Sluiten

BÈTAVERSIE VAN HET PORTAAL NU BESCHIKBAAR!

Bezoek de bètaversie van het Europees e-justitieportaal en vertel ons wat u ervan vindt!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õigusvaldkonna ametid - Portugal

De tekst op deze pagina is een automatische vertaling. De kwaliteit wordt niet gegarandeerd.

De kwaliteit van deze vertaling werd beoordeeld als: onbetrouwbaar

Vindt u deze vertaling nuttig?

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Portugalis.


Õigusvaldkonna ametid

Üldise pädevusega kohtunikud ning haldus- ja maksukohtute kohtunikud

Prokurörid

Juristid

Õigusnõustajad

Õigusnõustajad

Täitevorganid#n06

Notarid

Konservatiivid

Kohtuametnikud

Vahendajad

Kohtuhaldurid ( Administradores Judiciais)

Tööstusomand (Agente Oficial da Propriedade Industrial)

Tasuta (pro bono) õigusteenuseid osutavad organisatsioonid

Üldise pädevusega kohtunikud ning haldus- ja maksukohtute kohtunikud

Portugali põhiseaduses on sätestatud, et kohtunikud kuuluvad suveräänse organi — kohtu — koosseisu.

Kohtunikud mõistavad rahva nimel õigust ja juhinduvad seejuures üksnes seadusest.

Üldise pädevusega kohtunike tegevust reguleeritakse põhiseaduse ja põhikirjaga (Estatuto dos Magistrados Judiciais). Vastavalt asjaomase kohtu positsioonile kohtute hierarhias liigitatakse üldise pädevusega kohtunikud kolme kategooriasse:

  • Ülemkohtu (Supremo Tribunal de Justiça) kohtunikud, keda nimetatakse Conselheoroseks;
  • Apellatsioonikohtute (Tribunais das Relações) kohtunikud (Tribunais das Relações);
  • Kohtunikud 1. astmes, „Juízes de Direito”.

Haldus- ja maksukohtute kohtunike tegevus on reguleeritud põhiseaduse, haldus- ja maksukohtute põhikirja (Estatuto dos Tribunais Administrativos e Fiscais) ning täiendavalt veel üldise pädevusega kohtunike tegevust reguleeriva põhikirjaga (Estatuto dos Magistrados Judiciais). Vastavalt asjaomase kohtu positsioonile kohtute hierarhias liigitatakse haldus- ja maksukohtute kohtunikud kolme kategooriasse:

  • Kõrgema halduskohtu (Supremo Tribunal Administrativo) kohtunikud, keda nimetatakse Conselheoroseks;
  • Kesksete halduskohtute kohtunikud (Desembargadores);
  • Ringkonna haldus- ja maksukohtute kohtunikud (Juízes de Direito).

Juurdepääs kohtuniku kutsealal on kolmeastmeline protsess, mis hõlmab järgmist: avalik konkurss, teoreetiline ja praktiline koolituskursus kohtuuuringute keskuses (Centro de Estudos Judiciários); ja praktika. Kandidaadid, kes läbivad edukalt need kolm etappi, nimetatakse ametisse kohtunikena, kelle ametinimetus on Juiz de Direito.

Kohtunike koolitus jätkub kogu karjääri vältel.

Kõrgem kohtunõukogu (Conselho Superior da Magistratura) kontrollib regulaarselt esimese astme kohtuid ning haldus- ja maksukohtute kõrgem nõukogu (Conselho Superior dos Tribunais Administrativos e Fiscais) kontrollib regulaarselt haldus- ja maksukohtuid. Iga kontrollkäigu järel järjestatakse kohtunikud nende teenete põhjal, kasutades kategooriaid „suurepärane”, „väga hea”, „hea”, „rahuldav” ja „puudulik”. Kui kohtuniku töö hinnatakse puudulikuks, vabastatakse ta ajutiselt teenistuskohustustest ja algatatakse uurimine, et hinnata tema ametipädevust.

Kõrgem kohtunõukogu ning haldus- ja maksukohtute kõrgem nõukogu vastutavad üldise pädevusega kohtute ning haldus- ja maksukohtute kohtunike ametisse nimetamise, juhtumitega tegelema määramise, üleviimise, edutamise ja kohtunike suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise eest.

Tagamaks, et kohtunikud on sõltumatud ja erapooletud, sätestatakse põhiseaduses, et praktiseerivad kohtunikud ei või täita muid ülesandeid, olenemata sellest, kas nad on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud, välja arvatud tasustamata õppe- või teadustöö õiguse valdkonnas. kohtunikke saab üle viia, ametikohustustest ajutiselt vabastada, pensionile saata või vallandada ainult seadusega ettenähtud korras. neid ei saa võtta nende tehtud otsuste eest vastutusele, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud vastavad erandid.

Lisateavet leiab aadressilt https://www.csm.org.pt/ Lingil klikates avaneb uus akenjaLingil klikates avaneb uus akenhttps://www.cstaf.pt/.

Prokurörid

Prokuratuuri prokurörid esindavad riiki, esitavad süüdistusi ning kaitsevad demokraatlikku riigikorda ja seadusega kindlaksmääratud huve. Prokuröridel on oma põhikiri ja seadusega tagatud autonoomia.

Prokuröri ametikohad täidetakse avaliku konkursiga, mis koosneb teadmiste kontrollist, elulookirjelduse hindamisest ja psühholoogilisest valikutestist, mis kõik tehakse õigusõppe keskuses (Centro de Estudos Judiciários).

Heaks kiidetud kandidaadid nimetatakse ametisse praktikantidena (auditores de justiça). Kui nad läbivad edukalt teoreetilise ja praktilise koolituse õigusõppe keskuses, nimetatakse nad prokuröri asetäitja praktikantideks.

Prokuröri karjäär hõlmab viit tasandit, mis on loetletud hierarhilises järjestuses:

  • Peaprokurör (Procurador-Geral da República);
  • Asepeaprokurör (Vice-Procurador-Geral da República);
  • Peaprokuröri asetäitja (Procurador-Geral Adjunto);
  • Prokurör;
  • Aseprokurör.

Peaprokuratuur (Procurada-Geral da República) on riigiprokuratuuri kõrgeim organ, mille eesistujaks on riigiprokuratuur. see hõlmab ka riigiprokuratuuri kõrgemat nõukogu (Conselho Superior do Ministério Público), konsultatiivnõukogu, ametlikke õigusnõunikke ja tugiteenuseid.

Prokuratuuri kõrgema nõukogu ülesanne on nimetada prokuröre ametisse, määrata neid juhtumitega tegelema, viia neid üle ja edutada ning võtta prokuröride suhtes distsiplinaarmeetmeid.

Lisateave on esitatud aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ministeriopublico.pt/.

Juristid

Advokaadid on õigusvaldkonna töötajad, kes pärast advokatuuris registreerumist tegelevad õigusnõustamise ja seadusliku esindamisega, mis hõlmab õigusnormide tõlgendamist ja kohaldamist kolmanda isiku taotluse korral.

Portugalis advokaadi elukutse praktiseerimiseks tuleb astuda advokatuuri (Ordem dos Advogados) liikmeks.

Õigusnõustajana töötamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • Olema omandanud õigusteaduse kraadi Portugalis või ülikooli taseme õigusvaldkonna kvalifikatsiooni mõnes muus riigis, kui seda kvalifikatsiooni peetakse samaväärseks akadeemilise kraadiga või kui see on tunnustatud sama taseme kvalifikatsioonina;
  • Läbima 18 kuud kestva praktikaperioodi, mis koosneb kahest koolitusetapist: 6 kuud kestev algkoolituse etapp ja 12 kuud kestev lisakoolitusetapp;
  • Sooritama kirjaliku ja suulise advokaadieksami.

Välisriigi kodanikud, kes on saanud oma kraadi Portugalis, võivad end registreerida Portugali advokatuuris sarnaselt Portugali kodanikega, tingimusel et nende kodakondsusriik tagab Portugali kodanikele samasugused õigused.

Teistest ELi liikmesriikidest pärit advokaadid, kes soovivad alustada alalist tegevust ja praktiseerida Portugalis advokaadina oma päritoluriigi ametinimetuse all, peavad end advokatuuris registreerima. Sellisel juhul võivad nad esindada kliente kohtus üksnes advokatuuris registreeritud advokaadi juhendamisel. Kui nad soovivad samu õigusi ja kohustusi, mis on Portugali advokaatidel, peavad nad end registreerima advokatuuris ning sooritama kirjaliku ja suulise eksami portugali keeles.

Advokatuur on esindusorganisatsioon, mis esindab kutsetöötajaid, kes oma põhikirja kohaselt tegutsevad advokaadina. Advokatuur tagab juurdepääsu õigusele, reguleerib advokaadi kutseala ning võtab (ainsa organina, kes seda teeb) distsiplinaarmeetmeid advokaatide ja advokaadi praktikantide suhtes, kaitseb advokaadi kutseala sotsiaalset rolli, väärikust ja mainet ning edendab juurdepääsu õigusalastele teadmistele ja õiguse kohaldamisele.

Lisateave on esitatud aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://portal.oa.pt/.

Õigusnõustajad

Portugali õigussüsteemis ei tehta vahet advokaatidel ja nõuandeadvokaatidel.

Õigusnõustajad

Õigussubjektid on sõltumatud spetsialistid, kes pakuvad oma klientidele õigusabi ja juriidilist esindamist kohtus vastavalt nende põhikirjas ja menetlusõiguses kehtestatud piirangutele, ning nad võivad esindada pooli kohtus, kui advokaadi (advogado) kasutamine ei ole kohustuslik.

Õigusnõustajad võivad olla kodanike ja äriühingute õigusesindajaks ka väljaspool kohut, näiteks maksuametis, notaribüroodes, registriasutustes ja avaliku halduse asutustes.

Õigusnõustajana töötamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • Teise ELi liikmesriigi kodanikel peab olema akadeemiline ja kutsealane kvalifikatsioon, mis on õiguslikult nõutav kutsealal töötamiseks vastavas päritoluriigis, peab olema ametlikult tunnustatud juriidiline isik, mitte olema registreeritud advokatuuris.
  • Isik on läbinud 12-18 kuud kestva praktika;
  • Isik on praktika jooksul saanud praktika juhendajalt ja praktikakeskustelt asjakohased soovitused ning sooritanud riikliku eksami, mis on koostatud vastavalt asjakohastele eeskirjadele.

Spetsialistide registreerimist mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonnast õigusnõustajate kolleegiumis reguleerib 4. märtsi seadus nr 9/2009 selle praeguses versioonis.

Õigusnõustajate ja täitevametnike ühing (Ordem dos Solicitadores e dos Agentes de Execução, OSAE) esindab kõnealuste elukutsete esindajaid. Ühing vastutab muu hulgas distsiplinaarmeetmete võtmise eest oma liikmete suhtes ning arvamuste esitamise eest oma pädevusega seotud õigusaktide eelnõude kohta.

Lisateavet leiab siit: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.osae.pt/.

Täitevorganid

Täitevametnikud on õigusvaldkonna töötajad, kellele on antud riigi tasandil pädevus kohtuotsuste täitmiseks tsiviilasjades. Nad on sõltumatud ja erapooletud ega esinda menetluse pooli, vaid täidavad kõiki kohtuotsuste täitmisega seotud formaalsusi, sealhulgas arestivad vara, toimetavad kätte dokumente ja teateid ning müüvad arestitud vara. Mõnel juhul täidab täitevametniku ülesandeid kohtuametnik.

Täitevametniku määrab kas täitmist nõudev menetlusosaline või kohus.

Täitevametnikel peab olema õigusnõustaja või õigusteaduse akadeemiline kraad ja nad

  • Teil on Portugali kodakondsus;
  • Nende suhtes ei tohi kohalduda õigusnõustajate ja täitevametnike ühingu või advokatuuri põhikirjas sätestatud piirangud;
  • Ei tohi olla viimasel kümnel aastal olnud avalikus võlgnike nimekirjas;
  • Peavad olema edukalt läbinud täitevametniku praktika;
  • Peavad pärast rohkem kui kolmeaastast tööd täitevametnikuna sooritama õigusassistendi eksami ja saama õigusassistentide komisjonilt (Comissão para o Acompanhamento dos Auxiliares de Justiça, CAAJ) heakskiitva arvamuse;
  • Peavad end kolme aasta jooksul pärast praktika edukat sooritamist registreerima asjaomases kutseühingus;
  • Tal on minimaalsed andmetöötlusstruktuurid ja -vahendid, mis on määratletud üldkoosolekul vastu võetud eeskirjaga.

Täitevametnike kutseala reguleerivad õigusnõustajate ja täitevametnike ühing ning täitevametnike erikolleegium (Colégio de Especialidade dos Agentes de Execução).

Õigusassistentide komisjon, mis on õigusnõustajate ja täitevametnike ühingust sõltumatu organ, vastutab täitevametnike tegevuse kontrollimise ja nende suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise eest.

Lisateavet leiate järgmistelt veebisaitideltLingil klikates avaneb uus aken: http://www.osae.pt/ ja Lingil klikates avaneb uus akenhttps://caaj.justica.gov.pt/.

Notarid

Notarid on erialatöötajad, kellel on teatavatel õiguslikel alustel volitused täita oma ülesandeid. neil on oluline roll kaubanduses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Notaritel on õigus täita järgmiseid ülesandeid:

  • Koostada eralepinguid ja nõustada pooli, järgides samal ajal nende võrdse kohtlemise põhimõtet. Ametlike dokumentide koostamisel vastutab notar nende dokumentide ja nõuannete õiguspärasuse eest. Teavitada pooli võetavate kohustuste sisust ja tagajärgedest,
  • Teha nende juures kokku lepitud õigustoiminguid. Notariaalakti saab registreerida aktide registris ja selle saab jõustada, kui üks pool ei täida kohustusi, ilma et oleks vaja kohtuniku sekkumist,
  • Tegutseda erapooletult ja seadust järgides vahendajatena, et aidata pooltel jõuda vastastikku rahuldava kokkuleppeni;
  • Koostage inventeerimismenetluste dokumendid ja menetluse tingimused, välja arvatud need, mida ei tohi otsustada inventuuri menetluses asja olemuse või õigusliku või faktilise keerukuse tõttu; selliste küsimuste üle peab otsustama ringkonnakohus (tribunal de comarca), kelle tööpiirkonnas on notari büroo pädevus (5. märtsi 2013. aasta seadus nr 23/2013, millega kiideti heaks inventuuri õiguslik raamistik, anti notaritele selline õigus, luues seeläbi jagatud pädevuse süsteemi).

Notari kutseala reformi ja sellest tuleneva sektori privatiseerimise tulemusel on notaritel kahesugune roll: nad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid ja on ühtlasi vaba elukutse esindajad, kuid ei ole enam riigiteenistujad.

Avalik-õiguslike ülesannete täitjana kuuluvad notarid justiitsministeeriumi alluvusse. justiitsministeerium vastutab kutseala reguleerimise eest ja võtab notarite suhtes distsiplinaarmeetmeid. Võttes arvesse notarite uut liberaalse elukutse esindajaid, on notariaalkoda alates 2006. aastast töötanud koostöös justiitsministeeriumiga, et tagada eetika põhimõtete järgimine, mida peavad järgima selles osalevad spetsialistid, ning selle aluseks olevate avalike huvide järgimine, ilma et see piiraks sekkumise volitusi, mis kutseala laadi silmas pidades on seadusega ette nähtud justiitsministeeriumile.

Lisateave aadressil Lingil klikates avaneb uus akenHTTP:// www.notarios.pt/OrdemNotarios/pt.

Konservatiivid

Registripidajad on riigiametnikud, kes vastutavad kinnisvara, registreerimisele kuuluva vallasvara, äritegevuse ja inimeste elusündmustega seotud õigusdokumentide ja faktiliste asjaolude registreerimise ja avalikustamise eest. Nende roll seisneb eelkõige eespool nimetatud dokumentide ja nendega seotud dokumentide kohtuliku kontrolli teostamises ning selle tagamises, et registrisse kantud fakte tõendavates dokumentides sisalduvad õigused on nõuetekohaselt määratletud ja on kooskõlas seadusega sätestatud registreerimiskorraga; nad vastutavad ka selle teabe avaldamise eest ja võivad otsustada, kas kanda õigusakt või asjaolu registrisse või mitte.

Olenevat sellest, millises valdkonnas nad peavad oma ülesandeid täitma, jagunevad registripidajad järgmiselt:

  • Tsiviilregistri pidajad (conservadores do registo civil), kelle ülesanded hõlmavad füüsiliste isikute elusündmustega seotud õiguslike asjaolude ja dokumentide kindlaksmääramist ning avalikustamist. Nende pädevusse kuulub selliste tegude registreerimine nagu sünd, abielu, surm, adopteerimine ja kinnitus emaduse/isaduse kohta, selliste menetluste korraldamine nagu lahutus ja lahkuminek vastastikusel kokkuleppel, tunnistuste väljastamine ja registreeritud dokumentide koopiad.
  • Kinnistusregistri pidajad (conservadores do registo predial), kes avalikustavad teabe maa ja kinnisvaraga seotud õiguste kohta, et tagada õiguskindlus kinnisvaratehingute tegemisel;
  • Sõidukite registri pidajad (conservadores do registo de veículos), kes avalikustavad teabe registreerimisele kuuluva vallasvaraga (mootorsõidukid, laevad ja lennukid) seotud õiguste ning mootorsõidukite ja haagistega seotud õiguste kohta, et tagada õiguskindlus tehingute tegemisel;
  • Äriregistri pidajad (conservadores do registo commercial), kes avalikustavad füüsilisest isikust ettevõtjate, äriühingute, äriõiguslikus vormis tegutsevate eraõiguslike äriühingute, piiratud vastutusega üksikettevõtjate ja muude äriregistris registreerimisele kuuluvate üksuste õigusliku seisundi, et tagada õiguskindlus tehingute tegemisel.

Need nõuded on seotud Portugali ülikooli või samaväärse akadeemilise kvalifikatsiooni seadusega kutsealal tegutsema hakkamiseks, samuti sobivuskatsete läbiviimisel, ülikooli pikendamise raames selliste juriidiliste/registreeritud küsimuste väljatöötamisel, mis on seotud kutsealal tegutsemise seisukohast olulise tähtsusega, kestusega 6 kuud ja praktikaga 1 aasta, millele järgnevad avalikud tõendid. Kõiki selle protsessi etappe hinnatakse ning need võivad põhjustada taotluse esitaja väljaarvamist juhul, kui seda ei ole võimalik tagasi nõuda. Viimane etapp on avalik konkurss, mille korraldab registrite ja notarite instituut (Instituto dos Registos e do Notariado).

Registrite ja notarite instituut suunab, kooskõlastab, toetab ja hindab registritalituste tegevust ning teeb nende üle järelevalvet.

Täiendav teave aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://irn.justica.gov.pt/.

Kohtuametnikud

Kohtutäiturid moodustavad kohtutöötajate rühma, kes töötab kohtutes või prokuratuurides. Siiski hõlmab õigusemõistmise ametliku mõiste endiselt arvuti-, haldus-, tehnilisi ja elukutselisi töötajaid.

Juurdepääs kohtuametniku teenistuskäigule algab õigusteenistuses oleva abiametniku (escvão auxiliar) osatähtsusest õigusteenistuses ja kohtu abiteenistujast (técnico de justiça auxiliar) prokuratuuriteenistuses. juurdepääs on avatud isikutele, kes on läbinud kutsealase koolituse kursuse ja kes on heaks kiidetud vastuvõtumenetluse teel.

Kohtuametnike töötajatel on 26. augusti 2007. aasta dekreetseaduse nr 343/1999 praeguses versioonis sätestatud personalieeskirjad ning nende ülesannete täitmisel on oluline roll rahvusvahelises õigusalases koostöös, eelkõige Euroopa määruste ja direktiivide rakendamisel.

Kohtuametnike töölevõtmise, juhtimise ja nende tegevuse korraldamise eest vastutab justiitsministeeriumi õigusemõistmise peadirektoraat (Direção-Geral da Administração da Justiça).

Kohtuametnike nõukogu (Conselho dos Oficiais de Justiça) on organ, kes hindab kohtuametnike kutsealast pädevust ning teostab nende suhtes distsiplinaarvõimu.

Lisateabe saamiseks vt kättesaadav teave aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://dgaj.justica.gov.pt/.

Vahendajad

19. aprilli 2013. aasta seaduse nr 29/2013 artikli 2 punktis b on vahendaja määratletud kui „(...) erapooletu ja sõltumatu kolmas isik, kellel ei ole volitusi kehtestada vahendusmenetluse osapooltele meetmeid, mis aitaksid neil jõuda vaidlusaluse küsimuse suhtes lõplikule kokkuleppele”. Nimetatud seadusega on ette nähtud ka vahendaja staatus oma kutsealal tegutsemiseks Portugalis ning selle vahendaja kaasamine iga avaliku vahendussüsteemi nimekirja, mis toimub valikumenetluse kaudu, mille määruse vastuvõtmine on kinnitatud 25. mai määrusega nr 282/2010.

Vahendaja tegevus on väga oluline, sest see aitab lepinguosalistel sõlmida lepingut, mis aitab kaasa elatise säilitamisele ja mõnel juhul ka sotsiaalse rahu taastamisele. Portugalis on vahendajad spetsialiseerunud perekonna-, töö- või kriminaalõiguse küsimustele. Vahenduse valdkonnas ei tegutse ükski valitsusväline organisatsioon, kuid on eraühinguid, kes pakuvad vahendajate jaoks vahendus- ja koolitusteenuseid.

Puudub riiklik vahendajate eetikakoodeks, Eespool nimetatud vahendusmenetluse seadus sisaldab siiski peatükki vahendaja õiguste ja kohustuste kohta, kes peavad tegutsema kooskõlas vahendajate Euroopa tegevusjuhises sätestatud põhimõtetega, mis on nende koolituse lahutamatu osa.

Vahendajate käitumist jälgib avalik vahendussüsteem kolmes osas: tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades. Riikliku vahendussüsteemi iga haru haldab riigiasutus, kelle põhikirjas on see vastavalt sätestatud.

Portugalis ei saa vahendajad avaliku sektori asutuselt koolitust; selle asemel koolitavad neid eraõiguslikud asutused, kes on õiguspoliitika peadirektoraadi (Direção Geral da Política de Justiça, DGPJ) poolt sertifitseeritud kooskõlas 27. novembri 2013. aasta rakendusmäärusega nr 345/2013, pöörates erilist tähelepanu kvaliteediraamistiku järgimisele.

DGPJ haldab oma vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse (GRAL) kaudu riiklikke vahendussüsteeme, kuid ta ei anna teavet selle kohta, kuidas leida vahendaja, ta koostab vahendajate loetelu ning vahendajad võivad nende nimekirjaga ühineda, osaledes 25. mai 2010. aasta rakendusmääruses nr 282/2010 heaks kiidetud eeskirjades sätestatud valikumenetlustes.

Lisateavet leiab aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dgpj.mj.pt/.

Kohtuhaldurid ( Administradores Judiciais)

Pankrotihaldur vastutab elavdamise eriprotsessi osaks olevate aktide järelevalve ja juhtimise eest, samuti pankrotivara haldamise või likvideerimise eest maksejõuetusmenetluses ning vastutab kõigi talle põhikirja ja õigusaktidega antud õigusaktide täitmise eest. Ajutine kohtuhaldur, pankrotihaldur või usaldusisik määratakse vastavalt ülesannetele, mida neil tuleb menetluse käigus täita.

Kohtuhalduri ülesanded on sätestatud 26. veebruari 2013. aasta seaduses nr 22/2013.

Kohtuhaldur:

  1. Peab omama asjakohast ülikoolidiplomi ja töökogemust;
  2. Edutatud 6 kuud kestev praktika;
  3. Peab olema sooritanud vastuvõtutesti, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et hinnata koolitusel omandatud teadmisi;
  4. Ei tohi olla olukorras, mis ei sobi kokku tema ametikohustustega;
  5. Peab sellesse ametisse sobima.

Kohtuhaldurite ametisse nimetamise ja nende tegevuse jälgimise eest vastutab õigusassistentide komisjon (Comissão para o Acompanhamento dos Auxiliares da Justiça, CAAJ).

Lisateave Lingil klikates avaneb uus akenaadressil https://caaj.justica.gov.pt/

Tööstusomand (Agente Oficial da Propriedade Industrial)

Tööstusomandi ametnik on tööstusomandi õiguskaitse spetsialist, kellele ettevõtjad ja üksikisikud saavad selles valdkonnas oma õigusi ja huve paremini kaitsta.

Tööstusomandiga tegelevad ametnikud on need, keda Instituto Nacional da Propriedade Industrial, I. P. peavad oma klientide ja komponentide huvides ja huvides teostama tööstusomandit.

Juurdepääs sellele tegevusele on Portugalis reguleeritud 24. jaanuari 2009. aasta dekreetseadusega nr 15/95 (muudetud kujul) ja 29. novembri korraldusega nr 1200/2010, mida on muudetud 25. juuli korraldusega nr 239/2013.

Lisateavet leiab aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://inpi.justica.gov.pt/.

Tasuta ( pro bono) õigusteenuseid osutavad organisatsioonid

Koostöös advokatuuri ja kohalike omavalitsustega tagab justiitsministeerium, et kogu Portugali territooriumil tegutsevad õigusnõustamise bürood (Gabinetes de Consulta Jurídica), kus kodanikud võivad saada õigusvaldkonna töötajatelt tasuta õigusalast nõu. Nende büroode nimekiri koos vastavate kontaktandmetega on kättesaadav internetis, muu hulgas õiguspoliitika peadirektoraadi veebisaidil (www.dgpj.mj.pt).


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 26/08/2019