Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Elatisnõuded - Rumeenia

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje rumeenia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.

SISUKORD

Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev nõue, mille kohaselt peab isik tagama teisele isikule vajalikud elatusvahendid, sealhulgas vaimsete vajaduste rahuldamiseks, ning – seoses vanemate ülalpidamiskohustusega oma laste ees – laste kasvatamiseks ning neile hariduse andmiseks ja nende kutsealaseks väljaõppeks nõutavad vahendid.

Ülalpidamiskohustus eksisteerib abikaasade vahel, otsejoones sugulaste vahel, vendade ja õdede vahel ning teatavate teiste seaduses sätestatud isikute vahel (Rumeenia tsiviilseadustiku artikkel 516).

Ülalpidamiskohustus eksisteerib endiste abikaasade vahel (tsiviilseadustiku artikkel 398). Ülalpidamist ei tohi segamini ajada kompensatsiooni või kahjuhüvitisega.

Abikaasa, kes on panustanud teise abikaasa lapse ülalpidamisse, on kohustatud andma lapsele ülalpidamist seni, kuni laps on alaealine, kuid üksnes juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on surnud, kadunud või kannatavad puudust (tsiviilseadustiku artikli 517 lõige 1). Laps võib omakorda olla kohustatud andma ülalpidamist isikule, kes andis talle sellist ülalpidamist kümme aastat (tsiviilseadustiku artikli 517 lõige 2).

Alaealist ülal pidama kohustatud või talle ilma mis tahes õigusliku kohustuseta ülalpidamist andnud isiku pärijad on pärandvara väärtusest sõltuvalt kohustatud jätkama ülalpidamise andmist, kui alaealise vanemad on surnud, kadunud või kannatavad puudust, kuid üksnes seni, kuni ülalpidamist saav isik on alaealine.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemate ja laste vaheline ülalpidamiskohustus on reguleeritud tsiviilseadustiku artiklitega 499 ja 525. Vanematelt ülalpidamist taotlevaid alaealisi käsitatakse puudustkannatavate isikutena, kui nad ei suuda end ise tööga ülal pidada, seda isegi juhul, kui neil on vara. Kuid kui vanematel ei ole võimalik ülalpidamist anda, ilma et nad seaksid sellega ohtu enda toimetuleku, võib perekonnaasjade kohus nõustuda, et ülalpidamist antakse lapse vara, välja arvatud eluks vajalike esemete müügiga.

Kui täisealiseks (tavaliselt 18aastaseks) saanud laps jätkab õpinguid, on vanemad kohustatud teda ülal pidama kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui lapse 26aastaseks saamiseni.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Hageja ehk ülalpidamist saama õigustatud isik peab pöörduma oma elukohajärgse pädeva kohtu poole või kostja ehk ülalpidamiskohustuslase elukohajärgse pädeva kohtu poole. Elatise kindlaksmääramiseks võidakse hagi esitada eraldi või abielu lahutamise, isaduse kindlaksmääramise, alaealise lapse suhtes vanema hooldusõiguse teostamise või alaealise lapse elukoha kindlaksmääramise menetluse raames. Kohus võib kohtu esimehe määrusega näha ette ajutised meetmed, mis kehtivad üksnes seni, kuni tehakse otsus abielu lõpetamist käsitlevas põhikohtuasjas. Esimeses kohtuastmes koosneb menetlus mitmest etapist. Kirjalikus etapis esitatakse hagi, kostja vastus ja vastuhagi; võidakse ette näha hagi tagamise abinõud, näiteks pandi seadmine või vara arestimine; ning pooltele saadetakse kohtukutse ja menetlusdokumendid. Suuline etapp hõlmab kohtuistungit, kus võidakse tõstatada menetluslike eranditega seotud küsimusi ja tutvuda tõenditega. Sellele etapile järgneb arupidamise etapp ja kohtuotsuse tegemine.

Kui tegemist on abielu lahutamisega vastastikusel kokkuleppel, mida saab vormistada notari juures, võivad abikaasad leppida kokku kõigis abielu lahutamisega kaasnevates tagajärgedes, sealhulgas määrata kindlaks kummagi vanema panuse laste kasvatamise, harimise, koolitamise ja kutseõppega seotud kulude kandmisse.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Põhimõtteliselt võivad elatise väljamõistmise menetluses osalevad pooled kasutada esindajaid. Kuid kui elatise saamiseks esitatakse hagiavaldus lahutusmenetluse raames, võivad abikaasad kasutada lahutusmenetluses esindajaid üksnes teatavatel tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 920 sätestatud juhtudel.

Kui elatise määramiseks/suurendamiseks/vähendamiseks esitatakse avaldus eraldi, võivad pooled kasutada tavapärasel viisil advokaadi või muu esindaja abi; kui esindajaks on isik, kes ei ole advokaat, ei saa ta esineda kohtuistungil lõppsõnaga. Alaealist esindab tema seaduslik esindaja (vanem või erandjuhul muu vanema hooldusõigust teostav isik). Sellise hagiavalduse, mis käsitleb elatise maksmist täisealiseks saanud lapsele, esitab asjaomane laps isiklikult.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Asjakohase territoriaalse pädevusega kohtu (kostja ehk ülalpidamiskohustuslase või hageja ehk ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohajärgse kohtu) kindlaksmääramisel võetakse aluseks Rumeenia justiitsatlas, mis on avaldatud justiitsministeeriumi kohtute portaalis Lingil klikates avaneb uus akenhttp://portal.just.ro/SitePages/acasa.aspx.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Ei, sest hageja ei pea laskma end advokaadil esindada ega kasutama advokaadi abi.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Elatise kindlaksmääramise või muutmise avalduse esitamise eest ei tule maksta templimaksu. Advokaadipoolse abistamise või esindamisega kaasnevad kulud, kuid advokaadi kasutamine ei ole kohustuslik. Kui menetlusosalisel puudub piisav sissetulek, võib ta taotleda õigusabi advokaaditasude või muude kohtumenetlusega seotud kulude katmiseks.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Ülalpidamine mõistetakse välja lähtuvalt taotleja vajadustest ja seda andma kohustatud isiku võimalustest. Põhimõtteliselt antakse ülalpidamist mitterahaliselt ja sellega tagatakse täielikud elatusvahendid. Enamikul juhtudel mõistavad kohtud praktikas siiski ülalpidamise välja rahas kas kindla summana või protsendina ülalpidamiskohustuslase kuusissetulekust (tsiviilseadustiku artikkel 530). Kindlasummalist elatist korrigeeritakse seaduse alusel kord kvartalis inflatsiooni arvessevõtmiseks.

Kui elatist peab maksma vanem, on elatise suuruseks kuni neljandik asjaomase vanema igakuisest netosissetulekust ühe lapse puhul, kuni kolmandik kahe lapse puhul ja kuni pool igakuisest netosissetulekust kolme või enama lapse puhul. Seaduse kohaselt ei tohi lastele makstav elatis koos mis tahes teistele isikutele makstava elatisega moodustada rohkem kui poole ülalpidamiskohustuslase igakuisest netosissetulekust (tsiviilseadustiku artikkel 529).

Kui muutuvad ülalpidamist andva isiku võimalused või seda saava isiku vajadused, võib perekonnaasjade kohus eraldi esitatud hagiavalduse alusel suurendada või vähendada elatise summat või näha vajaduse korral ette elatise maksmise lõpetamise (tsiviilseadustiku artikkel 531).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamist antakse mitterahalises vormis, tagades sealjuures täielikud elatusvahendid ning kattes vajaduse korral hariduse andmise, koolitamise ja kutseõppega seotud kulud (tsiviilseadustiku artikkel 530). Kui mitterahalise ülalpidamise andmise kohustust ei täideta vabatahtlikult, võib perekonnaasjade kohus määrata, et tuleb maksta rahalist elatist. Elatis võidakse välja mõista kas kindla rahasummana või protsendina ülalpidamiskohustuslase igakuisest netosissetulekust.

Elatist makstakse korrapäraste maksetena poolte vahel kokkulepitud kuupäevadel või sellise kokkuleppe puudumise korral kohtuotsuses kindlaksmääratud kuupäevadel. Pooled võivad kokku leppida või perekonnaasjade kohus võib otsustada – kui selleks on piisaval määral alust –, et elatis tuleb maksta ette sellise ühekordse maksena, mis katab ülalpidamist saama õigustatud isiku ülalpidamisega seotud vajadused pikema aja jooksul või kogu elatise maksmise kohustusega hõlmatud aja jooksul, tingimusel et ülalpidamiskohustuslasel on olemas vahendid, mida on vaja selle kohustuse täitmiseks (tsiviilseadustiku artikkel 533).

Alaealisele välja mõistetud elatis makstakse alaealise seaduslikule esindajale.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kuna enamikul juhtudel on ülalpidamine mõistetud välja rahasummana, on kõige levinum sissenõudmise viis töötasu (kuusissetuleku) arestimine. Vähem levinud sissenõudmise viis on ülalpidamiskohustuslase vallas- ja kinnisvara sundmüük.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatisnõuete sissenõudmisega seoses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 728 sätestatud, et elatisena saada olevate summadega seotud sissenõudeid saab ülalpidamiskohustuslase regulaarsele igakuisele netosissetulekule pöörata ainult kuni poole netosissetuleku ulatuses. Kui sama sissetulekuga seoses on algatatud mitu sissenõudmismenetlust, ei tohi sissenõutav summa moodustada üle poole igakuisest netosissetulekust, olenemata nõuete laadist.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik esitab samaaegselt avaldused mitme vallas- või kinnisvara hulka kuuluva eseme arestimiseks, mille väärtus on ilmselgelt suurem nõude summast, võib täitemenetlust läbiviiv kohus piirata sissenõudmist teatava varaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 701).

Täitemenetlus lõpetatakse näiteks juhul, kui täitekorralduses märgitud kohustus on täies mahus täidetud ja täitetasud on makstud, kui täitmine või selle jätkamine ei ole võimalik, sest puudub arestitav vara või sellise vara realiseerimine ei ole võimalik, ja kui täitemenetlus on tühistatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 702).

Nõude täitmisele pööramise õiguse suhtes kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg. Täitekorralduse peale on võimalik esitada apellatsioon täitemenetlust läbiviivale kohtule. Pädev kohus võib täitmise peatada, kuni tehakse otsus täitekorralduse peale esitatud apellatsiooni kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 711 ja sellele järgnevad artiklid).

Kui täitekorraldus või täitemenetlus on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus täitmine ümber pöörata, taastades täitmisele eelnenud olukorra (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 722 ja sellele järgnevad artiklid).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Ei ole asjakohane.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ei ole asjakohane.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 4/2009, 2007. aasta Haagi konventsiooniga või 1956. aasta New Yorgi konventsiooniga võib taotleja esitada taotluse elatise saamiseks Rumeenia justiitsministeeriumile, kui ülalpidamiskohustuslane elab ELi liikmesriigis, mis on 2007. aasta Haagi konventsiooni või 1956. aasta New Yorgi konventsiooni osaline.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Rumeenia justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguse ja õigusalase koostöö direktoraadiga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:


Romanian Ministry of Justice

17 Str. Apolodor, Sector 5

Bucharest 050741

Directorate for International Law and Judicial Cooperation

(Direcția Drept Internațional și Cooperare Judiciară)

Faks: 0372041077

E-mail: Lingil klikates avaneb uus akenddit@just.ro

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Ei, taotleja peab ühendust võtma oma riigi edastava keskasutusega, mis on määratud kindlaks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 4/2009, 2007. aasta Haagi konventsioonile või 1956. aasta New Yorgi konventsioonile.

Ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohaliikmesriigi edastav keskasutus võib seejärel ühendust võtta Rumeenia vastuvõtva keskasutusega:

  • Rumeenia justiitsministeeriumiga seoses taotlustega, mis esitatakse määruse (EÜ) nr 4/2009 ja 2007. aasta Haagi konventsiooni alusel, või
  • Bukaresti advokatuuriga (Baroul Bucureşti) seoses taotlustega, mis esitatakse 1956. aasta New Yorgi konventsiooni alusel.

Seejärel edastatakse taotlus pädevale kohtule.

Välisriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik võib oma taotluse esitada kas otse või advokaadi kaudu sellele Rumeenia kohtule, kes on pädev kostja või ülalpidamiskohustuslase elukoha alusel.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Välisriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik võib oma taotluse esitada kas otse või advokaadi kaudu sellele Rumeenia kohtule, kes on pädev kostja või ülalpidamiskohustuslase elukoha alusel. Pädeva Rumeenia kohtu kontaktandmed on kättesaadavad kohtute portaalis aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://portal.just.ro/SitePages/acasa.aspx ning neid saab otsida kostja või ülalpidamiskohustuslase elukoha alusel.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, vastavalt Rumeenia tsiviilseadustiku artiklile 2612 on ülalpidamiskohustusega seoses kohaldatav õigus kindlaks määratud Euroopa Liidu õiguse, s.t ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli alusel.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Vastavalt seadusele nr 36/2012, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mida on vaja teatavate Euroopa Liidu Nõukogu määruste ja otsuste ning rahvusvahelise eraõiguse kohaste instrumentide kohaldamiseks ülalpidamiskohustuste valdkonnas, võtab justiitsministeerium vastu elatise määramise või konkreetsete meetme rakendamise taotluse ja edastab selle seejärel lahendamiseks pädevale asutusele või isikuandmeid valdavale organile, pädevale piirkondlikule advokatuurile, kohtutäiturite kojale või vajaduse korral pädevale kohtule.

Juhul kui taotlus esitatakse keskasutuse kaudu määruse artiklis 46 sätestatud tingimustel, võidakse anda tasuta ja täielikku õigusabi neile elatisnõude esitajatele, kes ei ole veel 18aastased või kes jätkavad õpinguid, kuid on alla 21aastased, ning neile elatisnõude esitajatele, kes kuuluvad haavatavate isikute hulka.

Justiitsministeerium saadab välisriigist saabunud taotlused otse pädevale piirkondlikule advokatuurile. Advokatuuri esimees annab viivitamatult välja siduva ex officio otsuse, millega määrab advokaadi. Määratud advokaat taotleb õigusabi andmist, sealhulgas kohtutäituri tasu maksmise vormis.

Hiljem – pärast täitekorralduse saamist – taotleb määratud advokaat, et kohus võimaldaks õigusabi andmist kohtutäituri tasu maksmise vormis. Advokaat esitab pädevale piirkondlikule kohtutäiturile täitmisavalduse, täitekorralduse ja advokatuuri esimehe otsuse.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Rumeenia on vastu võtnud seaduse nr 36/2012, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mida on vaja teatavate Euroopa Liidu Nõukogu määruste ja otsuste ning rahvusvahelise eraõiguse kohaste instrumentide kohaldamiseks ülalpidamiskohustuste valdkonnas.

Rumeenia edastav keskasutus on justiitsministeerium, kes edastab taotlusi vastavalt määruse artiklitele 53 ja 56. Pärast seda, kui ülalpidamist saama õigustatud isikult või ülalpidamiskohustuslaselt on saadud nõutavad toetavad dokumendid, täidab justiitsministeerium taotluse A osa ja võib abistada ülalpidamist saama õigustatud isikut või ülalpidamiskohustuslast taotluse B osa täitmisel.

Justiitsministeerium on keskasutus, kes on määratud vastu võtma konkreetsete meetmete rakendamise ja elatise määramise taotlusi. Pärast taotluste vastuvõtmist saadab justiitsministeerium need lahendamiseks pädevale asutusele või isikuandmeid valdavale organile, pädevale piirkondlikule advokatuurile, kohtutäiturite kojale või vajaduse korral pädevale kohtule.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 07/01/2016