Vahendus liikmesriikides - Itaalia

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: itaalia keelon juba tõlgitud.

Miks mitte proovida lahendada oma vaidlusi kohtusse mineku asemel vahenduse kaudu? Vahendus on vaidluste alternatiivse lahendamise meede, kus vahendaja aitab vaidluse osalistel kokkuleppele jõuda. Eesti valitsus ja kohtupraktikud teavad vahenduse eeliseid.


1. Kellega ühendust võtta?

Vahendus tsiviil- ja kaubandusasjades kehtestati Itaalias seadusandliku dekreediga (decreto legislativo) nr 28/2010 ja selle eesmärk on aidata lahendada vaidlusi seoses õigustega, millest pooled võivad taganeda või mille nad võivad üle anda.

Vahendusteenust pakuvad vahendusega tegelevad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, kes on kantud justiitsministeeriumi peetavasse vahendusega tegelevate organisatsioonide registrisse (registro degli organismi di mediazione).

Vahendusega tegelevate akrediteeritud organisatsioonide register on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidilLingil klikates avaneb uus akenhttp://www.giustizia.it/).

Registri abil saate võtta ühendust meelepärase vahendusega tegeleva organisatsiooniga ja kasutada sellesse organisatsiooni kuuluvate vahendajate teenuseid. Lisateavet saate küsida otse valitud organisatsioonist.

2. Millistes õigusvaldkondades saab vahendust kasutada ja millistes valdkondades on see kõige levinum?

Vahendamisega tegelevad organisatsioonid võivad aidata leida kohtuvälise lahenduse vaidluses, mis on seotud õigustega, millest pooled võivad loobuda või mille nad võivad üle anda (diritti disponibili). Vahendus on vabatahtlik, kuigi seda võib soovitada ka kohtunik või see võib olla ette nähtud poolte vahel sõlmitud lepingus.

3. Kas tuleb järgida erieeskirju?

Eeskirjad, mis reguleerivad vahendust tsiviil- ja kaubandusasjades, on praegu sätestatud juba nimetatud seadusandliku dekreediga nr 28/2010 ja ministri määrusega (decreto ministeriale) nr 180/2010.

4. Väljaõpe

Vahendajaks saada sooviv isik peab vastama ministri määruse nr 180/2010 artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimustele, tal peab olema tunnistus või diplom, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele , või selle asemel olema kutseliidu või –organisatsiooni liige ja lõpetanud vähemalt kaheaastase ümberõppekursuse, mille on korraldanud justiitsministeeriumi akrediteeritud koolitaja, ja osalenud kaheaastase ümberõppekursuse jooksul praktikandina juhendaja käe all vähemalt kahekümnes vahendamises.

Koolitaja, kes annab välja tunnistuse, mille kohaselt on vahendaja läbinud vajalikud koolitused, peab olema justiitsministeeriumi poolt akrediteeringu saanud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes vastab ettenähtud nõuetele.

5. Millised on vahendamisega kaasnevad kulud?

Vahendamise tasu määramise kriteeriumid on määratud ministri määrusega nr 180/2010 ja tasu koosneb menetluse algatamise lõivust ja vahendamise enda tasust.

Summad on esitatud määruse tabelis A ja need sõltuvad vaidluse eseme väärtusest.

6. Kas vahendamise tulemusel saavutatud kokkulepet on võimalik täitmisele pöörata?

Seadusandliku dekreedi nr 28/2010 artiklis 12 on sätestatud, et kirjalik kokkulepe kuulub poole taotlusel kinnitamisele selle piirkonna alama astme kohtu (tribunale) esimehe poolt, kelle tööpiirkonnas vahendamisega tegelev organisatsioon asub, eeldusel et kokkulepe ei ole vastuolus avaliku korra ega õiguskorra oluliste põhimõtetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/52/EÜ artiklis 2 sätestatud piiriülese vaidluse puhul kuulub kirjalik kokkulepe kinnitamisele selle alama astme kohtu esimehe poolt, kelle tööpiirkonnas kokkulepe täitmisele kuulub.

Kinnitatud kokkulepe on täitedokument omandiõiguse täitmisele pööramisel (espropriazione forzata), erikorralduse täitmisele pööramisel (esecuzione in forma specifica) või kohtu määratud hüpoteegi registreerimisel (ipoteca giudiziale).

7. Kas juurdepääs vahendajate andmebaasile on tasuta?

Praegu vahendajate avalikku registrit ei ole, kuid justiitsministeerium avaldab korrapäraselt nimekirja vahendamisega tegelevatest organisatsioonidest, kuhu vahendajad kuuluvad. Kui tavakodanik soovib saada teada, millised vahendajad kuuluvad vahendamisega tegelevatesse organisatsioonidesse, võib ta pöörduda justiitsministeeriumi osakonna poole, kes teostab järelevalvet vahendamisega tegelevate organisatsioonide üle. Nimetatud osakonnaga saab võtta ühendust ministeeriumi veebisaidi kaudu.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 06/03/2018