PIIRIÜLESTE VIDEOKONVERENTSIDE PIDAMINE ELIS

1.2. Ülevaade õiguslikust raamistikust Euroopa Liidu õiguses


8. Kriminaalasjadega seoses esitatud taotluste suhtes kehtivad tavaliselt siseriiklikud õigusaktid ja 29. mai 2000. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (edaspidi „2000. aasta vastastikuse õigusabi konventsioon”) .

9. Taotluse võib esitada ka seoses tsiviilasjaga, tuginedes nõukogu 28. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „2001. aasta tõendite kogumise määrus”).

10. Taotluse tüüpvormid ja teave menetluste kohta on kättesaadav ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (Euroopa õigusatlas) ja kriminaalasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaitidel.

11. Täiendava kohaldamisala videokonverentside kasutamiseks ELis võib leida nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivist 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist. Nimetatud direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt võib hüvitise taotleja ärakuulamine toimuda videokonverentsi teel. Lisaks on 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus) artikli 9 lõikes 1 ette nähtud võimalus koguda tõendeid videokonverentsi teel, kui selleks on olemas tehnilised vahendid. Direktiivis 2008/52/EÜ (vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) rõhutatakse, et nimetatud direktiiv ei tohiks mingil moel takistada kaasaegse sidetehnoloogia kasutamist vahendusmenetluses.

12. Enamikes ELi liikmesriikides on enamik nimetatud õigusaktidest juba kohaldatavad (mõnel liikmesriigil on reservatsioone eelkõige seoses süüdistatavate ülekuulamisega videokonverentsi teel) .

Videokonverentside korraldamine on erinev ühelt poolt tsiviil- ja kaubandusasjade ning teiselt poolt kriminaalasjade puhul. Videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise läbiviimiseks vajalikud sammud ning korralduslikud erinevused on esitatud III lisa tabelis.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 18/01/2019