Zatvori

BETA VERZIJA PORTALA SADA JE DOSTUPNA!

Posjetite BETA verziju europskog portala e-pravosuđe i pošaljite nam povratne informacije!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õigusvaldkonna ametid - Portugal

Ova je stranica strojno prevedena i njezina kvaliteta nije zajamčena.

Kvaliteta ovog prijevoda ocijenjena je kao: nepouzdana

Smatrate li ovaj prijevod korisnim?

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Portugalis.


Õigusvaldkonna ametid

Üldise pädevusega kohtunikud ning haldus- ja maksukohtute kohtunikud

Prokurörid

Juristid

Õigusnõustajad

Õigusnõustajad

Täitevorganid#n06

Notarid

Konservatiivid

Kohtuametnikud

Vahendajad

Kohtuadministraatorid ( Administradores Judiciais)

Tööstusomandi ametnik ( Agente Oficial da Propriedade Industrial)

Tasuta (pro bono) õigusteenuseid osutavad organisatsioonid

Üldise pädevusega kohtunikud ning haldus- ja maksukohtute kohtunikud

Portugali põhiseaduses on sätestatud, et kohtunikud kuuluvad suveräänse organi – kohtu – koosseisu.

Kohtunikud mõistavad rahva nimel õigust ja juhinduvad seejuures üksnes seadusest.

Üldise pädevusega kohtunike tegevust reguleeritakse põhiseaduse ja põhikirjaga (Estatuto dos Magistrados Judiciais). Vastavalt asjaomase kohtu positsioonile kohtute hierarhias liigitatakse üldise pädevusega kohtunikud kolme kategooriasse:

  • Ülemkohtu (Supremo Tribunal de Justiça) kohtunikud, nimetatud Conselheiros’iks;
  • Apellatsioonikohtute (Tribunais das Relações) kohtunikud, nimetatud Desembargadores’iks;
  • Kohtunikud 1. astmes, tuntud kui Juízes de Direito.

Haldus- ja maksukohtute kohtunike tegevus on reguleeritud põhiseaduse, haldus- ja maksukohtute põhikirja (Estatuto dos Tribunais Administrativos e Fiscais) ning täiendavalt veel üldise pädevusega kohtunike tegevust reguleeriva põhikirjaga (Estatuto dos Magistrados Judiciais). Vastavalt asjaomase kohtu positsioonile kohtute hierarhias liigitatakse haldus- ja maksukohtute kohtunikud kolme kategooriasse:

  • Kõrgeima halduskohtu (Supremo Tribunal Administrativo) kohtunikud, nimetatud Conselheiros’iks;
  • Kesksete halduskohtute kohtunikud (Desembargadores);
  • Ringkonna haldus- ja maksukohtute kohtunikud (Juízes de Direito).

Juurdepääs kohtuniku kutsealale on kolmeastmeline protsess, mis hõlmab järgmist: avalik konkurss, õigusuuringute keskuses (Centro de Estudos Judiciários) läbi viidud teoreetiline ja praktiline koolitus; ning õpipoisiõpe. Kandidaadid, kes läbivad edukalt need kolm etappi, nimetatakse ametisse kohtunikena, kelle ametinimetus on Juiz de Direito.

Kohtunike koolitus jätkub kogu karjääri vältel.

Kõrgem kohtunõukogu (Conselho Superior da Magistratura) kontrollib regulaarselt esimese astme kohtuid ning haldus- ja maksukohtute kõrgem nõukogu (Conselho Superior dos Tribunais Administrativos e Fiscais) kontrollib regulaarselt haldus- ja maksukohtuid. Iga kontrollkäigu järel järjestatakse kohtunikud nende teenete põhjal, kasutades kategooriaid „suurepärane“, „väga hea“, „hea“, „rahuldav“ ja „puudulik“. Kui kohtuniku töö hinnatakse puudulikuks, vabastatakse ta ajutiselt teenistuskohustustest ja algatatakse uurimine, et hinnata tema ametipädevust.

Kõrgem kohtunõukogu ning haldus- ja maksukohtute kõrgem nõukogu vastutavad üldise pädevusega kohtute ning haldus- ja maksukohtute kohtunike ametisse nimetamise, juhtumitega tegelema määramise, üleviimise, edutamise ja kohtunike suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise eest.

Kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks on põhiseaduses sätestatud, et praktiseerivad kohtunikud ei tohi täita muid avalik-õiguslikke ega eraõiguslikke ülesandeid, välja arvatud tasustamata õpetamine või teadusuuringud õigusvaldkonnas. kohtunikke saab üle viia, ametikohustustest ajutiselt vabastada, pensionile saata või vallandada ainult seadusega ettenähtud korras. neid ei saa võtta nende tehtud otsuste eest vastutusele, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud vastavad erandid.

Lisateavet leiab veebisaitidelt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.csm.org.pt/Lingil klikates avaneb uus akenja.

Prokurörid

Prokuratuuri prokurörid esindavad riiki, esitavad süüdistusi ning kaitsevad demokraatlikku riigikorda ja seadusega kindlaksmääratud huve. Prokuröridel on oma põhikiri ja seadusega tagatud autonoomia.

Prokuröri ametikohad täidetakse avaliku konkursiga, mis koosneb teadmiste kontrollist, elulookirjelduse hindamisest ja psühholoogilisest valikutestist, mis kõik tehakse õigusõppe keskuses (Centro de Estudos Judiciários).

Heaks kiidetud kandidaadid nimetatakse ametisse praktikantidena (auditores de justiça). Kui nad läbivad edukalt teoreetilise ja praktilise koolituse õigusõppe keskuses, nimetatakse nad prokuröri asetäitja praktikantideks.

Prokuröri karjäär hõlmab viit tasandit, mis on loetletud hierarhilises järjestuses:

  • Peaprokurör (Procurador-Geral da República);
  • Asepeaprokurör (Vice-Procurador-Geral da República);
  • Peaprokuröri asetäitja (Procurador-Geral Adjunto);
  • Prokurör;
  • Asevabariigi prokurör.

Peaprokuratuur (Procuradoria-Geral da República) on riigiprokuratuuri kõrgeim organ, mida juhib peaprokurör. Peaprokuratuuri koosseisu kuuluvad ka riigiprokuratuuri kõrgem nõukogu (Conselho Superior do Ministério Público), nõuandekogu, ametlikud õigusnõustajad ja tugiteenistused.

Prokuratuuri kõrgema nõukogu ülesanne on nimetada prokuröre ametisse, määrata neid juhtumitega tegelema, viia neid üle ja edutada ning võtta prokuröride suhtes distsiplinaarmeetmeid.

Lisateave on esitatud aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ministeriopublico.pt/.

Juristid

Advokaadid on õigusvaldkonna töötajad, kes pärast advokatuuris registreerumist tegelevad õigusnõustamise ja seadusliku esindamisega, mis hõlmab õigusnormide tõlgendamist ja kohaldamist kolmanda isiku taotluse korral.

Portugalis advokaadi elukutse praktiseerimiseks tuleb astuda advokatuuri (Ordem dos Advogados) liikmeks.

Õigusnõustajana töötamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • Olema omandanud õigusteaduse kraadi Portugalis või ülikooli taseme õigusvaldkonna kvalifikatsiooni mõnes muus riigis, kui seda kvalifikatsiooni peetakse samaväärseks akadeemilise kraadiga või kui see on tunnustatud sama taseme kvalifikatsioonina;
  • Läbima 18 kuud kestva praktikaperioodi, mis koosneb kahest koolitusetapist: 6 kuud kestev esmase koolituse etapp ja 12 kuud kestev täiendava koolituse etapp;
  • Sooritama kirjaliku ja suulise advokaadieksami.

Välisriigi kodanikud, kes on saanud oma kraadi Portugalis, võivad end registreerida Portugali advokatuuris sarnaselt Portugali kodanikega, tingimusel et nende kodakondsusriik tagab Portugali kodanikele samasugused õigused.

Teistest ELi liikmesriikidest pärit advokaadid, kes soovivad alustada alalist tegevust ja praktiseerida Portugalis advokaadina oma päritoluriigi ametinimetuse all, peavad end advokatuuris registreerima. Sellisel juhul võivad nad esindada kliente kohtus üksnes advokatuuris registreeritud advokaadi juhendamisel. Kui nad soovivad samu õigusi ja kohustusi, mis on Portugali advokaatidel, peavad nad end registreerima advokatuuris ning sooritama kirjaliku ja suulise eksami portugali keeles.

Advokatuur on esinduslik avalik kutseliit, mis vastavalt oma põhikirjale tegutseb advokaadina. Advokatuur tagab juurdepääsu õigusele, reguleerib advokaadi kutseala ning võtab (ainsa organina, kes seda teeb) distsiplinaarmeetmeid advokaatide ja advokaadi praktikantide suhtes, kaitseb advokaadi kutseala sotsiaalset rolli, väärikust ja mainet ning edendab juurdepääsu õigusalastele teadmistele ja õiguse kohaldamisele.

Lisateave on esitatud aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://portal.oa.pt/.

Õigusnõustajad

Portugali õigussüsteemis ei tehta vahet advokaatidel ja nõuandeadvokaatidel.

Õigusnõustajad

Õigusnõustajad on sõltumatud spetsialistid, kes pakuvad oma klientidele õigusnõustamist ja esindamist kohtus oma põhikirjas ja menetlusõiguses sätestatud piirides; nad võivad esindada pooli kohtus, kui advokaadi (advogado) seaduslik esindamine ei ole kohustuslik.

Õigusnõustajad võivad olla kodanike ja äriühingute õigusesindajaks ka väljaspool kohut, näiteks maksuametis, notaribüroodes, registriasutustes ja avaliku halduse asutustes.

Õigusnõustajana töötamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • Omama ametlikult tunnustatud õigusteaduse kraadi, mitte olema registreeritud advokatuuris ega omama ametlikult tunnustatud kraadi õigusnõustaja erialal. Teise ELi liikmesriigi kodanikel peab olema akadeemiline ja kutsekvalifikatsioon, mis on seaduslikult nõutav sellel kutsealal tegutsemiseks nende päritoluriigis;
  • Isik on läbinud 12-18 kuud kestva praktika;
  • Isik on praktika jooksul saanud praktika juhendajalt ja praktikakeskustelt asjakohased soovitused ning sooritanud riikliku eksami, mis on koostatud vastavalt asjakohastele eeskirjadele.

Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist pärit kutsetöötajate registreerimist õigusnõustajate kolleegiumis reguleerib 4. märtsi 2009. aasta seadus nr 9/selle kehtivas redaktsioonis.

Õigusnõustajate ja täitevametnike ühing (Ordem dos Solicitadores e dos Agentes de Execução, OSAE) esindab kõnealuste elukutsete esindajaid. Ühing vastutab muu hulgas distsiplinaarmeetmete võtmise eest oma liikmete suhtes ning arvamuste esitamise eest oma pädevusega seotud õigusaktide eelnõude kohta.

Lisateavet leiab siit: http://www.osae.pt/. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.osae.pt/

Täitevorganid

Täitevametnikud on õigusvaldkonna töötajad, kellele on antud riigi tasandil pädevus kohtuotsuste täitmiseks tsiviilasjades. Nad on sõltumatud ja erapooletud ega esinda menetluse pooli, vaid täidavad kõiki kohtuotsuste täitmisega seotud formaalsusi, sealhulgas arestivad vara, toimetavad kätte dokumente ja teateid ning müüvad arestitud vara. Mõnel juhul täidab täitevametniku ülesandeid kohtuametnik.

Täitevametniku määrab kas täitmist nõudev menetlusosaline või kohus.

Täitevametnikel peab olema õigusnõustaja või õigusteaduse akadeemiline kraad ja nad

  • Teil on Portugali kodakondsus;
  • Nende suhtes ei tohi kohalduda õigusnõustajate ja täitevametnike ühingu või advokatuuri põhikirjas sätestatud piirangud;
  • Ei tohi olla viimasel kümnel aastal olnud avalikus võlgnike nimekirjas;
  • Peavad olema edukalt läbinud täitevametniku praktika;
  • Peavad pärast rohkem kui kolmeaastast tööd täitevametnikuna sooritama õigusassistendi eksami ja saama õigusassistentide komisjonilt (Comissão para o Acompanhamento dos Auxiliares de Justiça, CAAJ) heakskiitva arvamuse;
  • Peavad end kolme aasta jooksul pärast praktika edukat sooritamist registreerima asjaomases kutseühingus;
  • Omab minimaalseid andmetöötlusstruktuure ja -vahendeid, mis on määratletud üldkoosoleku poolt heaks kiidetud määruses.

Täitevametnike kutseala reguleerivad õigusnõustajate ja täitevametnike ühing ning täitevametnike erikolleegium (Colégio de Especialidade dos Agentes de Execução).

Õigusassistentide komisjon, mis on õigusnõustajate ja täitevametnike ühingust sõltumatu organ, vastutab täitevametnike tegevuse kontrollimise ja nende suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise eest.

Lisateavet saab järgmistelt veebisaitidelt:Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.osae.pt/ jaLingil klikates avaneb uus aken.

Notarid

Notarid on spetsialiseerunud spetsialistid, kellel on õigus täita ülesandeid teatud õiguslikus kontekstis, ning neil on oluline roll kaubanduses nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.

Notaritel on õigus täita järgmiseid ülesandeid:

  • Koostada eralepinguid ja nõustada pooli, järgides samal ajal nende võrdse kohtlemise põhimõtet. Ametlike dokumentide koostamisel vastutab notar nende dokumentide õiguspärasuse ja tema antavate nõuannete eest. Teavitada pooli võetavate kohustuste sisust ja tagajärgedest,
  • Teha nende juures kokku lepitud õigustoiminguid. Notariaalakti saab registreerida aktide registris ja selle saab jõustada, kui üks pool ei täida kohustusi, ilma et oleks vaja kohtuniku sekkumist,
  • Tegutseda erapooletult ja seadust järgides vahendajatena, et aidata pooltel jõuda vastastikku rahuldava kokkuleppeni;
  • Koostada inventarinimestiku menetluse dokumendid ja tingimused, välja arvatud küsimused, mida ei ole vaja lahendada inventarinimestiku menetluse käigus selle laadi või õigusliku või faktilise keerukuse tõttu; need küsimused peab lahendama selle ringkonnakohtu (tribunal de comarca) kohtunik, mis on pädev menetlema notari bürood, kus menetlus on algatatud (5. märtsi 2013. aasta seadus nr 23/2013, millega kiideti heaks inventarinimestikumenetluse õiguslik raamistik, anti notaritele selline pädevus, luues seeläbi jagatud pädevuse süsteemi).

Notari kutseala reformi ja sellest tuleneva sektori privatiseerimise tulemusel on notaritel kahesugune roll: nad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid ja on ühtlasi vaba elukutse esindajad, kuid ei ole enam riigiteenistujad.

Avalik-õiguslike ülesannete täitjana kuuluvad notarid justiitsministeeriumi alluvusse. Justiitsministeerium vastutab kutseala reguleerimise eest ja võtab notarite suhtes distsiplinaarmeetmeid. Võttes arvesse notarite uut vaba elukutset, on notarite koda alates 2006. aastast koostöös justiitsministeeriumiga reguleerinud selle kutsetöötajate poolt järgitavate eetiliste põhimõtete järgimist ja selle aluseks olevate avalike huvide järgimist, ilma et see piiraks sekkumisvolitusi, mis on kutseala olemust arvestades justiitsministeeriumile seadusega ette nähtud.

Lisateave aadressil Lingil klikates avaneb uus akenHttp://www.notarios.pt/OrdemNotarios/pt.

Konservatiivid

Registripidajad on riigiametnikud, kes vastutavad kinnisvara, registreerimisele kuuluva vallasvara, äritegevuse ja inimeste elusündmustega seotud õigusdokumentide ja faktiliste asjaolude registreerimise ja avalikustamise eest. Nende ülesanne on teha õiguslikku kontrolli eespool nimetatud asjaolude ja nendega seotud dokumentide üle ning tagada, et registreeritavatele faktidele viitavates dokumentides sisalduvad õigused on õigesti määratletud ja kooskõlas seaduses sätestatud registreerimiskorraga; nad vastutavad ka selle teabe avaldamise eest ja võivad otsustada, kas kanda õigusakt või asjaolu registrisse või mitte.

Olenevat sellest, millises valdkonnas nad peavad oma ülesandeid täitma, jagunevad registripidajad järgmiselt:

  • Tsiviilregistri pidajad (conservadores do registo civil), kelle ülesanded hõlmavad füüsiliste isikute elusündmustega seotud õiguslike asjaolude ja dokumentide kindlaksmääramist ning avalikustamist. Nende pädevus hõlmab selliste toimingute registreerimist nagu sünd, abielu, surm, lapsendamine ning emaduse/isaduse tuvastamine ja tõendamine; selliste menetluste korraldamist nagu abielulahutuse ja lahuseluga seotud menetlused vastastikusel kokkuleppel ning tõendite ja registreeritud dokumentide koopiate väljastamist.
  • Kinnistusregistri pidajad (conservadores do registo predial), kes avalikustavad teabe maa ja kinnisvaraga seotud õiguste kohta, et tagada õiguskindlus kinnisvaratehingute tegemisel;
  • Sõidukite registri pidajad (conservadores do registo de veículos), kes avalikustavad teabe registreerimisele kuuluva vallasvaraga (mootorsõidukid, laevad ja lennukid) seotud õiguste ning mootorsõidukite ja haagistega seotud õiguste kohta, et tagada õiguskindlus tehingute tegemisel;
  • Äriregistri pidajad (conservadores do registo commercial), kes avalikustavad füüsilisest isikust ettevõtjate, äriühingute, äriõiguslikus vormis tegutsevate eraõiguslike äriühingute, piiratud vastutusega üksikettevõtjate ja muude äriregistris registreerimisele kuuluvate üksuste õigusliku seisundi, et tagada õiguskindlus tehingute tegemisel.

Need on nõuded, mille kohaselt Portugali ülikool või samaväärne akadeemiline kvalifikatsioon peab omandama juurdepääsu õigusteaduse erialale, tegema sobivusteste, läbima ülikooli laiendamise kursuse, mis arendab kutsealal tegutsemiseks vajalikke õigus-/registreeritud küsimusi ja kestab 6 kuud, ning üheaastase praktika, millele järgneb avalik tõendusmaterjal. Kõiki selle protsessi etappe hinnatakse ja nende tulemusena võidakse taotleja tagasinõudmata jätmise korral menetlusest kõrvaldada. Viimane etapp on avalik konkurss, mille korraldab registrite ja notarite instituut (Instituto dos Registos e do Notariado).

Registrite ja notarite instituut suunab, kooskõlastab, toetab ja hindab registritalituste tegevust ning teeb nende üle järelevalvet.

Täiendav teave aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://irn.justica.gov.pt/.

Kohtuametnikud

Kohtutäiturid moodustavad kohtutöötajate rühma, kes toetavad kohtumenetlust või prokuratuuri. Kohtuametniku mõiste hõlmab siiski arvuti-, haldus-, tehnilisi ja professionaalseid töötajaid.

Juurdepääs kohtuametniku karjäärile algab kohtuteenistuse abiametniku (escrivão auxiliar) ja prokuratuuri abiametniku (técnico de justiça auxiliar) ametisse astumisega. Juurdepääs on avatud isikutele, kes on läbinud kutsealase koolituse ja kes on heaks kiidetud vastuvõtumenetluse kaudu.

Kohtuametnike suhtes kohaldatakse 26. augusti 1999. aasta dekreetseaduse nr 343/2007 kehtivas redaktsioonis sätestatud personalieeskirju ning nende ülesannete täitmisel on oluline roll rahvusvahelises õigusalases koostöös, eelkõige Euroopa määruste ja direktiivide rakendamisel.

Kohtuametnike töölevõtmise, juhtimise ja nende tegevuse korraldamise eest vastutab justiitsministeeriumi õigusemõistmise peadirektoraat (Direção-Geral da Administração da Justiça).

Kohtuametnike nõukogu (Conselho dos Oficiais de Justiça) on organ, kes hindab kohtuametnike kutsealast pädevust ning teostab nende suhtes distsiplinaarvõimu.

Lisateabe saamiseks vt kättesaadavat teavet aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://dgaj.justica.gov.pt/.

Vahendajad

19. aprilli 2013. aasta seaduse nr 29/2013 artikli 2 lõike b kohaselt on vahendaja „(...) erapooletu ja sõltumatu kolmas isik, kellel ei ole õigust näha vahenduse pooltele ette konkreetseid meetmeid ja kes aitab pooltel jõuda vaidlusküsimuses lõplikule kokkuleppele“. See seadus näeb ette ka vahendaja staatuse Portugalis tegutsemiseks ja selle vahendaja kandmise iga avaliku vahendussüsteemi nimekirja, mis viiakse läbi valikumenetluse teel, mille reguleerimine kiideti heaks 25. mai 2010. aasta määrusega nr 282/.

Vahendaja tegevus on väga oluline, kuna see aitab pooltel lepingut sõlmida ning aitab kaasa sotsiaalse rahu säilitamisele ja mõnel juhul taastamisele. Portugalis on vahendajad spetsialiseerunud perekonna-, töö- või kriminaalõiguse küsimustele. Vahenduse valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone ei ole, kuid on eraõiguslikke ühendusi, mis pakuvad vahendus- ja koolitusteenuseid vahendajatele.

Vahendajatel puudub üleriigiline eetikakoodeks; Eespool nimetatud vahendusmenetluse seadus sisaldab siiski peatükki vahendaja õiguste ja kohustuste kohta, kes peab tegutsema ka kooskõlas vahendajate Euroopa tegevusjuhendis sätestatud põhimõtetega, mis on nende koolituse lahutamatu osa.

Vahendajate käitumist jälgitakse avaliku vahendussüsteemi kaudu kolmes osas: Tsiviil-, töö- ja kriminaalasjad. Riikliku vahendussüsteemi iga haru haldab riigiasutus, kelle põhikirjas on see vastavalt sätestatud.

Portugalis ei saa vahendajad koolitust avalik-õiguslikult asutuselt, vaid neid koolitavad eraõiguslikud asutused, mille on sertifitseerinud õiguspoliitika peadirektoraat (Direção Geral da Política de Justiça, DGPJ) vastavalt 27. novembri 2013. aasta rakendusmäärusele nr 345/2013, pöörates erilist tähelepanu kvaliteediraamistiku järgimisele.

DGPJ haldab oma vaidluste kohtuvälise lahendamise büroo (GRAL) kaudu riiklikke vahendussüsteeme. Kuigi ta ei anna teavet selle kohta, kuidas vahendajat leida, peab ta vahendajate nimekirju ning vahendajad võivad nende nimekirjadega liituda, osaledes valikumenetluses, mis on sätestatud 25. mai 2010. aasta rakendusmäärusega nr 282/2010 heaks kiidetud eeskirjades.

Lisateavet leiab aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dgpj.mj.pt/.

Kohtuadministraatorid ( Administradores Judiciais)

Kohtuhaldur vastutab spetsiifilisse taaselavdamisprotsessi kuuluvate toimingute järelevalve ja juhtimise eest, samuti pankrotivara haldamise ja likvideerimise eest maksejõuetusmenetluses ning kõigi talle seaduse ja seadusega antud toimingute teostamise eest. Ajutine kohtuhaldur, pankrotihaldur või usaldusisik määratakse vastavalt ülesannetele, mida neil tuleb menetluse käigus täita.

Kohtuhalduri ülesanded on sätestatud 26. veebruari 2013. aasta seaduses nr 22/2013.

Kohtuhaldur:

  1. Peab omama asjakohast ülikoolidiplomi ja töökogemust;
  2. Läbima 6-kuulise edutatud praktika;
  3. Peab olema sooritanud vastuvõtutesti, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et hinnata koolitusel omandatud teadmisi;
  4. Ei tohi olla olukorras, mis ei sobi kokku tema ametikohustustega;
  5. Peab sellesse ametisse sobima.

Kohtuhaldurite ametisse nimetamise ja nende tegevuse jälgimise eest vastutab õigusassistentide komisjon (Comissão para o Acompanhamento dos Auxiliares da Justiça, CAAJ).

Lingil klikates avaneb uus akenLisateave aadressil https://caaj.justica.gov.pt/

Tööstusomandi ametnik ( Agente Oficial da Propriedade Industrial)

Tööstusomandi ametnik on tööstusomandi tehnik, kelle poole äriühingud ja üksikisikud saavad pöörduda, et paremini kaitsta oma õigusi ja huve selles valdkonnas.

Tööstusomandiga tegelevad ametnikud on Instituto Nacional da Propriedade Industrial, I. P. poolt tunnustatud isikud, kes teostavad tööstusomandiga seotud toiminguid oma klientide ja nende liikmete nimel ja huvides ilma volituseta.

Juurdepääs sellele tegevusalale Portugalis on reguleeritud 24. jaanuari 95. aasta dekreetseadusega nr 15/2009 (muudetud kujul) ja 29. novembri määrusega nr 1200/2010, mida on muudetud 25. juuli määrusega nr 239/2013.

Rohkem teavet võib leida aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://inpi.justica.gov.pt/.

Tasuta õigusteenuseid osutavadorganisatsioonid (pro bono)

Koostöös advokatuuri ja kohalike omavalitsustega tagab justiitsministeerium, et kogu Portugali territooriumil tegutsevad õigusnõustamise bürood (Gabinetes de Consulta Jurídica), kus kodanikud võivad saada õigusvaldkonna töötajatelt tasuta õigusalast nõu. Nende büroode nimekiri koos asjakohaste kontaktandmetega on kättesaadav veebis (muu hulgas) õiguspoliitika peadirektoraadi veebisaidil (koduleht).Lingil klikates avaneb uus akenhttps://dgpj.justica.gov.pt/


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 15/09/2020