Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Elatisnõuded - Austria

SISUKORD

Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatise eesmärk on katta kõik ülalpidamist saama õigustatud isiku asjakohased, s.t vajalikud ja tavapärased materiaalsed vajadused, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. See hõlmab eelkõige kulutusi toidule, rõivastele, eluasemele (sealhulgas küttele ja elektrile), arstiabile ja hügieenile ning samuti täiendavate sotsiaalkindlustusmaksete tegemist, kulutusi meelelahutusele, kultuurile ja spordile, kommunikatsioonivahenditele ja massimeediale (telefon, raadio, TV, internet) ning samuti kulutusi haridusele ja koolitusele. Elatis ei hõlma töötajate vara moodustamiseks või erapensioniskeemidesse tehtavaid makseid.

Ülalpidamiskohustus tähendab kohustust maksta nõuetekohaselt elatist. Maksmisele kuuluva elatise summa sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku konkreetsetest vajadustest ning samuti ülalpidamiskohustuslase maksevõimest.

Elatist peavad maksma järgmised isikud:

  • vanemad oma lastele ja lastelastele;
  • lapsed oma vanematele ja vanavanematele;
  • abikaasad ja registreeritud partnerid teineteisele.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanusepiirang puudub. Lastel on õigus saada elatist seni, kuni nad suudavad end ise ülal pidada.

Alaealise ja täisealise isiku elatise saamise õiguse peamine erinevus seisneb selles, kuidas see täitmisele pööratakse.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Elatise taotlemiseks tuleb pöörduda kohtu poole.

Võistleva tsiviilkohtumenetluse puhul peavad abikaasad ja registreeritud partnerid esitama oma nõuded hagi kujul. Kohus – praktikas kohtunik – teeb asjas otsuse kogutud tõendite alusel. Lisaks võivad abikaasad ja registreeritud partnerid paluda teha elatismenetluse või lahutusmenetluse / abielu kehtetuks tunnistamise menetluse raames esialgse õiguskaitse määruse elatise esialgse maksmise kohta. Sel juhul teeb kohus otsuse prima facie tõendite alusel.

Lapse elatist tuleb taotleda hagita menetluse raames – see nõue kehtib ka juhul, kui laps on täisealine. Eestkostekohus (Pflegschaftsgericht) – praktikas Rechtspfleger (Austria kohtusüsteemi kõrgem ametnik, kellel on õigus teha kohtuotsuseid) – teeb asjas otsuse kogutud tõendite alusel. Lisaks võib laps taotleda kohtult elatise määramise menetluse raames esialgse õiguskaitse määrust seoses elatise esialgse maksmisega. Sel juhul teeb kohus otsuse prima facie tõendite alusel. Alaealised võivad taotleda elatise esialgset maksmist olenemata sellest, kas elatise määramise menetlus on pooleli.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Taotluse alaealisele elatise määramiseks või sellise elatise sissenõudmiseks võib esitada seaduslik esindaja, s.t isik, kellel on lapse hooldusõigus. Selle isiku nõusolekul võib last esindada ka laste ja noorte hoolekandeteenistus (Kinder- und Jugendhilfeträger).

Kõigil muudel juhtudel võib hagejat esindada vaid volitatud isik või spetsiaalne seaduslik esindaja (eestkostja (Erwachsenenvertreter)).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamisasjadega seotud kohtualluvus on kindlaks määratud seadusega.

Austria kohtualluvust käsitlevate eeskirjade (Jurisdiktionsnorm) artikli 114 kohaselt on eestkostekohus (Pflegschaftsgericht) pädev tegema otsuseid ka seoses alaealiste seaduslike elatisnõuetega. Muude ülenejate või alanejate sugulaste seaduslikke elatisnõudeid lahendab ülalpidamist saama õigustatud isiku suhtes üldise pädevusega kohus. See määratakse kindlaks isiku alalise asukoha või elukoha alusel.

Kohtualluvust käsitlevate eeskirjade paragrahvi 76a kohaselt on abikaasade või registreeritud partnerite vahelisi ülalpidamisasju pädev menetlema see kohus, kus on pooleli abielu lahutamise või lõpetamise menetlus. Kui sellist menetlust pooleli ei ole, tuleb pädeva kohtu kindlakstegemisel lähtuda kostja üldisest kohtualluvusest (kohtualluvust käsitlevate eeskirjade paragrahvid 65–71).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Lapsele makstav elatis: esimese astme kohtus ei pea pooled kasutama esindaja abi. Kui nad siiski soovivad seda teha, siis asjade puhul, mis hõlmavad 5000 eurot ületavat rahasummat või rahalist väärtust, võib esindajana kasutada ainult advokaati (õigusnõustaja kasutamise valikuline nõue; Austria hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz) paragrahvi 101 lõige 1). Apellatsioonimenetluste puhul kohaldatakse õigusnõustaja kasutamise absoluutset nõuet.

Abikaasadele või registreeritud partneritele makstav elatis: esimese astme kohtus ei pea pooled kasutama esindaja abi. Kui nad siiski soovivad seda teha, siis asjade puhul, mis hõlmavad 5000 eurot ületavat rahasummat või rahalist väärtust, võib esindajana kasutada ainult advokaati (õigusnõustaja kasutamise valikuline nõue; Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) artikli 29 lõige 1). Apellatsioonimenetluste puhul kohaldatakse õigusnõustaja kasutamise absoluutset nõuet.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Ülalpidamisasjaga kohtu poole pöördumise eest makstavad lõivud sõltuvad välja mõistetud elatise summast. Sellest tulenevalt võetakse varem rahuldatud elatisnõuete puhul aluseks väljamõistetud summa. Kui asi on seotud tulevikus makstava elatisega, võetakse aluseks summa, mis on võrdne aastase elatissummaga. Kui elatis mõistetakse välja lühemaks perioodiks kui aasta, võetakse lõivu kindlaksmääramisel aluseks kogusumma (Austria kohtukulude seaduse (Gerichtsgebührengesetz) tariifirubriik 7, märkus 1 lapsele elatise maksmise korral; Austria kohtukulude seaduse paragrahvi 15 lõige 5 abikaasadele või registreeritud partnerile makstava elatise korral).

Tegeliku lõivusummaga seoses eristatakse lapsele elatise maksmist käsitlevat hagita menetlust ning abikaasade või registreeritud partnerite elatist käsitlevaid asju.

Lapsele makstavat elatist käsitlevas menetluses on alaealine avalduse esitaja (alla 18aastane) lõivu tasumisest vabastatud.

Täisealise avalduse esitaja jaoks moodustab otsuse või elatisnõudeid käsitleva kokkuleppega seoses makstav kindlamääraline lõiv 0,5% määratud elatise summast (tariifirubriik 7, Austria kohtukulude seadus). Kui uue avalduse alusel suurendatakse elatise summat, mis oli juba varem kindlaks määratud lõpliku kohtuotsusega või kokkuleppega, tuleb lõivu kindlaksmääramisel aluseks võtta määratud uue summa ja varem maksmisele kuulunud summa vahe.

Näide. Tulevikus tuleb igakuiselt maksta elatist summas 250 eurot.

Kindlamääraline lõiv on 15 eurot (250 eurot * 12 * 0,05).

Kui täisealine ülalpidamiskohustuslane taotleb elatise summa vähendamist, tuleb tasuda (kindlaks määratud) kindlasummaline lõiv 14,40 eurot. Seda ei pea tasuma juhul, kui hageja taotlus vähendada makstavat elatist rahuldatakse täiel määral (Austria kohtukulude seaduse tariifirubriik 7, märkus 3).

Austria kohtukulude seaduses sätestatud tariifirubriigi 1 kohast lõivu tuleb kohaldada abikaasale või registreeritud partnerile makstavat elatist käsitlevate menetluste puhul. Kindlasummaline lõiv on ette nähtud ainult kaebuse kui menetluse algatamise avalduse esitamise eest ning see kuulub tasumisele liugskaala põhimõttest lähtuvalt vastavalt hindamise alusele. Selle näitlikustamiseks on allpool esitatud Austria kohtukulude seaduse (1. detsembril 2018. aastal kehtinud versioon) tariifirubriigi 1 kohaselt kohaldatavad lõivud.

Vaidlusaluse nõude summa – kohaldatav lõiv

kuni 150 eurot (kaasa arvatud) – 23 eurot;

üle 150 euro kuni 300 eurot (kaasa arvatud) – 45 eurot;

üle 300 euro kuni 700 eurot (kaasa arvatud) – 64 eurot;

üle 700 euro kuni 2000 eurot (kaasa arvatud) – 107 eurot;

üle 2000 euro kuni 3500 eurot (kaasa arvatud) – 171 eurot;

üle 3500 euro kuni 7000 eurot (kaasa arvatud) – 314 eurot;

üle 7000 euro kuni 35 000 eurot (kaasa arvatud) – 743 eurot;

üle 35 000 kuni 70 000 eurot (kaasa arvatud) – 1459 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide 63–73 kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluste puhul menetlusabi anda taotluse alusel selles ulatuses, mil määral menetlusosaline ei suuda tasuda menetlusega kaasnevaid kulusid oma vajalikke elatusvahendeid ohtu seadmata. Austria hagita menetlusi käsitleva seaduse paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt tuleb neid sätteid kohaldada mutatis mutandis ka hagita menetluste puhul (nt lapsele makstavat elatist käsitlevad menetlused).

Vajaliku elatise abstraktne summa jääb töötaja statistilise keskmise sissetuleku ja elatusmiinimumi vahele. Leitakse, et elatis ei ole selles ulatuses tagatud, kui õigustatud isik ja tema ülalpeetav perekond ei saa elada isegi tagasihoidlikku elu, võttes arvesse mis tahes kasutatavat vara või võimalust koguda sääste menetluse jooksul, mis kestab pikemat aega. Samuti võidakse anda osalist menetlusabi.

Menetlusabi tuleks anda ainult juhul, kui leitakse, et kavandatav hagi või kavandatavad kaitseväited ei ole ilmselgelt pahatahtlikud või alusetud. Menetlusabi võib anda kas füüsilistele või juriidilistele isikutele. Menetlusosalise kodakondsus ei ole sellega seoses oluline.

Menetlusabi hõlmab konkreetsemalt ajutist vabastamist kohtukulude tasumisest ning tunnistajate, ekspertide ja tõlkide tasude maksmisest ning samuti menetlusosaliste reisikulude tasumist, kui nad peavad isiklikult kohale tulema. Kui advokaadi kasutamine on seaduse alusel nõutav (s.t asjades, kus vaidlusalune summa on suurem kui 5000 eurot, või liidumaa kohtus toimuvate menetluste korral) või seda peetakse vajalikuks juhtumi konkreetsetest asjaoludest tulenevalt, tuleks menetlusosalisele ajutiselt määrata tasuta Austria advokaat. Advokaadi ülesanded hõlmavad ka asja kohtulikule arutamisele eelnevat nõustamist seoses kohtuvälise lahenduse leidmisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 71 on sätestatud, et menetlusabi saanud menetlusosalistele tuleb kehtestada kohustus tagasi maksta kogu summa või osa sellest summast, mille tasumisest nad esialgu vabastati ja mida nad ei ole veel tasunud, ning samuti kohustus maksta määratud advokaadi tasud vastavalt kehtestatud määradele juhul ja siis, kui nad on suutelised seda tegema, ilma et nad seaksid ohtu enda ülalpidamise. Kui menetluse lõpetamisest on möödunud kolm aastat, ei saa tagasimaksmise kohustust enam kehtestada. Kohus võib nõuda, et menetlusosaline esitaks – kohtu määratud mõistliku aja jooksul – uue ülevaate varadest, sealhulgas mõistlikud dokumentaalsed tõendid, et kohus saaks kontrollida, kas tagasimaksmise eeltingimused on täidetud.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohus määrab ülalpidamise rahalise toetusena. Lapsevanem, kes korraldab majapidamist, kus ta hoolitseb lapse eest, panustab lapse ülalpidamisse sel viisil. Teine vanem on kohustatud maksma elatist.

Lapsele makstava elatise summa sõltub vanema maksevõimest ja lapse vajadustest ning määratakse kindlaks üksikjuhtumipõhiselt. Kohtupraktika raames välja töötatud suunava meetodi alusel peab ülalpidamiskohustuslane maksma teatava protsendi oma igakuisest netosissetulekust: 16% alla 6aastaste laste puhul, 18% 6–10aastaste laste puhul, 20% 10–15aastaste laste puhul ning 22% üle 15aastaste laste puhul. Kui ülalpeetavaid lapsi on rohkem kui üks, arvatakse protsendipunkte maha järgnevalt: 1 protsendipunkt iga täiendava alla 10aastase lapse eest, 2 protsendipunkti iga täiendava üle 10aastase lapse eest ning 0–3 protsendipunkti elatist saama õigustatud abikaasa eest (mahaarvatavate protsendipunktide hulk sõltub abikaasa enda sissetulekust). Kohtupraktikast tulenevalt on elatismaksetele kehtestatud ülempiir (Luxusgrenze; n-ö luksuspiir), mis on kaks kuni kolm korda suurem samuti kohtupraktika raames kindlaks määratud keskmisest põhivajaduste summast (Regelbedarf). Seda kohandatakse igal aastal ja alates 1. juulist 2019 on see kuus:

  • kuni 3aastaste laste puhul 212,00 eurot;
  • 3–6aastaste laste puhul 272,00 eurot;
  • 6–10aastaste laste puhul 350,00 eurot;
  • 10–15aastaste laste puhul 399,00 eurot;
  • 15–19aastaste laste puhul 471,00 eurot;
  • 19–25aastaste laste puhul 590,00 eurot.

Elatise summa, mida makstakse abikaasadele või registreeritud partneritele abielu või registreeritud kooselu ajal, sõltub samuti nii ülalpidamiskohustuslase maksevõimest kui ka ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ning tuleb kindlaks määrata üksikjuhtumipõhiselt. Kohtupraktika raames juhiste andmise eesmärgil välja töötatud protsendimeetodi alusel võetakse väiksema sissetulekuga menetlusosalise elatisnõude arvutamisel perekonna sissetulekust (mõlema abikaasa/partneri netosissetulek) 40%, millest arvatakse maha hageja enda sissetulek. Kui ühel menetlusosalisel sissetulek puudub ja ta vastutab vaid majapidamise eest, on tal õigus kolmandikule (33%) perekonna elataja netosissetulekust. Arvesse tuleb võtta ka muid hooldamiskohustusi (tehes protsentuaalsed mahaarvamised).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist tuleb maksta ette iga asjaomase kuu alguses (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch) paragrahv 1418; Austria abieluseaduse (Ehegesetz) paragrahv 70; Austria registreeritud kooselu seaduse (Eingetragene Partnerschaft-Gesetz) paragrahvi 22 lõige 1). Maksed tuleb teha ülalpidamist saama õigustatud isikule või tema esindajale (vanemale, eestkostjale).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Pärast seda, kui elatise summa on algse menetluse käigus kindlaks määratud, võib otsuse ülalpidamiskohustuslase vastu täitmisele pöörata (sundtäita) üldeeskirjade alusel.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Ülalpidamiskohustuslasele (täitemenetluse puhul võlgnikule) peab jääma minimaalne summa (s.t summa, mida ei saa arestida), mis on võrdne elatusmiinimumiga (Existenzminimum). Elatusmiinimum määratakse igal aastal uuesti kindlaks ja selle suurus sõltub mitmest tegurist. Austria täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) paragrahvi 291b kohaselt peab võlgnikule jääma vaid 75% elatusmiinimumist, kui täitemenetlus põhineb seaduslikul elatisnõudel. Selle vähendatud elatusmiinimumi summa ja standardse elatusmiinimumi summa vahest tuleb kõigepealt rahuldada mis tahes olemasolevad seaduslikud elatisnõuded olenemata nende nõuetega seoses kindlaks määratud pandi järjekohast ja proportsionaalselt kehtiva igakuise elatismaksega. Sellega seoses on ülalpidamist saama õigustatud isikutel eelisõigus teiste võlausaldajate ees.

Kõigi täitmisele pööratava kohtuotsusega välja mõistetud (kuid tasumata) nõuete (Judikatschulden) aegumistähtaeg on 30 aastat ning seetõttu on neid nõudeid selle tähtaja jooksul võimalik seaduse alusel sisse nõuda.

Elatisnõuete sissenõudmisega seoses konkreetsed aegumistähtajad puuduvad.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui alaealise teiselt seaduslikult esindajalt on saadud selleks kirjalik nõusolek, võib laste ja noorte hoolekandeteenistus toimida lapse esindajana alaealise elatisnõuete kindlaksmääramisel või nende sissenõudmisel.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Elatisabi eesmärk on tagada, et alaealised saavad elatismaksed kätte, kui üks vanem ei tee elatismakseid korrapäraselt või kui ta ei täida oma maksekohustusi üldse. Elatisabi annab riik taotluse alusel. Taotluse peab lapse nimel kohtule esitama see vanem, kellel on õigus last esindada.

Elatisabi on õigus saada järgmistel alaealistel:

  • alaealised, kelle alaline elukoht on Austrias;
  • alaealised, kellel on Austria kodakondsus või kes on mõne muu ELi/EMP liikmesriigi kodanikud või kes on kodakondsuseta isikud, ning
  • kes ei ela ülalpidamiskohustuslasega samas majapidamises.

Elatisabi võimaldatakse taotluse esitamise kuu algusest maksimaalselt viie aasta jooksul. Elatisabi maksab liidumaa kõrgeim kohus ülalpidamist saama õigustatud isikule iga kuu esimesel päeval ette.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui ülalpidamiskohustuslane elab välisriigis ja tal puuduvad Austrias varad, millele oleks võimalik nõuet pöörata, peab sissenõudmine toimuma välisriigis. Selleks on võimalik esitada taotlus keskasutuse kaudu (välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse (Auslandsunterhaltsgesetz) paragrahv 8).

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Laste ja noorte hoolekandeteenistus (ringkonna ametiasutused või kohaliku omavalitsuse asutused) ja esimese astme kohtud abistavad ülalpidamist saama õigustatud isikuid nende nõuete esitamisel või sissenõudmisel. Keskasutus (Zentrale Behörde) edastab taotlused välisriigile.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Ametiasutuste ja kohtute tööajal; keskasutus annab nõu telefoni ja e-kirja teel.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

Niipea kui pädev kohus on saanud ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse, koheldakse seda isikut üldjuhul sarnaselt Austrias elava isikuga.

Keskasutus edastab taotluse kohtule ning kohus võimaldab vajaduse korral menetlusabi ja palub Austria advokatuuril määrata menetlusabi korras advokaadi. Ülalpidamist saama õigustatud välisriigi kodaniku esindajana toimiv menetlusabi korras määratud advokaat, kes tunneb Austria õigust, vastutab kõigi edasiste taotluste esitamise eest, sissenõutud elatismaksete ülekandmise eest ja nendest tegevustest aruandmise eest (välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse paragrahv 9).

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kuna kohaldatakse kahe keskasutuse vahelise koostöö põhimõtet, peavad sellist tuge pakkuma eelkõige elukohaliikmesriigi ametiasutused.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Ei ole asjakohane.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kuni 1. augustini 2014 kohaldati ainult selle peatüki sätteid. Alates nimetatud kuupäevast on õiguskaitse kättesaadavus piiriüleste juhtumite korral reguleeritud ka välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse (BGBl (Austria ametlik väljaanne) I 34/2014) paragrahviga 10 ja sellele järgnevate paragrahvidega.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse abil kehtestati lihtsustatud menetlus, et föderaalse justiitsministeeriumi osakond I 10 suudaks üha arvukamaks muutuvaid juhtumeid menetleda sama töötajate arvuga.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 12/08/2020