Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Elatisnõuded - Sloveenia

SISUKORD

Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

„Ülalpidamine“ ja „elatis“ on perekonnaõiguse mõisted, mis põhinevad ühel perekonnaõiguse aluspõhimõttel, milleks on perekonnaliikmete vastastikuse abistamise ehk perekonna solidaarsuse põhimõte. Elatist makstakse tavaliselt vabatahtlikult, lähtudes eelkõige perekonnaliikmete isiklikest sidemetest, kuid seda saab ka kohtu kaudu sundkorras sisse nõuda.

Sloveenias kasutatakse terminit „ülalpidamine“ või „elatis“, kui osutatakse (endiste) abikaasade, laste ja vanemate ülalpidamisele. See tähendab ülalpidamist ja toetust, samuti elatis- ja toetusmakseid, mille kohus lapsele välja mõistab. Seega tähistatakse nende terminitega ka kõike seda, mida isik on seaduse kohaselt kohustatud eraldama lapse või abikaasa elamisvajaduste täitmiseks. Termineid võib kasutada ka vanemate ülalpidamise puhul, kui vanematel puuduvad piisavad vahendid, mille abil end ise ülal pidada, ja nende lapsed on seepärast kohustatud neid toetama. Samuti võidakse nendega tähistada ülalpidamiseks rahasummana eraldatud elatismakseid.

Vanemad on kohustatud oma lapsi toetama (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 103).

Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid enda võimaluste piires ülal pidama, kui vanematel ei ole piisavalt elatusvahendeid ja nad ei ole suutelised selliseid vahendeid hankima. Täisealised lapsed ei ole kohustatud toetama vanemat, kes ei ole täitnud põhjendamatult oma ülalpidamiskohustust asjaomase lapse suhtes (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 124).

Abikaasa või mitteabielulise kooselu partner on kohustatud toetama oma abikaasa või kooselupartneri alaealist last, kes elab koos nendega, välja arvatud juhul, kui see lapsevanem või teine vanem suudab last ise ülal pidada. Abikaasa või kooselupartneri kohustus lõpeb siis, kui lõpeb abielu või mitteabieluline kooselu lapse isa või emaga, välja arvatud juhul, kui abielu või mitteabieluline kooselu lõpeb lapse ema või isa surma tõttu. Sellisel juhul on üleelanud abikaasa või mitteabielulise kooselu partner kohustatud surnud abikaasa või kooselupartneri last ülal pidama üksnes juhul, kui ta elas abielu või mitteabielulise kooselu lõppemise ajal koos lapsega (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 127).

Kui abikaasal puuduvad elatusvahendid ja ta on töötu temast sõltumatutel põhjustel, on tal õigus saada teiselt abikaasalt toetust sellises ulatuses, mida too on suuteline andma (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 50).

Ülalpidamist taotlev abikaasa võib nõuda elatist lahutusmenetluse käigus ja ka eraldi kohtuasjaga, kusjuures sellekohane hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul alates lahutuse lõplikuks muutumise kuupäevast (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 81a).

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama kuni nende täisealiseks saamiseni, tagades laste arenguks vajalikud elutingimused oma vahendite ja võimaluste piires.

Kui laps omandab kooliharidust statsionaarses õppevormis (isegi kui ta on registreeritud osaajaga õpingutele), on vanemad kohustatud last ülal pidama ka täisealisena, kuid mitte kauem kui tema 26aastaseks saamiseni.

Vanemad on kohustatud toetama abiellunud või mitteabielulises kooselus elavat last üksnes juhul, kui lapse abikaasa või kooselupartner ei suuda teda ülal pidada.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui täisealine laps on kohustatud andma ülalpidamist oma vanematele, võivad ülalpidamist saav isik ja seda andma kohustatud isik sõlmida notariaalse akti kujul kokkuleppe (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 130a).

Kui vanemad lepivad kokku lapse elatise küsimustes, võivad nad teha ettepaneku, et kohus teeks selle kohta otsuse hagita menetluse käigus. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 130).

Ülalpidamist taotlev abikaasa võib nõuda oma abikaasalt elatist lahutusmenetluse käigus ja ka eraldi kohtuasjaga, kusjuures sellekohane hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul alates lahutuse lõplikuks muutumise kuupäevast (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 81a).

Kui elatist käsitlevat kokkulepet ei saavutata, tuleb esitada hagi pädevale kohtule. Elatisvaidlustes on sisuline pädevus piirkondlikel kohtutel (okrožno sodišče) (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 32).

Kohtuasi peab koosnema kohtuasjaga seotud põhinõudest ja kõrvalnõuetest, hageja taotlust põhistavatest asjaoludest, neid asjaolusid toetavatest tõenditest ja muudest vajalikest andmetest (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 180).

Vastavalt sellele seadusele hõlmab hagiavaldus kohtuasja andmeid, vastust hagile, edasikaebust ja muid avaldusi, ettepanekuid või teateid, mis on edastatud menetlusväliselt. Avaldused peavad olema mõistetavad ja sisaldama kõike, mida on vaja asja kohtulikuks arutamiseks. Esmajoones peab avaldustes olema kirjas kohtu nimi, poolte nimed ja nende alaline või ajutine elukoht, seaduslike või volitatud esindajate nimed, vaidluse ese ning avalduse sisu. Avalduse esitaja peab avalduse allkirjastama, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik avalduse vormi tõttu. Avalduse esitaja originaalallkirjana käsitatakse tema omakäelist allkirja, samuti turvalist digiallkirja, mis on kvalifitseeritud sertifikaadiga tõendatud. Kui avaldus sisaldab mis tahes taotlust, peab menetluspool esitama avalduses asjaolud, millele ta viitab, ja vajaduse korral tõendid (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105).

Hagi esitamisel tuleb tasuda kohtukulud. Seda tuleb teha hiljemalt tähtajaks, mille kohus on määranud kohtukulude tasumise korralduses (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105a).

Hagiavaldused tuleb esitada kirjalikult. Kirjaliku avaldusena käsitatakse käsitsi koostatud või trükitud avaldust, mille avalduse esitaja on omakäeliselt allkirjastanud (füüsilisel kujul avaldus), või elektrooniliselt koostatud avaldust, millel on kvalifitseeritud sertifikaadiga tõendatud turvaline digiallkiri. Kirjalik hagiavaldus esitatakse kohtule posti teel, sidetehnoloogia vahendusel elektrooniliselt, toimetatakse otse kohtusse või selle viib kohale isik, kes on kutsealaselt spetsialiseerunud hagiavalduste esitamisele (teenuseosutaja). Elektroonilised avaldused esitatakse elektrooniliste vahendite abil infosüsteemi kaudu. Infosüsteem saadab avalduse esitajale automaatse kinnituse, et avaldus on kätte saadud. Avalduse võib esitada ka ettenähtud või sihtotstarbelisel vormil (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105b).

Kui avaldus tuleb vastaspoolele kätte toimetada, tuleb see esitada kohtule nii mitmes eksemplaris nagu kohus ja vastaspool nõuavad, ning sellisel kujul, mis võimaldab kohtul avalduse vastu võtta. See kehtib ka lisatud dokumentide suhtes. Elektrooniliselt esitatavad avaldused ja lisad, mis tuleb vastaspoolele kätte toimetada, edastatakse ühes eksemplaris. Kohus teeb nii mitu elektroonilist või fotokoopiat, nagu vastaspool nõuab (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 106). Avaldusele lisatud dokumendid võivad olla originaalid või koopiad (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 107). Vaatamata sellele, et õiguslik alus on kehtestatud, ei ole dokumentide elektroonilise esitamise, kättetoimetamise ja haldamise tehnilised tingimused veel täidetud.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Elatise määramise taotluse esitab lapse seaduslik esindaja. Alaealisi lapsi esindavad nende vanemad. Kui lapsel on eestkostja, esitab taotluse lapse eestkostja.

Kohus peab lubama, et lapsed, kes on saanud 15aastaseks ning on suutelised mõistma oma tegude tähendust ja õiguslikke tagajärgi, teevad menetlustoiminguid iseseisvalt kui menetluspooled. Lapse seaduslik esindaja võib teha menetlustoiminguid üksnes juhul, kui laps ei teata, et ta soovib seda õigust kasutada. Alla 15aastaseid lapsi või lapsi, kelle puhul kohus otsustab, et nad ei ole suutelised mõistma oma tegude tähendust ja õiguslikke tagajärgi, esindab nende seaduslik esindaja.
Kui lapse ja tema seadusliku esindaja huvid on vastuolus, määrab kohus lapsele eriesindaja. Kohus võib nii toimida ka muudel juhtudel, kui ta otsustab kohtuasja asjaolusid arvesse võttes, et see on vajalik lapse huvide kaitsmiseks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 409).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Elatisvaidlustes on sisuline pädevus piirkondlikel kohtutel (okrožno sodišče) (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 32).

Üldine territoriaalne pädevus on sellel kohtul, kelle piirkonnas asub kostja alaline elukoht. Kui Sloveenia kohtul on pädevus selle alusel, et Sloveenias asub kostja ajutine elukoht, on üldine territoriaalne pädevus kostja ajutise elukoha järgsel kohtul. Kui lisaks alalisele elukohale on kostjal teises linnas ka ajutine elukoht ja asjaolude põhjal võib eeldada, et kostja elab seal veel pikka aega, on üldine territoriaalne pädevus ka kostja ajutise elukoha järgsel kohtul (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 47).

Kui seadusjärgset ülalpidamist käsitlevas vaidluses on hagejaks ülalpidamist taotlev isik, on üldine territoriaalne pädevus ka hageja alalise või ajutise elukoha järgsel kohtul. Kui seadusjärgset ülalpidamist käsitlevas piiriüleses kohtuasjas on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et hageja on laps, kelle alaline elukoht on Sloveenias, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle piirkonnas on hageja alaline elukoht. Kui seadusjärgset ülalpidamist käsitlevas vaidluses on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et kostjal on Sloveenias vara, mille arvelt saaks elatist maksta, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle piirkonnas vara asub (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 50).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Pooled võivad teha õigustoiminguid kas isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Piirkondliku kohtu menetlustes tohib volitatud esindajana tegutseda ainult advokaat või muu isik, kes on sooritanud riikliku advokaadieksami (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 86 ja 87).

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Jah, hagi esitamisel tuleb tasuda kohtukulud. Seda tuleb teha hiljemalt tähtajaks, mille kohus on määranud kohtukulude tasumise korralduses (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105a).

Seadusjärgset ülalpidamist või üksikuid ülalpidamisnõudeid käsitlevates vaidlustes võetakse tasutavate kohtukulude arvutamisel aluseks kolme kuu elatismaksete kogusumma, välja arvatud juhul, kui ülalpidamist taotletakse lühema aja eest (kohtukulude seaduse artikkel 23).

Kui ülalpidamist taotletakse lapse eestkostemenetluse käigus, tuleb kohtukuludena tasuda püsisumma 45 eurot (kohtukulude seaduse tasumäärade tabeli rubriik 1212).

Jah, menetluskulude katmiseks on võimalik saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise kohta teeb otsuse piirkondliku kohtu esimees (tasuta õigusabi seaduse artikkel 2).

Kohtukuludest vabastamist, nende edasilükkamist või osamaksetena tasumist tuleb taotleda eraldi. Taotlus esitatakse põhikohtuasja käsitlevale kohtule (kohtukulude seaduse artikkel 12).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatis määratakse kindlaks igakuise ettemakse summana ja selle maksmist võib taotleda elatishagi esitamise hetkest (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 132c).

Elatis määratakse selle taotleja vajaduste ning ülalpidamiskohustuslase materiaalse ja rahalise olukorra põhjal (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 129).

Lapse elatise määramisel on kohus kohustatud võtma arvesse lapse huve, et summa oleks piisav lapsele soodsa füüsilise ja vaimse arengu tagamiseks. Lapse elatis peab katma lapse elamiskulud, eelkõige kulud eluasemele, toidule, rõivastele, jalanõudele, hoolitsusele ja kaitsele, haridusele, arendamisele, puhkusele ja meelelahutusele ning muudele erivajadustele (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 129a).

Kui muutuvad ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused või ülalpidamiskohustuslase võimalused, mille alusel elatis kindlaks määrati, võib kohus ülalpidamist saava või seda andma kohustatud isiku taotluse alusel konkreetset ülalpidamisnõuet suurendada, vähendada või selle lõpetada, võttes vastu sellekohase täitedokumendi (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 132).

Täitedokumendi alusel kindlaks määratud elatist korrigeeritakse kord aastas kooskõlas Sloveenia tarbijahinnaindeksiga. Korrigeerimine toimub märtsis ja selle juures võetakse aluseks tarbijahindade üldine tõus alates kuust, mil elatis viimati kindlaks määrati või seda korrigeeriti. Elatise korrigeerimisteguri avaldab Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes perekondade eest vastutav minister. Sotsiaalhoolekandekeskus teavitab ülalpidamist saama õigustatud isikut ja ülalpidamiskohustuslast uuest elatissummast kirjalikult. Täitedokumendi moodustavad sotsiaalhoolekandekeskuse teatis koos kohtuliku kokkuleppe, lõpliku kohtuotsuse või täidetava notariaalse aktiga (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 82d).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Seda otsustab kohus. Lapse elatis kantakse tavaliselt lapse seadusliku esindaja pangakontole. Täiskasvanu elatis kantakse tema pangakontole.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei täida oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult vastavalt täitedokumendile (kohtuotsusele, kohtumäärusele või täitmisele pööratavale notariaalsele aktile koos elatise määramist käsitleva teatisega), võib ülalpidamist saama õigustatud isik esitada kohtule täitmisele pööramise avalduse kooskõlas tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seadusega, et saavutada kohustuste täitmine.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Teave on kättesaadav e-õiguskeskkonna portaali osas, kus käsitletakse kohtuotsuste täitmisele pööramise menetlusi.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Elatist puudutava esmase teabe saab sotsiaalhoolekandekeskustest.

Elatisvaidlustes on sisuline pädevus piirkondlikel kohtutel (okrožno sodišče). Menetluspool võib taotleda tasuta õigusabi õigusalase esindamise kujul ja menetluskulude tasumisest vabastamisena.

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, võib lapse seaduslik esindaja või ülalpidamist saama õigustatud täiskasvanu esitada pädevale kohalikule kohtule täitmisavalduse. Täitmisavaldust aitavad koostada sotsiaalhoolekandekeskused, kohalikud kohtud, õigusnõustajad ning Sloveenia Vabariigi riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, võib alaealise lapse seaduslik esindaja taotleda elatise maksmist Sloveenia Vabariigi riiklikust stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondist, kuid üksnes elatise suurust kindlaks määrava lõpliku ja täitmisele pööratava kohtuotsuse või kokkuleppe alusel ning tingimusel et seaduslik esindaja on ise edutult üritanud elatist sisse nõuda või esitanud välisriigis nõuetekohaselt koostatud nõude elatise sissenõudmiseks.

Elatisabi on õigus saada alla 18aastastel lastel, kes on:

  • Sloveenias alaliselt elavad Sloveenia Vabariigi kodanikud;
  • Sloveenias alaliselt elavad välisriigi kodanikud, kui rahvusvahelise lepingu või vastastikkuse põhimõtte alusel on nii ette nähtud.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah. Elatise kohta tehtud otsuste täitmisel osutab abi Sloveenia Vabariigi riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond, mis on määratud keskasutuseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Sloveenia Vabariigi riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond on määratud keskasutuseks ka vastavalt laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsioonile ning edastus- ja vastuvõtuasutuseks vastavalt (New Yorgis sõlmitud) välisriigist ülalpidamise taotlemise ÜRO konventsioonile.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Kontaktandmed:

Sloveenia Vabariigi riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond (Javni štipendijski, razvojni, invalidski in preživninski sklad Republike Slovenije)

Dunajska cesta 20

1000 Ljubljana

Telefon: +386 1 4720 990

Faks: +386 1 4345 899

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenjpsklad@jps-rs.si

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.jpi-sklad.si/

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Ei. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 55 kohaselt tuleb elatise sissenõudmise taotlused esitada selle liikmesriigi keskasutuse kaudu, kus on taotleja elukoht. See keskasutus edastab taotluse Sloveenia keskasutusele, st riiklikule stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondile.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Määrusega ei ole ette nähtud otsekontaktide loomist välisriigis elava taotleja ja riikliku stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondi kui keskasutuse vahel.

Teabe edastamisega tegeleb taotleja elukohaliikmesriigi keskasutus. Taotleja elukohaliikmesriigi keskasutus osutab vajalikku abi õigesti ja nõuetekohaselt koostatud taotluse esitamiseks Sloveenias elatise sissenõudmiseks ning edastab taotluse koos lisadega riiklikule stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondile, kes vaatab taotluse läbi, nõuab vajaduse korral lisateavet või paranduste tegemist ning esindab taotlejat Sloveenia kohtutes ja muudes asutustes algatatud täitemenetlustes.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

/

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Menetluskulude katteks on võimalik saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise kohta teeb otsuse piirkondliku kohtu esimees (tasuta õigusabi seaduse artikkel 2).

Tasuta õigusabi võib anda õigusnõustamiseks, õigusalaseks esindamiseks ja muude seaduses sätestatud õigusteenuste kasutamiseks õiguste kohtulikul kaitsmisel Sloveenia üld- ja erikohtutes, Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohtus ja kõigis asutustes, institutsioonides ja kõigi isikute puhul, kes on Sloveenias pädevad lahendama kohtuväliseid vaidlusi, ning kohtumenetluse kuludest vabastamise kujul (tasuta õigusabi seaduse artikkel 7).

Nimetatud seaduse kohaselt antakse tasuta õigusabi järgmistele isikutele: 1) Sloveenia kodanikud; 2) välisriigi kodanikud, kellel on Sloveenia alaline või ajutine elamisluba, ja Sloveenias seaduslikult elavad kodakondsuseta isikud; 3) teised välisriigi kodanikud vastastikkuse põhimõtte alusel või Sloveenia suhtes siduvates rahvusvahelistes lepingutes kindlaksmääratud tingimustel ja juhtudel; 4) avalikes huvides tegutsevad ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega asjaomasesse registrisse kantud mittetulunduslikud vabaühendused ja liidud vaidlustes, mis on seotud sellise avalikes huvides toimuva tegevusega või sellisel eesmärgil, milleks nad loodi; 5) muud isikud, kellele on Sloveenia suhtes siduva õiguse või rahvusvahelise lepinguga antud õigus saada tasuta õigusabi (tasuta õigusabi seaduse artikkel 10).

Isikud, kellel võib olla õigus saada tasuta õigusabi, võivad taotleda sellist abi mis tahes menetlusetapis. Tasuta õigusabi taotluse kohta otsuse tegemisel hinnatakse taotleja rahalist olukorda, samuti muude tasuta õigusabi seaduses sätestatud tingimuste täitmist (tasuta õigusabi seaduse artikkel 11).

Määruse artikli 46 kohaselt kohaldatakse vabastamist kõikidel juhtudel, kui elatise saaja nõue põhineb määruse artiklil 56 ja on seotud elatisega, mis tuleneb vanemate ja laste vahelistest suhetest ja millele on õigus alla 21aastastel isikutel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 51 rakendamiseks ei ole meetmeid võetud.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 12/03/2020