Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Elatisnõuded - Poola

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje poola keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD

Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus otsejoones veresugulaste ning vendade-õdede kohustus anda elamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas pakkuda rõivaid, toitu, majutust, kütust ja ravimeid) ja vajaduse korral üleskasvatamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas hoolitseda füüsilise ja vaimse arengu eest ning tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile).

Ülalpidamise all mõistetakse rahalist või mitterahalist toetust. Laste puhul hõlmab see ka isiklikku panust laste kasvatamisse ja ühises majapidamises tehtavat tööd kooskõlas ülalpidamiskohustusega.

Elatisnõue on ühe isiku õigus nõuda teiselt isikult temaga seotud ülalpidamiskohustuse täitmist.

Üldjuhul tuleneb ülalpidamiskohustus eri liiki perekondlikest suhetest. Perekondliku suhte liigi alusel eristatakse Poola õiguses järgmist liiki ülalpidamiskohustusi.

1. Sugulastevaheline ülalpidamiskohustus (lapse elatis on selle kohustuse erivorm). Ülalpidamist on õigus saada üksnes sellisel sugulasel, kes on rahalistes raskustes. Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama, välja arvatud juhul, kui lapse enda varast piisab tema ülalpidamise ja üleskasvatamisega seotud kulude katmiseks. Üle 18aastastel lastel ei ole enam õigust saada ülalpidamist, välja arvatud juhul, kui nad soovivad jätkata hariduse omandamist ja nende senised tulemused õigustavad seda otsust või kui ülalpidamiskohustus tuleks säilitada tulenevalt lapse tervislikust või isiklikust olukorrast. Peale selle ei ole vanemad kohustatud maksma elatist lastele, kes on üle 18aastased ja asuvad tööleminekuks ettevalmistamise ajal õppima, kuid hiljem jätavad õpingud unarusse, ei tee rahuldavaid edusamme, ei saa positiivseid hindeid ja ei soorita eksameid ettenähtud tähtajaks, mistõttu jäävad neil õpingud õppeprogrammis kindlaksmääratud aja jooksul lõpetamata.

Kui elatist saada ei ole võimalik või kui selle saamine on ülemäära raske, võib näha ette, et elatist peavad maksma teised sugulased (nt lapse vanavanemad, kes on ülalpidamiskohustust mittetäitva isiku vanemad).

2. Lapsendamisega kaasnev kohustus. Kui lapsendamisega luuakse lapsendaja ja lapsendatud isiku vahel lapsendamissuhe, on lapsendaja kohustus pidada ülal lapsendatud isikut ülimuslik lapsendatud isiku ülenejate sugulaste ning vendade ja õdede ülalpidamiskohustuse suhtes ning lapsendatud isiku kohustus pidada ülal oma ülenejaid sugulasi ning vendi ja õdesid on viimasel kohal. Muudel juhtudel kohaldatakse lapsendatud isiku suhtes punktis 1 sätestatud põhimõtteid.

3. Hõimlaste (kasuema, kasuisa, kasulapsed) kohustus. Ülalpidamist on õigus saada üksnes rahalistes raskustes olevatel isikutel, tingimusel et asjaomases olukorras on ülalpidamiskohustuse kehtestamine kooskõlas ühiskondlike tavadega. Poola õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt tähendavad „rahalised raskused” isiku suutmatust rahuldada oma mõistlikke vajadusi oma vahenditega ja omal jõul.

4. Abikaasade abieluaegne kohustus. Perekonnaliikmed võivad nõuda kõigile perekonnaliikmetele võrdse elatustaseme kindlustamist. Kooskõlas perekonna- ja eestkosteseadustiku artikliga 27 peavad mõlemad abikaasad vastavalt oma võimetele ning sissetulekule ja rahalistele võimalustele aitama rahuldada abielusuhte ajal loodud pere vajadusi. Selle kohustuse täielik või osaline täitmine võib seisneda ka isiklikus panuses laste kasvatamisse ja majapidamise eest hoolitsemisse.

5. Abikaasade kohustus pärast abielu lõppemist. Kui leitakse, et abielu lõppemise eest vastutab ainuisikuliselt üks abikaasa ja lahutamise tõttu halveneb olulisel määral teise abikaasa rahaline olukord, võib viimatinimetatud abikaasa nõuda oma mõistlike vajaduste rahuldamist ja seda isegi juhul, kui ta ei ole rahalistes raskustes. Muudel juhtudel võib rahalistes raskustes olev abikaasa nõuda elatist oma endiselt abikaasalt proportsionaalselt tema mõistlike vajadustega ning endise abikaasa sissetuleku ja rahaliste võimalustega. Abikaasa ülalpidamise kohustus lõpeb, kui ülalpeetav abikaasa abiellub uuesti. Kuid kui lahutatud abikaasa, keda ei ole tunnistatud vastutavaks abielu lõppemise eest, on kohustatud maksma elatist, lõpeb ülalpidamiskohustus pärast viie aasta möödumist lahutusmääruse tegemisest, välja arvatud juhul, kui kohus pikendab kindlaksmääratud viieaastast perioodi ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel erandlike asjaolude tõttu.

6. Abieluväliselt sündinud lapse isa kohustus pidada ülal lapse ema. Lapse isa, kes ei ole lapse ema abikaasa, peab panustama vastavalt oma võimalustele raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katmisse ning osalema lapse ema ülalpidamisega seotud kulude katmises kolme kuu jooksul pärast sünnitust. Kui eksisteerivad mõjuvad põhjused, võib lapse ema taotleda, et lapse isa osaleks ülalpidamiskulude katmises rohkem kui kolme kuu jooksul.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama. Kuna laste koolikohustus kestab kuni nende 18aastaseks saamiseni, on neil tavaliselt õigus saada elatist kuni täisealiseks saamiseni või isegi kuni magistrikraadi või kutsekõrghariduse omandamiseni.

Riiklikke toetusi makstakse neid saama õigustatud isikutele kuni nende 18aastaseks saamiseni. Sellistel isikutel on õigus saada toetust kuni 25aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad hariduse omandamist koolis või kõrgharidusasutuses, ja määramata aja jooksul, kui neile on omistatud raske puue.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Jah. Võimalik on toimida järgmiselt.

  1. Ülalpidamist andma kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
  2. Pooled sõlmivad ülalpidamiskohustust käsitleva kokkuleppe.
  3. Kui ülalpidamist andma kohustatud isik ei täida oma kohustust, pöördutakse ülalpidamise saamiseks selle rajoonikohtu (sąd rejonowy) poole, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32) või kostja elukoha alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 27 lõige 1), või esitatakse asjaomane taotlus lahutust või lahuselu käsitleva menetluse raames regionaalsele kohtule (sąd okręgowy).

Avalduse esitamisel ei tule tasuda kohtulõivu. Kuid avaldus peab vastama hagiavaldusele kehtestatud nõuetele, s.t et avaldus peab sisaldama selle kohtu nime, kellele avaldus esitatakse; poolte, nende seaduslike esindajate ja volitatud esindajate ees- ja perekonnanimesid; hagiavalduse liiki; taotluse täpset kirjeldust; nõude summat; taotluse esitamise aluseks olevate ning vajaduse korral ka kohtualluvust tõendavate asjaolude kirjeldust; vaidluse poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkirja (lisada tuleb volikiri); lisade loetelu; menetluse poolte, nende seaduslike esindajate või volitatud esindajate elukohti või registrijärgseid asukohti; ning nõude kirjeldust. Hilisemad avaldused peavad sisaldama toimiku numbrit.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel võivad elatise taotluse esitada järgmised isikud:

  • volitatud esindaja (peale advokaadi ja õigusnõustaja võivad volitatud esindajana tegutseda järgmised isikud: ülalpidamist saama õigustatud isiku vanemad, abikaasa, vennad-õed, ülenejad sugulased või temaga lapsendamise kaudu seotud isikud, samuti isik, kes valitseb ülalpidamist saama õigustatud isiku vara);
  • sotsiaalabi andmise eest vastutava kohaliku omavalitsusasutuse esindaja (sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2004. aasta ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) nr 64, punkt 593) kohaselt on sellised esindajad kohalike sotsiaalabikeskuste või piirkondlike peretoetuskeskuste juhid);
  • tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 61 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et vabaühendused võivad oma seadusjärgsete kohustuste raames algatada füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul ülalpidamist käsitleva menetluse;
  • prokurör, kui see on vajalik õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks ja avaliku huvi kaitsmiseks.

Ülalpidamist saama õigustatud alaealiste nimel tegutsevad nende seaduslikud esindajad. Kuid pärast täisealiseks saamist peab laps tegutsema enda nimel ise.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elukaaslane või tuttav ei ole üks eespool loetletud isikutest, ei saa ta ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tegutseda.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on elatisasjades sisuline pädevus rajoonikohtutel. Kohalik kohtualluvus määratakse kindlaks elatist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel. Need kohtud, kelle pädevus hõlmab konkreetseid kohalikke omavalitsusüksusi, on täpsustatud justiitsministri 28. detsembri 2018. aasta määruses apellatsiooni-, regionaalsete ja rajoonikohtute asukoha, kohtualluvuse ja pädevuse kohta (2018. aasta ametlik väljaanne, punkt 2548).

Regionaalsed kohtud on pädevad asjades, mis käsitlevad ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist Poolas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 11511 lõige 1), kui otsus on tehtud selles riigis enne seda, kui asjaomases riigis kohustuti järgima ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17).

Vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 115314 kehtivad Poola Vabariigis järgmised täitedokumendid:

  1. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused ning asjaomaste riikide väljastatud kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis kuuluvad määruse nr 1215/2012 alla, kui need on täitmisele pööratavad;
  2. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused, asjaomaste riikide väljastatud kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena;
  3. ELi liikmesriikide kohtute esitatud Euroopa maksekäsud, mille täidetavust on kinnitatud nendes liikmesriikides vastavalt määrusele nr 1896/2006;
  4. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused Euroopa väiksemate nõuete menetluses ning mis on asjaomastes riikides kinnitatud vastavalt määrusele 861/2007;
  5. ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17) osaliseks olevates ELi liikmeriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes tehtud otsused, samuti asjaomaste riikide väljastatud ülalpidamiskohustuste küsimusi käsitlevad kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis kuuluvad määruse nr 4/2009 alla;
  6. määruse nr 606/2013 kohaseid kaitsemeetmeid hõlmavad ELi liikmesriikides tehtud kohtuotsused, kui need on täitmisele pööratavad.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Advokaadi kasutamine ei ole elatisasjade puhul kohustuslik. Pooled võivad end ise esindada või kasutada professionaalseid esindajaid.

Punktid 7 ja 20 sisaldavad üksikasjalikumat teavet selle kohta, millised on võimalused, et advokaat, kes esindaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, määratakse ex officio.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Poola õiguse kohaselt on elatist taotlev pool ja elatise vähendamise menetluses kostja vabastatud kohtukulude tasumisest (28. juuli 2005. aasta seaduse (tsiviilasjades tasumisele kuuluvate kohtukulude kohta) artikli 96 lõike 1 punkt 2 (2005. aasta ametlik väljaanne nr 167, punkt 1398; muudetud kujul)). Sellised isikud on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, mis tähendab, et neil ei tule tasuda mis tahes kohtukulusid ega apellatsioonimenetluse või täitemenetlusega seotud kulusid.

Peale selle võib kohtukulude tasumisest vabastatud pool taotleda õigusabi ex officio määratud advokaadi näol. Kui advokaadi määramise avaldus kiidetakse heaks, maksab advokaaditasud advokaadi määramist taotlenud poole vastaspool. Kui asjaomane isik kaotab kohtuasja, makstakse advokaaditasud riigikassast.

Liikmesriikide kodanike sellekohane õigus on reguleeritud 17. detsembri 2004. aasta seadusega, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ning õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise summa sõltub ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ja rahalistest võimalustest ning ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikest vajadustest. Ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused hõlmavad nii rahalises kui ka mitterahalises (kultuurilised ja vaimsed vajadused) mõttes kõike seda, mis on vajalik tema toimetulekuks. Alaealiste vajadused hõlmavad ka nende üleskasvatamisega seotud kulusid. Ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja rahaliste võimaluste hindamisel ei võeta arvesse mitte tema tegelikku sissetulekut, vaid seda sissetulekut, mida ta võiks saada, kui kasutaks täiel määral ära oma teenimisvõimet. See tähendab, et isegi kui isik on töötu ja tal puudub korrapärane sissetulek, võidakse temalt elatis välja mõista ja elatismakseid sisse nõuda.

Kui asjaolud muutuvad, võib kohtult taotleda kohtuotsuse või ülalpidamiskokkuleppe muutmist. Sellist muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Faktilistest asjaoludest sõltuvalt võib pool taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatise summa suurendamist või vähendamist. Elatise summat võib muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused või ülalpidamiskohustuslase teenimisvõime on kas kasvanud või kahanenud.

Poolas ei ole kindlaksmääratud elatissummat ja elatist ei arvutata kindla protsendina ülalpidamiskohustuslase sissetulekust. 2014. aastal oli brutotöötasu alammäär 1680 Poola zlotti (ligikaudu 400 eurot). 2013. aastal oli keskmine brutotöötasu 3650 Poola zlotti (ligikaudu 900 eurot) kuus. 2015. aastal oli brutotöötasu alammäär 1750 Poola zlotti, 2016. aastal vastavalt 1850 Poola zlotti ja 2019. aastal on see 2250 Poola zlotti. Tegelikult mõistsid kohtud suuremal osal juhtudest elatise välja summas 300–1000 Poola zlotti ühe lapse kohta kuus. Elatise summa suhtes ei kohaldata automaatset indekseerimist lapse vanuse või inflatsioonitaseme alusel.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist peab maksma isik, kes on täitedokumendis nimetatud kui ülalpidamiskohustuslane. Üldjuhul tuleb Poolas välja mõistetud elatist maksta Poola zlottides alaealise seaduslikule esindajale (sularahas või pangaülekandega) iga kuu, tavaliselt 10. kuupäevaks. Maksega hilinemise korral tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta tähtajaks tasumata summalt viivist (alates 2008. aastast 13% aastas) (vt Poola esitatud teave viiviste kohta).

Seega täidab ülalpidamiskohustust reeglina üksnes elatist maksma kohustatud isik. Kui asjaomane isik ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda täitemenetluse alustamise eesmärgil pädeva täitevasutuse (tavaliselt kohtutäituri) poole. Täitmise võib ex officio algatada ka selle esimese astme kohtu taotlusel, kes tegi otsuse, millega määrati kindlaks elatise summa. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib samuti esitada täitedokumendi ka elatisvõlglase töökohta või elatisvõlglasele pensioni maksvale asutusele ja taotleda elatisvõlgnevuse kinnipidamist elatisvõlglasele makstavast summast. Selline taotlus on makseasutuse jaoks siduv.

Nõude pööramiseks elatisvõlglase kinnisvarale tuleb esitada eraldi avaldus.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui elatist maksma kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, võib teda selleks sundida (vt punkt 9).

Lisaks on karistusseadustiku artiklis 209 (1997. aasta ametlik väljaanne nr 88, punkt 553) sätestatud, et elatise pideva maksmata jätmise korral võidakse isikule määrata rahatrahv, mittevabaduskaotuslik karistus või kuni kaheaastane vangistus. Süüteo eest võetakse vastutusele ohvri, hoolekandeasutuse või elatisvõlglase suhtes meetmete rakendamise eest vastutava organi taotlusel. Kui ohvrile määrati peretoetus või hüvitis, mida makstakse ülalpidamise maksmise nõude mittetäitmisel, võetakse süüteo eest vastutusele ex officio.

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduse (2007. aasta ametlik väljaanne nr 192, punkt 7) artikli 5 lõike 3b punkti 2 alapunktis 5 on sätestatud, et pädev ametiasutus võib esitada avalduse elatisvõlglase juhtimisõiguse peatamiseks.

Kui täitmine ebaõnnestub, võib kohtutäitur esitada avalduse elatisvõlglase kandmiseks maksejõuetute võlgnike registrisse.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1083 lõikele 2 on tähtajaks tasumata elatismaksed võimalik täies mahus katta pangakonto arestimisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 kohaselt saab nõude pöörata töötasule tööseadustikus sätestatud ulatuses. Üldjuhul tohib arestida kuni 60% töötasust. Samuti võib kuni kolme viiendiku ulatuses arestida riigikassast konkreetsel eesmärgil makstavaid summasid, eelkõige stipendiume ja toetusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 831 lõike 1 punkt 2).

Lisaks ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 kohaselt sissenõuet pöörata järgmisele:

  1. majapidamises kasutatavad esemed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased rõivad, mis on elatisvõlglase ja tema ülalpeetavate perekonnaliikmete jaoks hädavajalikud, samuti sellised rõivaesemed, mis on hädavajalikud teenuse osutamiseks või kutsealal tegutsemiseks;
  2. toit ja kütus, mis on elatisvõlglasele ja tema ülalpeetavatele perekonnaliikmetele hädavajalik ühe kuu jooksul toimetulekuks;
  3. üks lehm või kaks kitse või kolm lammast, kes on elatisvõlglase ja tema ülalpeetavate perekonnaliikmete toitmiseks hädavajalikud, koos sööda- ja allapanuvarudega kuni järgmise saagikoristuseni;
  4. tööriistad ja muud esemed, mida elatisvõlglane vajab tasustatava töö tegemiseks, ning ühe nädala jooksul tootmiseks hädavajalikud toorained, välja arvatud mootorsõidukid;
  5. elatisvõlglase asumisel perioodilisele alalisele tööle rahasumma, mis vastab töötasu mittesissenõutavale osale asjaomase perioodi eest kuni järgmise tähtajani, ning regulaarse sissetulekuta elatisvõlglase puhul rahasumma, mis on elatisvõlglasele ja tema ülalpeetavatele perekonnaliikmetele elamiseks hädavajalik kahe nädala pikkusel ajavahemikul;
  6. õpinguteks vajalikud esemed, isiklikud dokumendid, kaunistused, usutalitusteks vajalikud esemed ja igapäevased esemed, mida on võimalik müüa üksnes oluliselt odavamalt nende väärtusest, kuid mis on elatisvõlglase jaoks kasulikud;
  7. ravimid 6. septembri 2001. aasta farmaatsiatoodete seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 45, punkt 271; muudetud kujul) tähenduses, mis on hädavajalikud tervishoiuasutuse toimimiseks vastavalt tervishoiualastele õigussätetele kolme kuu kestel, ning selle toimimiseks hädavajalikud ravimid 20. mai 2010. aasta ravimiseaduse (ametlik väljaanne nr 107, punkt 679 ja 2011. aasta ametlik väljaanne nr 102, punkt 586 ja nr 113, punkt 637) tähenduses;
  8. esemed, mis on elatisvõlglasele ja tema ülalpeetavatele perekonnaliikmetele hädavajalikud puude tõttu.

Pärast konsulteerimist põllumajandusministri ja rahandusministriga täpsustab justiitsminister vastavas määruses, millistele põllumajandustootjale kuuluvatele esemetele ei saa sissenõuet pöörata (artikkel 830).

Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 831 sätestatud, et nõuet ei saa muu hulgas pöörata sotsiaaltoetustele sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182; muudetud kujul) tähenduses ega elatisvõlgnikule riigieelarvest või riiklikust tervisekindlustusfondist (Narodowy Fundusz Zdrowia) tervishoiuteenusteks saadaolevatele summadele riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027; muudetud kujul) tähenduses enne nende toetuste maksmist. Kaitse hõlmab kuni 75% igast maksest, v.a juhul, kui need on riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b viidatud elatisvõlglase tööandjatelt või teenusepakkujatelt saadaolevad summad.

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 137 lõikes 1 on sätestatud, et elatisnõuetele kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg.

Tsiviilseadustiku artikli 121 lõikes 1 on sätestatud, et kui tegemist on laste nõuetega vanemate vastu, ei hakata aegumistähtaega arvestama ja juba jooksev tähtaeg peatatakse vanema hooldusõiguse kestel.

Kui elatisvõlglane vaidlustab täisealise lapse ülalpidamise kohustuse õiguspärasuse, võib kohtutäitur nõuda elatisnõude esitajalt tõendit, mis kinnitab, et ta jätkab hariduse omandamist, tal puudub sissetulek või ta saab ravi, mistõttu vajab ta jätkuvalt ülalpidamiskohustuslase rahalist toetust.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Nagu on märgitud küsimusele nr 4 antud vastuses, võivad elatise taotluse esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel muu hulgas sotsiaalabikeskuste juhid, teatavad ühiskondlikud organisatsioonid, sotsiaalabi andmise eest vastutavate kohalike omavalitsusasutuste esindajad ja mõnel juhul ka prokurörid. Need isikud võivad elatisnõude esitajat toetada ka sellega, et nad osalevad juba pooleliolevas ülalpidamist käsitlevas menetluses. Sellisel juhul on nende roll toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut kohtumenetluses.

Piirkonnakohtud aitavad ülalpidamist saama õigustatud isikutel esitada avaldusi elatise sissenõudmiseks välismaalt.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevas 7. septembri 2007. aasta seaduses (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) on sätestatud normid riigipoolse abi andmiseks ülalpidamist saama õigustatud isikutele juhul, kui täitmine ebaõnnestub.

Elatisfondist võib toetust saada üksnes juhul, kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 725 Poola zlotti (ligikaudu 170 eurot) kuus – alates 1. juulist 2019 on see 800 Poola zlotti (artikli 9 lõige 2). Avaldus tuleb esitada sellele omavalitsusasutusele või linnavalitsusele, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel.

Kui isik, kellel on õigus saada elatisabi, elab ööpäevaringset hooldust pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabikeskuses, eriõppeasutuses, noorte paranduskeskuses või kinnipidamisasutuses) või asendusperes, on abiellunud või tal on laps ja õigus saada peretoetust, siis talle elatisabi ei võimaldata.

Seda seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas selle aja jooksul, mil talle elatisabi võimaldatakse.

Lisateave aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mpips.gov.pl/wsparcie-dla-rodzin-z-dziecmi/fundusz-alimentacyjny/swiadczenia-z-funduszu-alimentacyjnego/.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui elatisvõlglase elukoht on välismaal ja ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas, aitab see regionaalne kohus, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel, esitada asjaomasel isikul elatise taotluse. Abi all mõistetakse talle kogu teabe andmist ja niisuguse abi pakkumist, mida on vaja nõutavate dokumentide täitmiseks, ning kontrollimist, kas taotlus vastab vorminõuetele.

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt esitatud taotluse A osa täidab regionaalne kohus.

Regionaalne kohus

Postiaadress

Tel ++48

Faks ++48

E-post

Regionaalne kohus

Białystokis

ul. Marii Skłodowskiej-Curie 1

15-950 Białystok

85 7459220

85 7424640

Lingil klikates avaneb uus akenoz@bialystok.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Bielsko-Białas

ul. Cieszyńska 10

43-300 Bielsko-Biała

33 4990424

33 4990488

33 4990488

Lingil klikates avaneb uus akenbpokusa@bielsko-biala.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Bydgoszczes

ul. Wały Jagiellońskie 2

85-128 Bydgoszcz

52 3253155

52 3253255

Lingil klikates avaneb uus akenoz@bydgoszcz.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Częstochowas

ul. Dąbrowskiego 23/35

42-200 Częstochowa

34 3684425

34 3684427

34 3684708

Lingil klikates avaneb uus akenprezes@czestochowa.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenso.czestochowa@czestochowa.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Elblągis

pl. Konstytucji 1

82-300 Elbląg

55 6112409

55 6112408

55 6112215

Lingil klikates avaneb uus akenoddzial.administracyjny@elblag.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Gdańskis

ul. Nowe Ogrody 30/34

80-803 Gdańsk

58 3213141

58 3213119

58 3213140

58 3213119

Lingil klikates avaneb uus akensection.oz@gdansk.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Gliwices

ul. Kościuszki 15

44-100 Gliwice

32 3380052

32 3380102

Lingil klikates avaneb uus akenoz@gliwice.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Gorzów Wielkopolskis

ul. Mieszka I 33

66-400 Gorzów Wielkopolski

95 7256718

95 7202807

95 7256790

Lingil klikates avaneb uus akenmsamolak@gorzow-wlkp.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Jelenia Góras

ul. Wojska Polskiego 56

58-500 Jelenia Góra

75 6415113

75 6415113

Lingil klikates avaneb uus akenoz@jelenia-gora.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Kaliszes

al. Wolności 13

62-800 Kalisz

62 7657700

62 7574936

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja2@kalisz.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja@kalisz.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Katowices

ul. Francuska 38

40-028 Katowice

32 6070183

32 6070498

32 6070184

32 6070211

Lingil klikates avaneb uus akenobrot_zagraniczny@katowice.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Kielces

ul. Seminaryjska 12 a

25-372 Kielce

41 3402320

41 3402320

41 3402320

41 3402320

Lingil klikates avaneb uus akenoz@kielce.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Koninis

ul. Energetyka 5

62-510 Konin

63 2451443

63 2423022 +172

63 2426569

Lingil klikates avaneb uus akenoz@konin.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja@konin.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Koszalinis

ul. Waryńskiego 7

75-541 Koszalin

94 3428750

94 3428897

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja@koszalin.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Krakówis

ul. Przy Rondzie 7

31-547 Kraków

12 6195697

12 6195241

12 6195648

12 6195648

12 6195373

Lingil klikates avaneb uus akenoz@krakow.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Krosnos

ul. Sienkiewicza 12

38-400 Krosno

13 4373671

13 4373673

Lingil klikates avaneb uus akenObrot.zagr@krosno.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Legnicas

ul. Złotoryjska 40

59-220 Legnica

76 7225936

76 7225936

76 7225912

Lingil klikates avaneb uus akenoz@legnica.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Lublinis

ul. Krakowskie Przedmieście 43

20-076 Lublin

81 4601004

81 4601004

Lingil klikates avaneb uus akenmstec@so.lublin.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenmzarzeczny@so.lublin.gov.pl

Regionaalne kohus

Łomżas

ul. Dworna 16

18-400 Łomża

86 2163807

86 2166753

Lingil klikates avaneb uus akensekretariat@lomza.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Łódźis

pl. Dąbrowskiego 5

90-921 Łódź

42 6778799

42 6778978

Lingil klikates avaneb uus akenoz@lodz.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Nowy Sączes

ul. Pijarska 3

33-300 Nowy Sącz

18 4482145

Lingil klikates avaneb uus akenalimenty@nowy-sacz.so.gov.pl

Regionaalne kohus Olsztynis

Ul. Dąbrowszczaków 44A 10-001 Olsztyn

89 5216049

89 5216160

Lingil klikates avaneb uus akenoz@olsztyn.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Opoles

pl. Daszyńskiego 1

45-064 Opole

77 5418134

Lingil klikates avaneb uus akenObrot.zagr@opole.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Ostrołękas

ul. Gomulickiego 5

07-410 Ostrołęka

29 7650130

29 7650181

Lingil klikates avaneb uus akensekretariat@ostroleka.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Piotrków Trybunalskis

ul. Słowackiego 5

97-300 Piotrków Trybunalski

44 6494121

44 6494159

44 6478919

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja@piotrkow-tryb.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenbiblioteka@piotrkow-tryb.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Płockis

pl. Narutowicza 4

09-404 Płock

24 2697220

24 2697220

24 2697364

24 2625253

Lingil klikates avaneb uus akenso.plock.oz@plock.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Poznańis

al. Marcinkowskiego 32

61-745 Poznań

61 8566205

61 8528751

Lingil klikates avaneb uus akenopzagr@poznan.so.gov.pl

Regionaalne kohus Przemyślis

ul. Konarskiego 6

37-700 Przemyśl

16 6761336

16 6761353

Lingil klikates avaneb uus akenm.telega@przemysl.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Radomis

ul. Marszałka

J. Piłsudskiego 10

26-600 Radom

48 3680288

48 3680287

Lingil klikates avaneb uus akenwizytacje@radom.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenwizytacja@radom.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Rzeszówis

pl. Śreniawitów 3

35-959 Rzeszów

17 8756394

17 8756349

Lingil klikates avaneb uus akene.czudec@rzeszow.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Siedlces

ul. Sądowa 2

08-110 Siedlce

25 6407846

25 6407812

Lingil klikates avaneb uus akenpoczta@siedlce.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Sieradzis

al. Zwycięstwa 1

98-200 Sieradz

43 8266650

43 8266607

43 8271287

43 8271014

Lingil klikates avaneb uus akensekretariat@sieradz.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja@sieradz.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Słupskis

ul. Zamenhofa 7

76-200 Słupsk

59 8469422

59 8469424

59 8469424

Lingil klikates avaneb uus akenrzecznik.prasowy@slupsk.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenpoczta@slupsk.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenadministracja@slupsk.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akenmagdalena.miklinska@slupsk.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Suwałkis

ul. Waryńskiego 45

16-400 Suwałki

87 5631213

87 5631303

Lingil klikates avaneb uus akenoz@suwalki.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Szczecinis

ul. Kaszubska 42

70-952 Szczecin

91 4830147

91 4830170

91 4830170

91 4830170

91 4830170

91 4830170

Lingil klikates avaneb uus akenadministracyjny@szczecin.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Świdnicas

pl. Grunwaldzki 14

58-100 Świdnica

74 8518 287

71 8518270

Lingil klikates avaneb uus akensekretarz@swidnica.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Tarnobrzegis

ul. Sienkiewicza 27

39-400 Tarnobrzeg

15 8234880+425

Lingil klikates avaneb uus akenhrojek@tarnobrzeg.so.gov.pl

Lingil klikates avaneb uus akensadokregowy@tarnobrzeg.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Tarnówis

ul. J. Dąbrowskiego 27

33-100 Tarnów

14 6887409

Lingil klikates avaneb uus akensad_okregowy@tarnow.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Toruńis

ul. Piekary 51

87-100 Toruń

56 6105609

Lingil klikates avaneb uus akenoz@so.torun.pl

Regionaalne kohus

Varssavis

al. Solidarności 127

00-951 Warszawa

22 440 11 54

22 6544411

Lingil klikates avaneb uus akenkarcz.19wiz@warszawa.gov.pl

Regionaalne kohus

Praga piirkonnas Varssavis

al. Solidarności 127

00-951 Warszawa

22 4404040

22 4401066

Lingil klikates avaneb uus akenoz@warszawapraga.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Włocławekis

ul. Wojska Polskiego 22

87-800 Włocławek

54 4120353

54 4118575

Lingil klikates avaneb uus akenoz@wloclawek.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Wrocławis

ul. Sądowa 1

50-950 Wrocław

71 3704391

71 3704391

Lingil klikates avaneb uus akenoz@wroclaw.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Zamośćis

ul. Akademicka 1

22-400 Zamość

84 6382970

84 6393 359

84 6382970

84 6393359

Lingil klikates avaneb uus akenprezes@zamosc.so.gov.pl

Regionaalne kohus

Zielona Góras

pl. Słowiański 1

65-958 Zielona Góra

68 3220221

68 3220193

Lingil klikates avaneb uus akenoz@zielona-gora.so.gov.pl

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 55 kohaselt ei ole nõutav, et taotlused tuleb esitada taotleja elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Taotlused võib esitada otse pädevale Poola kohtule (sellisel juhul peavad olema täidetud vorminõuded, mis on sätestatud määruse IV ja VI peatükis ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus).

Edastavaid asutusi käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://bip.ms.gov.pl/pl/ministerstwo/wspolpraca-miedzynarodowa/alimenty/.

Välisriikide edastavad asutused, nagu need on täpsustatud määrusele lisatud deklaratsioonides, annavad ülalpidamist saama õigustatud isikule kogu vajaliku teabe, aitavad neid nõutavate dokumentide täitmisel, kontrollivad isiku taotluse vastavust vorminõuetele ja edastavad selle teisele riigile.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui kohus on elatise välja mõistnud ja asi kuulub määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse, võib välisriigis elav taotleja kasutada nimetatud määruses sätestatud menetlust ja pöörduda taotlusega oma elukohaliikmesriigi edastava asutuse poole või esitada pädevale kohtule avalduse välisriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks (vt küsimusele nr 5 antud vastus). Täitmisele pööramise avaldused tuleb esitada ükskõik millisele kohtutäiturile.

Kui Poola ja taotleja elukohaliikmesriik on konventsiooniosalised või on sõlminud kahepoolse lepingu, mis käsitleb kohtuotsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist elatisasjades, antakse sellist abi asjaomase lepinguga kokkulepitud ulatuses. Üldjuhul on kahepoolsete lepingute kohaselt võimalik pöörduda taotlusega Poola kohtu poole otse või otsuse teinud riigi kohtu kaudu. Viimatinimetatud juhul toimub taotluste edastamine keskasutuste kaudu, kusjuures keskasutuseks on enamasti justiitsministeerium või New Yorgi konventsiooni kohane ametiasutus:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://treaties.un.org/doc/Publication/MTDSG/Volume%20II/Chapter%20XX/XX-1.en.pdf

Kohtuid käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/lista-sadow-powszechnych/

Kohtutäitureid käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.komornik.pl/

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, alates 18. juunist 2011. aastast.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Poolas kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud 17. detsembri 2004. aasta seaduses, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul), ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41), millega täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilasjades tasumisele kuuluvaid kohtukulusid käsitleva seaduse sätteid. See menetluse pool, kes soovib saada teatavat liiki abi (nt advokaadi määramine, dokumentide tõlkimine, reisikulude hüvitamine), peaks kohtule sellest sõnaselgelt teada andma, kasutades ELi vormi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

28. aprillil 2011 võeti vastu seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teisi seadusi (28. aprilli 2011. aasta seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, samuti seadust, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist, ning ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevat seadust – 2011. aasta ametlik väljaanne nr 129, punkt 735) ning mille kohaselt võib Poola keskasutus anda elatisvõlglase suhtes pädevale asutusele korralduse korraldada elatisasjas uurimine.

Kui elatisvõlglase või menetlusosalise asukohta ei õnnestu kindlaks teha, konsulteerib justiitsministeerium riiklike ja kohalike registritega (ning võib konsulteerida PESEL.SAD andmebaasiga) eesmärgiga teha kindlaks pädev kohus või kohtutäitur või vastata konkreetsete meetmete võtmise taotlusele. Artiklis 51 kirjeldatud toimingute täitmise tagamist silmas pidades ei ole praegu kavas teha muudatusi õiguslikes alustes ega seoses keskasutuse rahastamise ja personaliga.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 25/06/2020