Cerrar

YA ESTÁ DISPONIBLE LA VERSIÓN BETA DEL PORTAL

Visite la versión BETA del Portal Europeo de e-Justicia y díganos qué le parece.

 
 

Recorrido de navegación

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Vahendus liikmesriikides - Saksamaa

Esta página es una versión realizada por traducción automática. No hay garantía de que sea de calidad.

Esta traducción ha recibido la siguiente evaluación: inaceptable

¿Le ha resultado útil?

Miks mitte minna kohtusse, vaid mitte proovida vaidlust lahendada vahendusmenetluse teel? See on alternatiivne vaidluste lahendamise meede, millega vahendaja aitab vaidluse osalistel kokkuleppele jõuda. Saksamaal on avaliku sektori asutused ja õigusala töötajad teadlikud vahendusmenetluse eelistest.


Kellega ühendust võtta?

Vahendusteenust osutavad mitmed organisatsioonid. Allpool on esitatud mõnede suuremate ühenduste mittetäielik nimekiri:

Need ühendused toetavad pooli, kes soovivad kasutada vahendajat sobiva vahendaja leidmiseks.

Millistes valdkondades on vahenduse kasutamine lubatud ja/või eriti levinud?

Üldiselt, kui puudub formaalne õiguslik nõue, et konkreetset vaidlus- või küsimust tuleb lahendada kohtus, on vahendusmenetlus alati lubatud. Vahenduse kõige tavalisemad valdkonnad on perekonnaõigus, pärimisõigus ja äriõigus.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

26. juulil 2012 jõustus Saksamaal vahendusmenetluse ja muude kohtuväliste vaidluste lahendamise menetluste edendamist käsitlev 21. juuli 2012. aasta vahendusseadus (edaspidi „Mediationsgesetz”), artikkel 1, avaldatud: bundesgesetzblatt I, lk 1577. See oli esimene õigusakt, millega reguleeritakse ametlikult vahendusteenuseid Saksamaal. Seadusega võetakse Euroopa vahendusmenetluse direktiiv üle ka Saksamaa õigusesse (21. mai 2008. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, avaldatud ELT L 136, 24.5.2008, lk 3). Saksamaa vahendusmenetluse seadus ületab Euroopa direktiivis sätestatud nõudeid; Direktiivi kohaldatakse üksnes piiriüleste tsiviil- ja kaubandusvaidluste suhtes. Vahendusseadus kehtib siiski kõikide vahendusmenetluste kohta Saksamaal, olenemata vaidluse iseloomust ja poolte elukohast.

Saksamaa vahendusmenetluse seaduses on sätestatud ainult olulised põhimõtted. Vahendajatel ja vahendajatel peaks olema vahenduse korraldamisel palju tegutsemisruumi. Seaduses määratakse algselt kindlaks terminid „vahendaja” ja „vahendaja”, et eristada vahendamist teistest vaidluste lahendamise vormidest. Seaduse kohaselt on vahendusmenetlus struktureeritud protsess, mille käigus on asjaga seotud osapooled vabatahtlikult ja autonoomselt taotlenud ühe või mitme vahendaja abil vastastikust vaidluste lahendamist. Vahendajad on sõltumatud ja erapooletud isikud, kellel puudub otsustusõigus ning kes suunavad pooli vahendusmenetluse teel. Seadusega välditakse sihilikult vahendusmenetluse täpse käitumisjuhendi kehtestamist. Siiski sätestatakse selles mitmeid avalikustamiskohustusi ja tegevuspiiranguid, et kaitsta vahendaja elukutse sõltumatust ja erapooletust. Lisaks on õigusaktides ametlikult ette nähtud vahendajate kohustus säilitada kliendi suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsusnõuded.

Seadusega edendatakse vastastikust vaidluste lahendamist, lisades ametlikke menetlusnorme (nt tsiviilkohtumenetluse seadustik, Zivilprozessordnung). Edaspidi, näiteks kui pooled esitavad hagi tsiviilkohtule, peavad nad kaasa ütlema, kas nad on juba püüdnud seda küsimust lahendada kohtuväliste meetmete abil, näiteks vahendusmenetluses, ning kas on konkreetseid põhjuseid, miks seda tegevussuunda ei arutata. Lisaks võib kohus teha ettepaneku, et pooled püüavad konflikti lahendada vahenduse või muu kohtuvälise lahenduse abil; kui pooled keelduvad seda võimalust kasutamast, võib kohus menetluse peatada. Vahenduseks antavat tasuta õigusabi ei ole ette nähtud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -le 278 (5) võib kohus suunata pooled läbirääkimiste eesmärgil ja edasisteks kvaliteeditestideks kohtunikuks, kes on selleks ametisse nimetatud ja kellel ei ole õigust seda otsust teha. Güleni autor võib kasutada kõiki konfliktide lahendamise meetodeid, sealhulgas vahendamist.

Föderaalvalitsus täitis oma 20. juuli 2017. aasta aruandes oma õigusliku kohustuse esitada Bundestagile viis aastat pärast seaduse jõustumist kehtinud seaduse jõustumist. Aruanne on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus aken siit. See näitab, et vahendusmenetlust ei kasutata veel alternatiivse vahendina konfliktide lahendamiseks Saksamaal niivõrd, kuivõrd see oleks soovitav. Aruandes ei ole sätestatud viivitamatuid seadusandlikke meetmeid. Siiski uurib föderaalvalitsus aruande järelduste põhjal, kuidas on võimalik paremini saavutada vahendusmenetluse edendamise eesmärki vahendusmenetluse teel.

Teave ja koolitus

Üldteavet on võimalik saada föderaalse justiits- jaLingil klikates avaneb uus aken tarbijakaitseministeeriumi veebisaidilt (http://www.bmjv.de/).

Ei ole olemas õigusakti vahendaja ametialase profiili määratlemiseks. Samamoodi ei ole juurdepääs kutsealale piiratud. Vahendajad on ise vastutavad selle eest, et neil oleksid vajalikud teadmised ja kogemused (sobiva koolituse ja edasiste arengukursuste kaudu), et pooli vahendusprotsessi kaudu usaldusväärselt juhendada. Saksa õiguses on sätestatud üldteadmised, -oskused ja -protseduurid, mida peaks hõlmama asjakohane eelnev koolitus. Kõiki neid kriteeriume täitvad isikud võivad töötada vahendajana. Vanuse alampiiri ei ole kindlaks määratud ja ei nõuta näiteks seda, et vahendaja peab olema saanud ülikooli tasemel õppimise käigus.

Föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium on kasutanud oma luba välja anda määrus, mis käsitleb sertifitseeritud vahendajate koolitust käsitlevat määrust, ning selles on sätestatud üksikasjalikumad eeskirjad sertifitseeritud vahendaja koolituse ja sertifitseeritud vahendaja koolituse kohta ning nõuded koolitusasutustele.

Praegu ei kavandata ühtegi ametlikku algatust.

Praegu pakuvad vahendajakoolitust ühendused, organisatsioonid, ülikoolid, ettevõtted ja üksikisikud.

Kui palju vahendamisega seotud kulud kaasnevad?

Vahenduse eest vastutab. Makse lepitakse kokku eravahendaja ja asjaomaste poolte vahel.

Vahenduse eest tasusid reguleerivaid õigusakte ei ole ning kulude kohta ei ole statistikat. On realistlik eeldada, et tunnitasud jäävad vahemikku 80-250 eurot.

Kas vahenduse tulemusel saavutatud kokkulepet on võimalik jõustada?

Põhimõtteliselt saab vahenduslepingut täita advokaadi (seaduse alusel) või notari abiga (avalik-õiguslik notariaalakti § -d 796a kuni 796c, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 794 lõige 1 (5)).

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne perekonnaasjade vahendusliit

Lingil klikates avaneb uus akenBundesverband Mediation e.V. (föderaalne vahendusliit)

Lingil klikates avaneb uus akenBundesverband vahendus majanduses ja töömaailmas

Lingil klikates avaneb uus akenCentrale für Mediation GmbH & Co.KG

Lingil klikates avaneb uus akenSaksa Advokatuur


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 30/08/2019