Zavřít

BETA VERZE PORTÁLU JE JIŽ K DISPOZICI!

Vyzkoušejte si BETA verzi evropského portálu e-Justice a dejte nám vědět, jak se Vám s ní pracuje!

 
 

Cesta

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Vahendus liikmesriikides - Saksamaa

Tento text byl přeložen strojově. Za kvalitu překladu neručíme.

Kvalita tohoto překladu byla ohodnocena známkou: špatná

Jak byste ohodnotili kvalitu tohoto překladu?

Miks mitte püüda lahendada vaidlust vahenduse teel, selle asemel et pöörduda kohtusse? Tegemist on alternatiivse vaidluste lahendamise meetmega, mille puhul vahendaja aitab vaidluses osalejatel kokkuleppele jõuda. Saksamaal on avaliku sektori asutused ja õigusala töötajad teadlikud vahendusmenetluse eelistest.


Kellega ühendust võtta?

Vahendusteenuseid osutavad paljud organisatsioonid. Allpool on esitatud mõne suurema ühenduse mittetäielik loetelu:

Need ühendused abistavad vahendajat kaasata soovivaid pooli sobiva vahendaja leidmisel.

Millistes valdkondades on vahendusmenetluse kasutamine lubatud ja/või eriti levinud?

Üldiselt võib öelda, et kui puudub formaalne õiguslik nõue, et teatavat liiki vaidlust või asja tuleb menetleda kohtus, on vahendusmenetlus alati lubatud. Vahendusmenetluse kõige levinumad valdkonnad on perekonnaõigus, pärimisõigus ja äriõigus.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

26. juulil 2012 jõustus Saksamaal vahendusmenetluse seadus (Mediationsgesetz), 21. juuli 2012. aasta vahendusmenetluse ja muude vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste edendamise seaduse artikkel 1, avaldatud: Bundesgesetzblatt I, lk 1577. See oli esimene õigusakt, millega ametlikult reguleeriti vahendusteenuseid Saksamaal. Seadusega võetakse Saksamaa õigusesse üle ka Euroopa vahendusmenetluse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, ELT L 136, 24.5.2008, lk 3). Saksamaa vahendusseaduse kohaldamisala ületab Euroopa direktiivi nõudeid; Direktiivi kohaldatakse üksnes piiriüleste vaidluste suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades. Vahendusmenetluse seadust kohaldatakse siiski igasuguse Saksamaal toimuva vahendusmenetluse suhtes, olenemata vaidluse laadist ja poolte elukohast.

Saksamaa vahendusseaduses on sätestatud ainult olulised põhimõtted. Vahendajatel ja pooltel peaks vahendusmenetluse läbiviimisel olema ulatuslik kaalutlusõigus. Seaduses on algselt määratletud mõisted „vahendus“ ja „vahendaja“, et eristada vahendust muudest vaidluste lahendamise vormidest. Seaduse kohaselt on vahendusmenetlus struktureeritud protsess, mille puhul asjaomased pooled püüavad vabatahtlikult ja iseseisvalt lahendada vastastikuseid vaidlusi ühe või mitme vahendaja abil. Vahendajad on sõltumatud ja erapooletud isikud, kellel ei ole otsustusõigust ja kes suunavad asjaomaseid pooli vahendusmenetluses. Seaduses hoidutakse tahtlikult täpse tegevusjuhendi kehtestamisest vahendusmenetluse jaoks. Siiski on selles sätestatud mitmed avalikustamiskohustused ja tegevuspiirangud, et kaitsta vahendaja kutseala sõltumatust ja erapooletust. Lisaks kohustab õigusakt vahendajaid säilitama kliendi range konfidentsiaalsuse.

Seadusega edendatakse vastastikust vaidluste lahendamist, lisades ametlikesse menetlusseadustikku mitu eri stiimulit (nt tsiviilkohtumenetluse seadustik, Zivilprozessordnung). Edaspidi, näiteks kui pooled esitavad hagi tsiviilkohtusse, peavad nad ütlema, kas nad on juba püüdnud lahendada probleemi kohtuväliste meetmete, näiteks vahenduse abil, ning kas on konkreetseid põhjuseid, miks sellist menetlust ei kaaluta. Lisaks võib kohus teha ettepaneku, et pooled püüaksid vaidluse lahendada vahenduse või muu kohtuvälise lahenduse abil; kui pooled keelduvad seda võimalust kasutamast, võib kohus menetluse peatada. Praegu ei ole ette nähtud õigusabi vahenduse eesmärgil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 278 lõike 5 kohaselt võib kohus suunata pooled lepitusmenetluseks ja edasisteks kvaliteedipüüdlusteks määratud ja otsuseid mittetegeleva kohtuniku juurde (Güterichter). Prahtija võib kasutada kõiki konfliktide lahendamise meetodeid, sealhulgas vahendamist.

Föderaalvalitsus täitis oma 20. juuli 2017. aasta aruandes oma seadusjärgse kohustuse anda Bundestagile aru seaduse mõju kohta viis aastat pärast seaduse jõustumist. Aruanne on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akensiit. See näitab, et vahendusmenetlust kui alternatiivset konflikti lahendamise vahendit ei kasutata Saksamaal veel soovitaval määral. Aruanne ei sisalda otseselt vajalikke seadusandlikke meetmeid. Siiski uurib föderaalvalitsus aruande järelduste põhjal, kuidas paremini saavutada vahendusmenetluse seadusega taotletavat vahendusmenetluse edendamise eesmärki.

Teave ja koolitus

Üldist teavet saab Lingil klikates avaneb uus akenföderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebisaidilt.

Puuduvad õigusaktid, mis määratleksid vahendaja kutseprofiili. Samamoodi ei ole kutsealal tegutsema hakkamine piiratud. Vahendajad ise vastutavad selle eest, et neil on vajalikud teadmised ja kogemused (sobiva koolituse ja edasiste kursuste kaudu), et osalisi vahendusprotsessis usaldusväärselt juhendada. Saksa õiguses on sätestatud üldteadmised, pädevused ja menetlused, mis peaksid olema hõlmatud asjakohase eelneva koolitusega. Vahendajana võivad töötada kõik nendele kriteeriumidele vastavad isikud. Kehtestatud ei ole vanuse alampiiri ega nõuet, et näiteks vahendaja peab olema läbinud ülikoolitasemel õpingud.

Föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium on kasutanud oma volitust anda välja määrus sertifitseeritud vahendajate koolituse kohta, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted sertifitseeritud vahendajate koolituse ja sertifitseeritud vahendajate täiendusõppe kohta ning nõuded koolitusasutustele.

Praegu ei ole ametlikku algatust ette nähtud.

Praegu pakuvad vahendajakoolitust ühendused, organisatsioonid, ülikoolid, ettevõtted ja üksikisikud.

Kui palju läheb vahendusmenetlus maksma?

Vahenduse eest tasutakse. Maksmises lepivad kokku eravahendaja ja asjaomased pooled.

Puuduvad õigusaktid, mis reguleeriksid vahenduse tasusid, samuti ei ole olemas statistikat kulude kohta. On realistlik eeldada, et tunnitasu võib olla ligikaudu 80-250 eurot.

Kas vahendusmenetluse tulemusel saavutatud kokkulepet saab jõustada?

Põhimõtteliselt võib vahenduskokkuleppeid täita advokaadi (advokaadina) või notari (avaliku notariaalse dokumendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 796a-796c, paragrahvid 794 (1) (5)) abil.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenBundes-Arbeitsgemeinschaft für Familien-Mediation e.V.

Lingil klikates avaneb uus akenBundesverband Mediation e.V.

Lingil klikates avaneb uus akenBundesverband Mediation in Wirtschaft und Arbeitswelt e.V.

Lingil klikates avaneb uus akenCentrale für Mediation GmbH & Co.KG

Lingil klikates avaneb uus akenDeutscher Anwaltsverein (Saksamaa advokaatide liit)


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 17/11/2020