Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Elatisnõuded - Holland

SISUKORD

Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamine või elatise maksmine on kohustus toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut elamiskulude kandmisel. Ülalpidamiskohustus tuleneb veresugulusest, hõimlusest ja (eelnenud) abielusuhtest.

Isikud, kes on kohustatud maksma elatist teisele isikule:

– vanemad oma lastele

– lapsed oma vanematele

– lahutatud abikaasa endisele abikaasale (endised registreeritud partnerid)

Ülalpidamiskohustus, mis kehtib abikaasade vahel abielu jooksul, jätkub pärast abielu lõppemist. Kohus võib abielulahutuse otsuses või hilisemas otsuses mõista ühelt endiselt abikaasalt välja elatise teise endise abikaasa nõudmisel viimase kasuks, kui tollel ei ole piisavat sissetulekut enda elamiskulude kandmiseks (ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole suuteline seda hankima). Sellise elatise määramisel võtab kohtunik arvesse ühe endise abikaasa vajadusi ja teise endise abikaasa (rahalisi) võimalusi. Mõju võivad avaldada ka mitterahalised tegurid, näiteks abielu või kooselu kestus. Kui kohus ei ole ülalpidamiskohustuse kestust piiranud, lõpeb see automaatselt 12 aasta möödumisel. Kohus võib seda perioodi pikendada ülalpidamist taotlenud endise abikaasa nõudmisel, kui viimane on majanduslikult eriti rasketes tingimustes. Lühiajalise (kuni viieaastase) lastetu abielu järgne ülalpidamiskohustus kehtib põhimõtteliselt sama kaua kui abielu.

Eespool esitatu kehtib ka endiste registreeritud partnerite ülalpidamiskohustuse suhtes.

Endised abikaasad võivad sõlmida ülalpidamiskohustuse suhtes kohtuvälise kokkuleppe. See pannakse tavaliselt kirja abielulahutuse lepingusse. Praktikas kinnitab selle lepingu kohus abielulahutuse otsuses. Sedalaadi kinnitus annab ülalpidamist saama õigustatud isikule suurema õiguskindluse.

Muud ülalpidamiskohustuse liigid

Abikaasad / registreeritud partnerid

Abikaasad ja registreeritud partnerid peavad mõlemad kandma majapidamiskulusid, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Nad võivad selles küsimuses abielueelses või partnerluslepingus teisiti kokku leppida.

Lapse bioloogiline isa / lapse ema elukaaslane

Lapse bioloogiline isa on kohustatud maksma elatist lapsele, kelle ta on sigitanud (kuid ei ole omaks võtnud) senikaua, kuni lapsel puudub seaduslik sugulussuhe selle või mõne teise mehega (teisisõnu, kuni tal puudub seaduslik isa). Sama kohustus lasub lapse ema elukaaslasel, kes on andnud nõusoleku toiminguks, mille tulemusena võidakse laps eostada.

Ühine isikuhooldusõigus

Lapse isikuhooldusõigusega isikul, kes ei ole lapsevanem, on ühiselt koos lapsevanemaga lapse ülalpidamiskohustus (BW artikkel 1:253 jj). Ülalpidamiskohustus kestab kuni lapse 21. sünnipäevani, mil ühine isikuhooldusõigus lõpeb lapse täisealiseks saamise tõttu.

Millistel juhtudel?

Üldiselt kehtib ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui selleks õigustatud isik vajab abi. Isikut käsitatakse abivajavana, kui tal on enda toimetulekuks ebapiisav sissetulek ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole suuteline seda hankima.

Erand

Selle eeskirja erandiks on lapsevanema ja bioloogilise isa ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse ja noore täiskasvanu (kuni 21 aasta vanuseni) suhtes. Sellistel juhtudel kehtib ülalpidamiskohustus isegi siis, kui õigustatud isik abi ei vaja.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad peavad tasuma alla 18aastaste laste (alaealiste) eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulud. See puudutab elamis- ja muid kulusid, mis kaasnevad lapse kasvatamisega, näiteks haridus- ja vaba aja tegevuse kulud. Vanemad on kohustatud tasuma hoolitsemis- ja kasvatamiskulud vastavalt oma varalisele olukorrale. See kohustus kehtib ka juhul, kui lapsel on endal vara ja/või sissetulek.

Vanemad on kohustatud tasuma 18-, 19- ja 20aastaste laste („noorte täiskasvanute“) elamis- ja hariduskulud. Elamis- ja hariduskulusid käsitatakse samas tähenduses nagu lapseealiste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulusid. Selline ülalpidamiskohustus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest.

Selles vanuses laste suhtes kehtib niisugune laiendatud ülalpidamiskohustus ka juhul, kui neil on töö või vara või nad on abielus. Vajatava elatise suuruse määrab siiski lapse enda sissetuleku suurus.

21aastaste ja vanemate laste puhul lasub vanematel ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui laps vajab abi ega ole ise võimeline enda eest hoolitsema. See on nii näiteks juhul, kui laps on füüsilise või vaimse puudega.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Ülalpidamiskohustuslase makstava elatise suuruse võivad pooled ise kokku leppida ja kirja panna lepingusse või see määratakse kindlaks kohtuotsusega.

Abielulahutuse menetlustes peab kohus sageli tegema otsuse ka endise abikaasa või lapse ülalpidamise kohta.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ei, avalduse peab esitama ülalpidamist saama õigustatud isiku advokaat. Ülalpidamist saama õigustatud isikutel ei ole lubatud esitada avaldust ilma advokaadita. Alaealist last esindab tema seaduslik esindaja (tavaliselt lapsevanem).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Eristada tuleb rahvusvahelist kohtualluvust (kas Madalmaade kohus on pädev?) ja riigisisest kohtualluvust (milline Madalmaade kohus on pädev?).

Rahvusvaheline kohtualluvus Euroopa Liidus

Mis puudutab Madalmaade kohtu rahvusvahelist kohtualluvust, siis Euroopa Liidus kohaldatakse Lingil klikates avaneb uus akenBrüsseli I määrust. See sisaldab kohtualluvuse eeskirju elatisnõuete puhul.

Vastavalt selle määruse artiklile 2 kaebab ülalpidamist saama õigustatud isik (hageja) Madalmaades elava ülalpidamiskohustuslase (kostja) üldreeglina Madalmaade kohtusse.

Brüsseli I määrus sisaldab ülalpidamiskohustuse kohta ka alternatiivset eeskirja. Artikli 5 lõikes 2 täpsustatakse, et liikmesriigi territooriumil elavale kostjale võib saata kutse ilmuda kohtusse teises liikmesriigis:

  • kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoht alaline või peamine elukoht
  • või kui elatisnõue on lisanõue, mis esitatakse seoses perekonnaõiguse kohase perekonnaseisu puudutava nõudega, s.o abielu lahutavale või lapse põlvnemist otsustavale kohtunikule kohtus, mis on pädev seda menetlema, välja arvatud juhul, kui nimetatud kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.

Esimese taande kohaselt võib ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle elukoht on Madalmaades, lasta kutsuda ülalpidamiskohustuslase, kelle elukoht on näiteks Prantsusmaal, Madalmaade kohtusse, millel on rahvusvaheline kohtualluvus vastavalt määruse artikli 5 lõikele 2. Pädevaks kohtuks on taotleja elukohajärgne kohus.

Lisaks on seoses ülalpidamiskohustusega Euroopa Liidus alates 18. juunist 2011 kehtinud nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes.

Ülalpidamiskohustuse määruse kohtualluvuse eeskirjad kattuvad suuresti Brüsseli I määruse eeskirjadega. Üldiselt on ülalpidamiskohustusega seonduvate kohtuasjade korral pädevus kostja või ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukoha järgsel kohtul. Vastupidiselt Brüsseli I määrusele ei ole ülalpidamiskohustuse määruse kohaldamiseks nõuet, et kostja alaline elukoht asuks liikmesriigi territooriumil.

Rahvusvaheline kohtualluvus väljaspool Euroopa Liitu

Mis puudutab Madalmaade kohtu rahvusvahelist kohtualluvust väljaspool Euroopa Liitu, siis kehtib järgmine. Kui kostja (kas ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamist saama õigustatud isik) elab väljaspool Euroopa Liitu, ei kohaldata eespool nimetatud Brüsseli I määrust ning Madalmaade kohtu pädevus määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (Wetboek van Burgerlijke rechtsvordering). Seega on Madalmaade abielulahutustega tegelev kohus pädev tegema esialgseid otsuseid abielulahutuse või sellega kaasnevate nõuete kohta, näiteks elatise määramine või abieluaegse ühise kodu jätkuv kasutamine. Järelikult on Madalmaade kohus pädev tegema otsuseid eraldiseisva elatisetaotluse puhul, kui hageja või avalduses märgitud üks või mitu asjaomast poolt elab/elavad Madalmaades või kui asi on muul põhjusel piisavalt seotud Madalmaade õigusruumiga, kui kokku on lepitud Madalmaade kohtu pädevuses või kui asjaomane pool ilmub menetluse käigus kohtusse ega esita vastuväidet pädevuse puudumise kohta.

Riigisisene kohtualluvus

Kui käsitleda Madalmaade kohtu riigisisest kohtualluvust, siis kehtib kohtu liigiga (esimese astme kohus, apellatsioonikohus, Madalmaade Ülemkohus) seoses eeskiri, et ülalpidamisjuhtumites on pädev esimese astme kohus. See, milline esimese astme kohus on pädev, määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Pädevaks esimese astme kohtuks on kas hageja (hagejatest ühe) elukohajärgne esimese astme kohus või avalduses märgitud asjaomas(t)est pool(t)est ühe elukohajärgne kohus või kui ühel neist pooltest elukoht puudub, siis ühe poole tegeliku elukoha järgne kohus.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Elatise väljamõistmise, muutmise või lõpetamise avalduse peab esitama advokaat. Advokaat esindab hagejat kohtuistungil. Advokaatide nimed ja aadressid asuvad Lingil klikates avaneb uus akenriikliku advokatuuri veebilehel.

Pöörduda võib ka Lingil klikates avaneb uus akenpereadvokaatide ja abielulahutuse lepitajate seltsi poole, mille liikmed on muu hulgas spetsialiseerunud abielulahutuse ja ülalpidamise küsimustele. Samuti on nad pädevad abielulahutuse lepitusmenetluses ja kõiges, mis sellega kaasneb.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtumenetluses tuleb kanda kohtumõistmisega seotud kulud. Seda tehakse kohtulõivu tasumisega. Lisanduvad veel advokaadi- ja kohtutäiturikulud.

Kui menetluspool ei ole võimeline tasuma advokaadikulusid (täies ulatuses), võib tal teatud tingimustel olla õigus saada õigusabi. Seda nimetatakse õigusabijuhtumiks. Osa kuludest tasub valitsus ja menetluspoolel on omaosalus. Selle suurus sõltub menetluspoole sissetulekust ja rahalistest vahenditest. Menetlusabi annab Lingil klikates avaneb uus akenõigusabi nõukogu. Menetluspool peab esitama õigusabitaotluse nõukogule kohtualluvuse piirkonnas (= apellatsioonikohtu kohtualluvuses), kus on advokaadibüroo asukoht. Praktikas koostab taotluse sageli advokaat, kui tema poole on juba enne õigusabitaotluse esitamist pöördutud.

Lisaks tuleb esitada sissetuleku ja varade aruanne (mille saab elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse asutusest). See aruanne tuleb koos taotlusega saata õigusabi nõukogule, kes uurib, kas menetluspoolel on õigus saada õigusabi. Kui see on tõesti nii, väljastatakse tõend õigusabi saamise õiguse kohta. Sellisel juhul vähendatakse ka kohtulõivu.

Õigus saada õigusabi kehtib ka rahvusvaheliste vaidluste puhul, st kui hageja viibib väljaspool Madalmaid. See on sätestatud Euroopa Lingil klikates avaneb uus akenpiiriüleste vaidluste õigusabi direktiivis. Õigusabi on võimalik taotleda õigusabi seaduse (Wet op de rechtsbijstand) artiklite 23A kuni 23K põhjal Haagis asuva õigusabi nõukogu kaudu, kasutades direktiivile lisatud tüüpvormi, mis kehtib kõikides liikmesriikides.

Vajaduse korral võib Lingil klikates avaneb uus akenõigusabi nõukogu pakkuda abi advokaadi valimisel. Nõukogu aadress on antud küsimuse 14.2 vastuses.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohtuotsuses võtab kohus arvesse elatist taotleva või saava isiku vajadusi ja elatist maksma kohustatud või maksva isiku vahendeid (rahalisi allikaid). Vajadused ja vahendid on suhtelised mõisted. Kohtul on teatav vabadus teha otsus iga üksikjuhtumi asjaolude põhjal. Selleks on kohtunikud välja töötanud juhised (nn Trema-standardid), kuigi need ei ole kohtule siduvad.

Kohtuotsuse jaoks on olulised järgmised tulud ja kulud:

  • sissetulek töökohast,
  • sissetulek teisest töökohast,
  • stipendiumid,
  • hüvitised,
  • pension,
  • (all)üüritulu,
  • intress ja muud varaga seotud tulud,
  • ühises majapidamises elavate teiste isikute osalus majapidamiskulude katmisel,
  • olemasolevad võimalused sissetuleku suurendamiseks (isiku teenimisvõime),
  • varade aruanne,
  • üürimaksed,
  • hüpoteeklaenu tagasimaksed, intress ning püsikulud. Siia tuleb märkida ka veel maksmata hüpoteeklaenu osa,
  • kindlustuspoliisid,
  • vajalikud korrapärased sõidukulud,
  • rahalised kohustused muude isikute suhtes,
  • ülalpidamist saama õigustatud isiku ja/või tema pereliikmete kulud eriarstiabile,
  • sissetuleku saamisega kaasnevad kulud,
  • võlaaruanded.

Seadusjärgne indekseerimine

Justiitsministeerium määrab igal aastal kindlaks protsendimäära, mille alusel kohtu välja mõistetud või kokkuleppel makstavat elatist seaduse alusel suurendatakse. Selle protsendimäära tõstmise arvutamisel võtab justiitsministeerium arvesse palkade muutumist äriringkonnas, valitsuses ja teistes sektorites. Kasvumäär avaldatakse väljaandes Staatscourant [Madalmaade valitsuse ametlik väljaanne].

Sellise elatiste automaatse kohandamise puhul kehtib mitu erandit. Nii menetluspooled kui ka kohus võivad eirata seadusjärgset indekseerimist või luua muu indekseerimismeetodi.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Endiste abikaasade puhul makstakse elatist vahetult ülalpidamist saama õigustatud isikule. Alaealiste laste puhul makstakse kohtu välja mõistetud elatis vahetult sellele vanemale (või eestkostjale), kes lapse eest hoolitseb.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustus on kehtestatud kohtuotsuse alusel ja ülalpidamiskohustuslane ei maksa lapsele ja/või partnerile elatisraha, võib selle kohustuse täitmisele pöörata Rotterdamis asuva riikliku elatismaksete sissenõudmise büroo (Lingil klikates avaneb uus akenthe National Bureau for the Collection of Maintenance Payments, LBIO) kaudu. Kohustuse võib täitmisele pöörata ka kohtutäitur. Kui kohtuotsust ei ole, tuleb asi anda kohtusse. Selleks tuleb võtta advokaat.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Hüvitiste või töötasu arestimisel tuleb võtta arvesse arestivaba sissetuleku miinimumi. Igakuise elatise maksmise aegumistähtaeg on viis aastat. Kui on olemas kohtuotsus, milles on dokumenteeritud võlgnetavad summad, st kui kindel summa on faktiliselt kindlaks määratud, on aegumistähtaeg kakskümmend aastat. Nõude aegumise vältimiseks tuleb aegumistähtaeg peatada.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui võlgu ollakse lapse ja/või partneri elatismaksed, on selleks ametiasutuseks Lingil klikates avaneb uus akenriiklik elatismaksete sissenõudmise büroo (LBIO).
Selleks peab ülalpidamist saama õigustatud isik andma LBIO-le volituse. Vajaduse korral võib LBIO jätkata sissenõudmist täitmisele pööramise vahendite abil. Näiteks võib LBIO arestida ülalpidamiskohustuslase töötasu, hüvitised või kinnis-/vallasvara.

LBIO teenuste kasutamine on ülalpidamist saama õigustatud isikule tasuta, kui mõlema poole elukoht on Madalmaades. Sissenõudmistaotluse saamisel püütakse kõigepealt sissenõudmisega kaasnevaid kulusid vältida kiirlepitamise ja/või selgituse andmise abil. See on tulemuslik peaaegu kolmveerandil juhtudest. Kui aga LBIO võtab sissenõudmise enda peale, peab ülalpidamiskohustuslane tasuma LBIO sissenõudmiskulud. LBIO võtab sissenõudmise eest lisatasu. See moodustab 15% igakuisest võlgnetavast summast ja võlgnetavast elatisest. Samuti nõutakse võlgnikult sisse täitmiskulud.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ehkki LBIO on valitsusasutus, ei tee ta elatise ettemakseid. Seda võib teha valitsus lapse elatise või õigusabi puhul.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

LBIO ülesannete hulka kuulub ka elatise rahvusvaheline sissenõudmine. Need ülesanded tulenevad õigusnormidest ja konventsioonidest, mille osalisriigiks Madalmaad on.

Madalmaad on 20. juunil 1956 New Yorgis sõlmitud ÜRO välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni osalisriik. See konventsioon käsitleb vastastikust õigusabi, mille eesmärk on lihtsustada elatise taotlemist rahvusvahelistes juhtumites. Selleks on konventsiooniga kehtestatud edastus- ja vastuvõtuasutuste süsteem, mis abistavad ülalpidamist saama õigustatud isikut elatisnõuete täitmisele pööramisel. Madalmaades on edastus- ja vastuvõtuasutuseks LBIO.

Igaüks, kelle elukoht on Madalmaades ja kellel on raskusi elatise sissenõudmisega ülalpidamiskohustuslaselt, kelle elukoht on välismaal (st New Yorgi konventsiooni osalisriigis), võib tugineda New Yorgi konventsioonile. See konventsioon käsitleb nii lapse kui ka partneri ülalpidamist.

Alates 1. augustist 2014 kehtib Euroopa Liidu ja teiste osalisriikide (välja arvatud Taani) vahel laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta konventsioon. Peale ELi liikmesriikide kehtib konventsioon ka Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Norras ja Ukrainas. ELi liikmesriikide vaheliste suhete puhul on ülimuslik ülalpidamiskohustuse määrus (EÜ) nr 4/2009.

Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooni kohaldatakse alla 21aastaste laste suhtes. Seda saab laiendada nii, et hõlmatud oleksid teised pereliikmed, kui mõlemad asjaomased osalisriigid võtavad vastu sellekohase deklaratsiooni.

LBIO teenuste kasutamiseks tuleb esitada taotlusvorm Lingil klikates avaneb uus akenelatise rahvusvahelise sissenõudmise kohta. Vormi saab alla laadida Lingil klikates avaneb uus akenLBIO veebisaidilt.

Ülesanded, mida LBIO ja välismaised asutused ise täidavad seoses New Yorgi konventsiooni ja USAga sõlmitud lepinguga, on põhimõtteliselt tasuta. Kulud võivad tekkida välismaal toimuva kohtumenetluse või elatise sissenõudmise tõttu.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Lapse ja partneri elatis:

Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (Lingil klikates avaneb uus akenLBIO)

Postbus 8901
3009 AX Rotterdam

Õigusabi:

Lingil klikates avaneb uus akenRaad voor Rechtsbijstand,

Postbus 450,

2501 CL The Hague

Telefon: +31 703701414

Rahvusvaheliste juhtumite õigusabi:

Raad voor Rechtsbijstand

Regiokantoor Den Haag

attn. Jan Ouwehand

Laan van Meerdervoort 51B

2517 AE The Hague

Telefon: 0031 (0)88 787 1320

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenj.ouwehand@rvr.org

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välismaal elava ülalpidamist saama õigustatud isiku taotlusel nõuab LBIO elatise sisse ka Madalmaades elavalt ülalpidamiskohustuslaselt. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle asukoht on muus liikmesriigis, soovib sisse nõuda elatist ülalpidamiskohustuslaselt, kelle elukoht on Madalmaades, saab ta tugineda konventsiooni süsteemile. Ülalpidamist saama õigustatud isik peab esitama taotluse Madalmaade vastuvõtuasutusele (LBIO-le). Seejärel võtab vastuvõtuasutus vajalikud meetmed elatise sissenõudmiseks.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kontaktandmete leidmiseks vt vastus küsimusele 14.2.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kohtumenetluses tuleb kanda kohtumõistmisega seotud kulud. Selleks on kohtulõiv. Lisanduvad veel advokaadi- ja kohtutäiturikulud. Kui menetluspool ei ole võimeline tasuma advokaadikulusid (täies ulatuses), võib tal teatud tingimustel olla õigus saada õigusabi. Seda nimetatakse õigusabijuhtumiks. Osa kuludest tasub valitsus ja menetluspoolel on omaosalus. Selle suurus sõltub menetluspoole sissetulekust ja rahalistest vahenditest.

Menetlusabi annab õigusabi nõukogu. Menetluspool peab esitama õigusabitaotluse nõukogule kohtualluvuse piirkonnas (= apellatsioonikohtu kohtualluvuses), kus on advokaadibüroo asukoht. Praktikas koostab taotluse sageli advokaat, kui tema poole on juba enne õigusabitaotluse esitamist pöördutud. Lisaks tuleb esitada sissetuleku ja varade aruanne (mille saab elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse asutusest). See aruanne tuleb koos taotlusega saata õigusabi nõukogule, kes uurib, kas menetluspoolel on õigus saada õigusabi. Kui see on tõesti nii, väljastatakse tõend õigusabi saamise õiguse kohta. Sellisel juhul vähendatakse ka kohtulõivu. Õigus saada õigusabi kehtib ka rahvusvaheliste vaidluste puhul, st kui hageja viibib väljaspool Madalmaid. See on sätestatud Euroopa piiriüleste vaidluste õigusabi direktiivis. Õigusabi on võimalik taotleda õigusabi seaduse artiklite 23A kuni 23K põhjal Haagis asuva õigusabi nõukogu kaudu, kasutades direktiivi tüüpvormi, mis kehtib kõikides liikmesriikides. Vajaduse korral võib õigusabi nõukogu pakkuda abi advokaadi valimisel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Määruse artikli 51 kohaseid muudatusi ei ole tehtud.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 01/10/2019