ja esitada arvamusi. See ei hõlma õigust koostada dokumente (lepinguid, testamente, avaldusi jne) ning valmistada ette hagiavaldusi, kaebusi, vaideid, avaldusi, taotlusi, erakorraliste õiguskaitsevahendite taotlusi ja muid esitisi. Neil ei ole lubatud anda muud liiki õigusabi ning nad on kohustatud Horvaatia advokatuuri teavitama õigusabi osutamise kavatsusest taasesitamist võimaldavas vormis.

Õigus töötada Horvaatia Vabariigi territooriumil advokaadina tekib pärast advokaatide nimekirja kandmist ja vande andmist. Konkreetse otsuse isiku kandmise kohta advokaatide nimekirja teeb Horvaatia advokatuur.

Horvaatia advokatuur
Koturaška 53/II, 10 000 Zagreb
tel: +385 1 6165 200
faks: +385 1 6170 686
Lingil klikates avaneb uus akenhok-cba@hok-cba.hr
Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.hok-cba.hr/
Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuuriseadus

Notarid (javni bilježnici; ains. javni bilježnik)

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku notarieksami.

Notarid ei esinda kliente. Tegemist on klientide heaks töötavate kogenud asjatundjatega. Nende ülesanne on aidata klientidel korraldada oma õigussuhteid võimalikult hästi, et vältida pikki ja kulukaid vaidlusi. Lisaks sellele on notarid erapooletud, kuna nad tegutsevad õiguskindluse, mitte konkreetse kliendi huvides, ega või keelduda ametiülesannete täitmisest õiguspärase põhjuseta. Notarid on kohustatud hoidma neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena.

Notariteenuse sisuks on avalike dokumentide koostamine ja väljaandmine tehingute, kinnituste ja õiguste aluseks olevate faktide kohta, eradokumentide ametlik tõestamine, dokumentide, raha ja väärtasjade deponeerimine eesmärgiga anda need hiljem edasi teistele isikutele või pädevatele asutustele ning seadusega ette nähtud toimingute tegemine kohtu või muu avalik-õigusliku asutuse nõudel. Notariteenuse kui avaliku teenuse korraldust ja toimimist reguleerib notariaadiseadus (Zakon o javnom bilježništvu).

Notariteenuseid osutavad notarid kui autonoomsed ja sõltumatud spetsialistid, kellel on üldsuse usaldus. Notarid nimetab ametisse justiitsminister. Ministeerium määrab notari asukoha tööpiirkonnas, kuhu ta on ametisse nimetatud, ning notari tööpiirkond vastab sellele munitsipaalkohtu seadusjärgsele tööpiirkonnale, mille territooriumil notar asub. Notar võib esindada klienti kohtutes ja ametiasutustes otseselt kliendi dokumentidega seotud hagita menetlustes ning notaril on sel juhul advokaadi õigused ja kohustused.

Horvaatia Vabariigi notarid peavad astuma Horvaatia notarite koja (Hrvatska javnobilježnička komora) liikmeks. Koja asukoht on Zagreb. Koja eesmärk on kaitsta notarite mainet ja au, kaitsta nende õigusi ja huve ning koda otsustab nende õiguste, kohustuste ja vastutuse üle. Koja organid on üldkogu (Skupština), juhatus (Upravni odbor) ja esimees (Predsjednik).

Järelevalvet notarite tegevuse üle teostavad justiitsminister ja notarite koda.

Horvaatia notarite koda
Radnička cesta 34/II, 10 000 Zagreb
tel: +385 1 4556 566
faks: +385 1 4551 544
e-post: Lingil klikates avaneb uus akenhjk@hjk.hr
Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.hjk.hr/Uredi
Lingil klikates avaneb uus akenNotariaadiseadus (Zakon o javnom bilježništvu)
Lingil klikates avaneb uus akenNotari tasu seadus (Zakon o javnobilježničkim pristojbama)

Riiklike, kohalike ja piirkondlike asutuste juristid

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (ametikohtadel, mis eeldavad tööandja esindamist).

Riigiteenistujate (sealhulgas juristide) seisundit riigiasutustes reguleerib riigiteenistujate seadus (Zakon o državnim službenicima) ning töötajate (sealhulgas juristide) seisundit kohalikes ja piirkondlikes asutustes reguleerib kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse seadus (Zakon o lokalnoj i područnoj (regionalnoj) samoupravi).

Äriühingute juristid

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (ametikohtadel, mis eeldavad tööandja esindamist).

Äriühingute juristidel on enda ametikohustustest tulenevalt õigus esindada vastavat äriühingut kõikides ametiasutustes ja kõikides õigussuhetes, sealhulgas tsiviilkohtumenetlustes, lepingute sõlmimisel, tööõiguse küsimustes, varade ja staatusega seoses, väärteo- ja kriminaalmenetluses jne. Ärivaldkonnas töötavatel juristidel on õigus osaleda riiklikul advokaadieksamil seadusega ette nähtud tingimustel.

Horvaatia Vabariigis ei ole eraldi kutsekoda äriühingutes töötavatele juristidele. Seetõttu kuulub osa äriühingute juriste kodanikuühiskonna organisatsioonidesse, mis on loodud ärivaldkonnas töötavate juristide huvide edendamiseks ja äriühingute juristidele ametialase täiendkoolituse korraldamiseks.

Äriühingute juristide seisund Horvaatia Vabariigi äriühingutes ei ole eraldi õigusaktidega reguleeritud.

Asutuste ja õppeasutuste juristid

Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (ametikohtadel, mis eeldavad tööandja esindamist).

Haridusnõuded tööks kõrgharidusasutustes ning teadus- ja haridusala ametites: asjaomasel isikul peab olema kõrgharidus või magistrikraad õigusteaduses või doktorikraad ning ta peab olema esinenud ettekannetega vastava valdkonna teadus- või akadeemilistel üritustel ning avaldanud teadus- ja akadeemilisi publikatsioone.

Riiklik justiitsnõukogu (Državno sudbeno vijeće)

Riiklik justiitsnõukogu on autonoomne ja sõltumatu organ, mis tagab kohtuvõimu autonoomiat ja sõltumatust Horvaatia Vabariigis. Nõukogu otsustab autonoomselt, kooskõlas põhiseaduse ja õigusaktidega, kohtunike ja kohtute esimeeste ametissenimetamise, edutamise, üleviimise, ametist vabastamise ja distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi ülemkohtu esimehe suhtes. Ülemkohtu esimehe valib ja vabastab ametist Horvaatia parlament Horvaatia presidendi ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Horvaatia Vabariigi ülemkohtu üldkogu (Opća sjednica) ja Horvaatia parlamendi pädeva komisjoni arvamuse. Horvaatia Vabariigi ülemkohtu esimees valitakse ametisse neljaks aastaks.

Riiklikul justiitsnõukogul on 11 liiget, kellest seitse on kohtunikud, kaks ülikoolide õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.

Lingil klikates avaneb uus akenRiikliku justiitsnõukogu seadus (Zakon o državnom sudbenom vijeću)

Prokuratuurinõukogu (Državnoodvjetničko vijeće)

Prokuratuurinõukogu nimetab ametisse ja vabastab ametist prokuröre ja abiprokuröre ning otsustab nende distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi peaprokuröri suhtes. Horvaatia Vabariigi peaprokuröri nimetab neljaks aastaks ametisse Horvaatia parlament Horvaatia Vabariigi valitsuse ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Horvaatia parlamendi pädeva komisjoni arvamuse.

Riiklikul prokuratuurinõukogul on 11 liiget, kellest seitse on prokurörid, kaks ülikoolide õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 07/09/2016