Aizvērt

IR PIEEJAMA PORTĀLA BETA VERSIJA!

Apmeklējiet Eiropas e-tiesiskuma portāla BETA versiju un sniedziet atsauksmes par savu pieredzi!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õigusvaldkonna ametid - Iirimaa

Šīs lapas saturs ir mašīntulkojums, kura kvalitāti nevar garantēt.

Šī tulkojuma kvalitāte ir novērtēta kā: apšaubāma

Vai šis tulkojums palīdz?

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Iirimaal.


Õigusvaldkonna ametid

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Riigi kohtuvõimu teostavad kohtunikud kooskõlas põhiseaduse artikliga 34 ja teatavate õigusaktidega: peamiselt 1961. aasta kohtute seadus (asutamis- ja põhiseadusseadus) ja 1961. aasta kohtute seadus (täiendavad sätted) muudetud kujul. Kohtunikud nimetatakse ametisse juristide hulgast pärit kandidaatide hulgast. Nad on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. See sõltumatus on sätestatud põhiseaduses. Õigusvaldkonna elukutse jaguneb õigusnõustajate (kes keskenduvad otsesele klienditööle) ja vandeadvokaatide (kes on spetsialiseerunud õigusnõustamisele ja kohtuvaidlustele) vahel.

1. Kohtunikud

Kohtunike ametisse nimetamise nõuandekogu teeb kindlaks ja teavitab valitsust isikute sobivusest kohtunikuametisse nimetamiseks. Kohtunike ametisse nimetamise nõuandekogu (JAAB) loodi 1995. aasta kohtu- ja kohtuametnike seaduse alusel. Nõukogu koosneb ülemkohtust, apellatsioonikohtu, kõrgema kohtu, ringkonnakohtu ja ringkonnakohtu esimeestest, peaprokurörist, advokatuuri nõukogu ja õigusliidu esindajatest ning kolmest justiits- ja õigusreformi ministri nimetatud isikust. Kohtunikud nimetab ametisse president valitsuse nõuandel. Kohtud on sõltumatud ning nende suhtes kohaldatakse ainult põhiseadust ja seadust. Kooskõlas põhiseadusega määratakse kohtunike arv aeg-ajalt kindlaks õigusaktidega.

Ülemkohus koosneb ülemkohtu esimehest ja seitsmest tavalisest kohtunikust, kelle ametinimetus on „ülemkohtu kohtunik“. Kõrgema kohtu esimees on ka ex officio kõrgeima kohtu liige. High Court koosneb High Courti esimehest, kes vastutab High Courti töö üldise korralduse eest, ja tavalistest kohtunikest, kelle ametinimetus on „High Courti kohtunik“. Ülemkohtu esimees ja ringkonnakohtu esimees on samuti ex officio kõrgema kohtu liikmed. Kõrgemasse kohtusse kuulub president ja 35 kohtunikku. Ringkonnakohtu koosseisu kuuluvad ringkonnakohtu esimees ja 37 üldkohtunikku, kelle ametinimetus on „ringkonnakohtu kohtunik“. Ringkonnakohtu esimees on ka ex officio ringkonnakohtu liige. Ringkonnakohus koosneb ringkonnakohtu esimehest ja 63 teisest kohtunikust pealkirjaga „Piirkonnakohtu kohtunik“. Kohtunike palgad määratakse kindlaks aeg-ajalt kehtestatavate õigusaktidega.

Kohtunikud nimetatakse kvalifitseeritud õigusnõustajate või vandeadvokaatide juristide hulgast, kellel on teatud aastate pikkune töökogemus (mitte teadustöö). Ringkonnakohtu puhul on 1961. aasta kohtute (täiendavad sätted) seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud, et isik, kes on vähemalt kümneaastane praktiseeriv vandeadvokaat või õigusnõustaja, kvalifitseerub ringkonnakohtu kohtuniku ametikohale. Kohtute ja kohtuametnike 1995. aasta seaduse paragrahvis 30 on sätestatud, et kümneaastase kandidatuuriga õigusnõustaja või vandeadvokaadi võib nimetada ringkonnakohtu kohtunikuks. Kohtute ja kohtuametnike 2002. aasta seaduses on sätestatud, et isikut, kes on vähemalt 12aastase kandidatuuriga vandeadvokaadi või õigusnõustaja, võib nimetada kõrgemasse, apellatsioonikohtusse ja ülemkohtusse. Nagu eespool märgitud, on kohtud sõltumatud selles mõttes, et nende suhtes kohaldatakse ainult põhiseadust ja seadust ning ametisse astumisel tehakse põhiseaduse artikli 34.5 lõike 1 alusel järgmine avaldus:

„Ausad juristid tõotavad pühalikult ja siiralt ning kinnitan, et täidan nõuetekohaselt ja ausalt ning minule teadaolevalt ja parimal viisil ülemkohtuniku (või vajaduse korral) ametikohustusi, ilma et ta peaks kartma, soosima, vihkama või ebameeldivaks mis tahes mehe suhtes, ning et ma järgin põhiseadust ja seadusi. Võib mind otse sisse tuua ja ülal pidada.“

Põhiseaduse kohaselt saab kõrgema kohtu ja ülemkohtu kohtunikke ametist tagandada üksnes väidetava väärkäitumise või teovõimetuse tõttu pärast seda, kui resolutsioonid on vastu võetud Oireachtase (Iiri parlamendi) mõlema koja kaudu. Kohtute seadus (1924) ja kohtute seadus (1946) näevad ette sarnased õigusnormid ringkonna- ja ringkonnakohtute kohtunikele.

2. Peaprokurör ja riigiprokuratuuri direktor

Peaprokurör on „valitsuse nõustaja õigus- ja õigusküsimustes“, nagu on sätestatud põhiseaduse artiklis 30. Peaprokuröri nimetab ametisse president peaministri (Taoiseach) ametisse nimetamisel ning ta on kohustatud ametist lahkuma, kui Taoiseach seda teeb. Peaprokurör on tavaliselt praktiseeriv vandeadvokaat ja vanemnõunik. Ei ole ühtegi eeskirja, mis nõuaks peaprokurörilt erapraksise lõpetamist, kuid viimastel aastatel on see nii olnud.

Valitsuse õigusnõustajana kontrollib peaprokurör kõiki seaduseelnõusid, mille valitsus kavatseb seaduse vastuvõtmiseks esitada mõlemale Oireachtasele (parlamendikojale). Peaprokurör nõustab valitsust ka rahvusvahelistes küsimustes, nagu rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Veel üks peaprokuröri ülesanne on esindada üldsust avalike õiguste kaitsmisel. Selleks algatatakse kohtumenetlus või vaidlustatakse see. Kuigi peaprokuröri nimetab ametisse peaminister, on ta valitsusest sõltumatu. Põhiseaduse kohaselt on peaprokurör alati peamine süüdistatav, kui vaidlustatakse õigusaktide põhiseaduslikkus.

Enne 1976. aastat menetleti kõiki raskeid kuritegusid peaprokuröri nimel. Põhiseaduses on sätestatud, et seda ülesannet võib täita teine seaduses selleks volitatud isik. Riigiprokuratuuri direktori ametikoht loodi seega 1974. aasta kuritegude eest vastutusele võtmise seaduse (Presecution of Offences Act 1974) (mis jõustus 1976. aastal) §-ga 2, mille mõte on luua nende ülesannete täitmiseks ametnik, kes ei sõltu poliitilistest sidemetest. Direktori nimetab ametisse valitsus, kuid ta on riigiteenistuja, nii et erinevalt peaprokurörist ei lahku direktor valitsuse kukutamisel ametist. See tagab süütegude eest vastutusele võtmise järjepidevuse. 1974. Aasta seaduses on samuti sätestatud, et riigiprokuratuuri direktor peab olema oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Valitsus võib direktori ametist tagandada, kuid see toimub alles pärast seda, kui ülemkohtunikku, kõrgema kohtu kohtunikku ja peaprokuröri koondav komitee on koostanud tema tervisliku seisundi või käitumise kohta aruande.

Lingil klikates avaneb uus akenRiigiprokuratuuri direktor otsustab seega, kas isikut tuleks süüdistada raskes kuriteos ja milline peaks olema süüdistus. Kõiki süütegusid menetletakse DPP nimel, kuid enamikku kergematest kuritegudest saab menetleda Gardaí (Iirimaa politsei) ilma DPP-le toimikut saatmata. Sellistel juhtudel on DPP-l õigus nõustada Gardaít juhtumi käsitlemisel. Kuigi DPP on võtnud üle peaprokuröri rolli kohtuasjade menetlemisel, säilitab peaprokurör selle seoses rahvusvahelist laadi juhtumitega, nagu väljaandmine.

3. Kohtuteenistuse töötajad

Kohtusekretärid ja kohtusekretärid töötavad kohtuteenistuses

Kohtu ametnikud vastutavad kohtute üldise haldamise eest. Kohtusekretäri peamine ülesanne on abistada kohtunikku kohtuistungi ajal ja tagada, et kohtute tõrgeteta toimimiseks vajalikku haldust juhitakse tõhusalt.

Kohtuteenistus on sõltumatu juriidiline isik, mis loodi 1999. aasta novembris ja mille valitsus asutas 1998. aasta kohtuteenistuse seaduse alusel. Kohtute talitus annab aru justiits- ja võrdõiguslikkuse ministrile ning ministri kaudu valitsusele.

Kohtute talitusel on viis mandaati:

  • Hallata kohtuid
  • Osutada kohtunikele tugiteenuseid
  • Anda avalikkusele teavet kohtute süsteemi kohta
  • Tagada, hallata ja hooldada kohtuhooneid
  • Pakkuda kohtute kasutajatele võimalusi

4 Šerifi

Igas Iirimaa maakonnas on šerifi, kes on riigiteenistuja, ning osa tema vastutusest on võtta vastu ja müüa kaupu võla kustutamiseks pärast kohtuotsuse saamist. Šerifid nimetatakse ametisse kohtuametnike 1945. aasta seaduse alusel ja seaduse § 12 lõike 5 kohaselt on ametikohale määratud üksnes isikud, kes on olnud vandeadvokaadid või õigusnõustajad, kes on tegutsenud viis aastat, või isikud, kes on tegutsenud vähemalt viis aastat allšerifi või šerifi ametniku või peaassistendina. Seaduse § 12 lõike 6 punktis g on sätestatud, et iga šerifi teenistustingimused määrab aeg-ajalt kindlaks rahandusminister pärast konsulteerimist justiits- ja võrdõiguslikkuse ministriga.

5. Õigusnõustajad

Iirimaa õigusliit (Lingil klikates avaneb uus akenLaw Society of Ireland) kontrollib nende õpilaste haridust, kes soovivad saada õigusnõustajateks, ning tal on distsiplinaarvolitused kvalifitseeritud õigusnõustajate suhtes. Õigusnõustajaks saamiseks peavad üksikisikud läbima lõpueksami (FE-1s), mida korraldatakse kaks korda aastas, tavaliselt kevadel ja sügisel. FE-1 eksam koosneb kaheksast dokumendist; Äriühinguõigus, põhiseadus, lepinguõigus, kriminaalõigus, võrdsus, Euroopa Liidu õigus, kinnisvaraõigus ja lepinguväline kahju. Seejärel peavad üksikisikud leidma sobiva (praktiseeriva) õigusnõustaja, kes tegutseks I kutsepraktika kursuse (PPC I) alustamiseks õigusnõustajana. I isikuteabe kaitse komisjon tegutseb septembrist märtsini ja kogu kursuse vältel käsitletakse järgmisi teemasid: Rakendusmaaõigus, Probate & maksundus, äriõigus, sihtasutuse kursus, Litigation (Civil & Civil & amp); Iiri õiguspraktika (LPI) ja oskused, sealhulgas (Civil and Advocacy, Interviewing & Advising Law; Legal Research, Legal Presentation Skills, Legal Writing & Drafting, Negotiation & Professional Development). Kandidaadi koolitusleping peab algama 14 päeva pärast PPC I lõppeksamit. PPC II-s käsitletakse kutsepraktikat, -käitumist ja -juhtimist (kohustuslik) ning mitmesuguseid valikuid kolmes valdkonnas: äritegevus, -praktika ja -amp, menetlus ja eraklient. Tavaliselt algab see iga aasta aprillis ja kestab 11 nädalat, sealhulgas eksamid. Pärast seda, kui isik on läbinud isikuteabe kaitse komisjoni II, peab ta naasma koolitusnõustaja büroosse ja läbima järelejäänud ajavahemiku – kümme kuud, kui praktikant ei ole saanud enne isikuteabe kaitse komisjoni I tehtud töö eest arvestust, või kuus kuud, kui ta on saanud arvestuskande.

Praktikandid võivad taotleda oma nime kandmist solicitor’i, kui:

  • nad on sooritanud kõik eksamid
  • nad on koolitusperioodi edukalt läbinud ja
  • koolitaja on vannutanud, et praktikant on sobiv ja sobiv isik, et saada õigusnõustajaks.

Praktiseerimistunnistust võib taotleda ka siis, kui isiku nimi on solicitor’i registrisse kantud.

Igal kvalifitseeritud õigusnõustajal on õigusliidu distsiplinaarvolitused. 1954.–1994. Aasta õigusnõustajate seaduse kohaselt on õigusliidu distsiplinaarkohus pädev uurima väidetavaid rikkumisi, nagu näiteks rahaliste vahendite omastamine.Kui tuvastatakse väärkäitumine, võib kohus ise määrata õigusnõustajale karistuse (mille hulka võib kuuluda korraldus maksta kuni 15000 EUR suurune summa igale kannatanule) või kohus võib suunata oma järelduse ja soovituse kõrgema kohtu esimehele, kes teeb lõpuks otsuse selle kohta, kas õigusnõustaja on süüdi mõistetud või mitte. Presidendil on õigus peatada õigusnõustaja tegevus ja lõpetada tegevuse peatamine. Distsiplinaarkohus on pädev nõudma raha tagastamist klientidele, kui nad leiavad, et õigusnõustaja on esitanud ülemääraseid arveid.

2003. Aasta Euroopa ühenduste (advokaatide asutamismäärus) õigusaktis nr 732 on sätestatud, et liikmesriikide advokaadid, kes soovivad tegutseda vandeadvokaadi või õigusnõustaja kutsealal, taotlevad registreerimist advokatuuri nõukogult või õigusliidult. Taotlus vaadatakse läbi ja kui see on heaks kiidetud, väljastatakse registreerimistunnistus. Advokatuuri nõukogu või õigusliidu keelduva otsuse peale saab edasi kaevata kõrgema astme kohus.

6. Vandeadvokaadid

Kuningas Inns’i auühing pakub õigusalast kraadiõpet, mille tulemusel antakse õigusteaduse kraad neile, kes soovivad töötada advokatuuris, kuna see kutseala on kollektiivselt tuntud. Kuninga Inns tegutseb vabatahtliku ühiskonnana, mida kontrollivad kuninga Innsi auühingu Benchers of the Honorable Society of King’s Inns, kes on kohtusüsteemi liikmed ja vandeadvokaadid. Kraadiõppesse saab astuda King’s Inns Diploma õigusteaduses või õigusteaduses lõpetanutele mõeldud sisseastumiseksamiga. Õigusteaduse diplomikursus kestab kaks aastat (osalise tööajaga) ja õigusteaduse kursus on täisajaga üheaastane kursus või kaheaastane moodulkursus. Pärast kraadiõppe edukat läbimist kutsuvad ülemkohtu esimees ja vandeadvokaadid õppima advokatuuri liikmeid pärast tseremooniat. Enne kui nad saavad teha tasustatavat õigusalast tööd, kehtivad siiski täiendavad nõuded.

Vandeadvokaadid peavad praktiseerimiseks olema õigusraamatukogu liikmed. Õigusraamatukogu on koht, kus teha iga-aastase tasu eest tööd õigustekstide ja -materjalidega ning saada neile juurdepääs. Enne õigusraamatukogu liikmeks saamist peab vandeadvokaat valima magistri – vähemalt viieaastase kogemusega vandeadvokaadi. Kuigi kapteni juhendamisel, mis tavaliselt kestab aasta, nimetatakse äsja kvalifitseeritud vandeadvokaadiks. Kapten tutvustab vandeadvokaadi praktilist tööd ja palub tavaliselt vandeadvokaadil abistada kohtudokumentide koostamisel ja õigusalastes uuringutes ning ilmuda nende nimel kohtusse.

Lingil klikates avaneb uus akenIirimaa advokatuuri üldnõukogu, mis on mitteseaduslik organ, teostab järelevalvet vandeadvokaatide tegevuse üle. Advokatuuri liikmed valivad nõukogu igal aastal ja annavad välja ametijuhendi, mida advokatuuri liikmed aeg-ajalt muudavad. Käesolevas käitumisjuhendis sätestatakse, mida vandeadvokaatidelt nõutakse.

Käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi uurib advokatuuri nõukogu kutsetavade komitee, kuhu kuuluvad advokatuuri mittekuuluvad isikud. Komiteel on õigus määrata trahve ja teha parandusi ning peatada liikme osalemine õigusraamatukogus või ta sealt välja arvata. Nende otsuste peale võib esitada kaebuse apellatsiooninõukogule, kuhu kuulub ringkonnakohtu kohtunik ja ka väljaõppeta liige.

Vandeadvokaadilt nõuti traditsiooniliselt juhiste saamist õigusnõustajalt ja keelati otsene juurdepääs vandeadvokaatidele. Seda tava uuris õiglase kaubanduse komisjon, kes oma 1990. aasta aruandes soovitas, et üldine otsese juurdepääsu keeld on piirav tegevus ja tuleks käitumisjuhendist välja jätta. Komisjon nõustus, et teatavatel juhtudel on õigusnõustaja jätkuv kaasamine soovitav. Komisjon soovitas, et ei tohiks kehtida õigusnorme ega muid eeskirju, mis nõuaksid vandeadvokaadi füüsilist kohalviibimist kohtus. Neid soovitusi ei ole täielikult rakendatud, kuid käitumisjuhendisse on tehtud mitmeid muudatusi, et võimaldada teatavatele tunnustatud kutseorganisatsioonidele otsest juurdepääsu.

Vandeadvokaadid on kas noorem- või vanemnõustajad. Advokatuuri liikmetel on tavaks tegutseda mitu aastat nooremnõustajana, enne kui kaaluda, kas saada vanemnõustajaks. Tegemist ei ole automaatse edutamisega ja mõned nooremnõustajad otsustavad mitte kunagi kandideerida. Üldiselt kaalub enamik vandeadvokaatidest vanemnõunikuks saamist pärast 15-aastast praktikat. Need, kes soovivad saada vanemnõunikuks, taotlevad peaprokuröri heakskiitu, kuid tegeliku ametisse nimetamise teeb valitsus peaprokuröri nõuandel, kes teeb samuti koostööd ülemkohtu esimehe, ülemkohtu esimehe ja advokatuuri nõukogu esimehega.

Üldiselt koostab ja valmistab vandeadvokaat menetlusdokumente ja viib läbi mõningaid kohtuasju, tavaliselt madalama astme kohtutes, kuid mitte ainult. Vanemnõuniku ülesannete hulka kuuluks nooremnõustaja koostatud menetlusdokumentide kavandite kontrollimine ning keerulisemate kohtuasjade menetlemine kõrgemas ja kõrgemas kohtus.

7. Maakondade registripidajad

Lingil klikates avaneb uus akenMaakondade registripidajad on kvalifitseeritud õigusnõustajad, kelle nimetab ametisse valitsus. Nad täidavad ringkonnakohtuga seoses kohtulaadseid ülesandeid ja vastutavad ringkonnakohtute büroode juhtimise eest.

Nad tegutsevad ka šerifi krahvkonnana (välja arvatud Dublinis ja Corkis).

8. Notarid

Notarid nimetab ametisse ülemkohtunik avalikul kohtuistungil. Notaril on järgmised põhiülesanded:

  • Dokumentide autentimine
  • Dokumentide allkirjade tõendamine ja kontrollimine
  • Notariaalsete protestide läbiviimine seoses äridokumentidega, nagu vekslid ja lihtvekslid, ning merendusasjadega
  • Ütluste, avalduste ja (välja arvatud Iirimaa kohtutes toimuva menetluse puhul) ütluste võtmine.

Taotlused esitatakse petitsiooniga, milles näidatakse petitsiooni esitaja elukohta ja ametit, piirkonna notarite arvu, piirkonna elanikkonda ja asjaolusid, mis näitavad vajadust notari järele, ja/või seda, kuidas vaba ametikoht on tekkinud. Petitsiooni peab kinnitama petitsiooni esitaja kirjalik tunnistus, millele on üldiselt alla kirjutanud kuus kohalikku õigusnõustajat ja kuus kohaliku ärikogukonna juhti. Petitsioon esitatakse ülemkohtule avaldusega, mis toimetatakse ülemkohtu büroo kaudu kätte Iirimaa notarite teaduskonna kohtusekretärile, õigusliidu sekretärile ja kõigile notaritele, kes tegutsevad taotleja maakondades ja nendega piirnevates maakondades.

Üldine tava on nimetada õigusnõustajaid ainult notariteks. Kui isik, kes ei ole solicitor, taotleb notariaalset publikut, nõuab õigusliit, et avaldaja võtaks ülemkohtuniku ees kohustuse mitte anda üle või teha õigusalast tööd, mida tavaliselt teeb õigusnõustaja. Selleks et kõik petitsiooni esitajad nimetataks notariks, peavad nad kõigepealt läbima Iirimaa notarite teaduskonna korraldatud eksami.

 

Märkus:

Küsimused peaprokuröri, riigiprokuratuuri direktori, kohtuametnike ja šerifide praeguse tasustamise kohta võib esitada

  • Lingil klikates avaneb uus akenE-posti teel või
  • postitatud aadressile:
    Finanzen
    Merrion Street
    Dublin 2
    personaliosakond

Vandeadvokaadid on füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende sissetulek on väga erinev.

Õigusnõustajad võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjad (omades oma tavasid) või töötajad ning nende sissetulek on samuti väga erinev.

Notarid nõuavad tasu iga notariaalselt tõestatud dokumendi eest. Puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid võetavat tasu, kuid notar võtab üldiselt tasu aja, reisi ja summa alusel, mida ettevõtja peaks teenuse eest küsima.


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 19/11/2020