Κλείσιμο

Η ΕΚΔΟΣΗ BETA ΤΗΣ ΠΥΛΗΣ ΕΙΝΑΙ ΤΩΡΑ ΔΙΑΘΕΣΙΜΗ!

Επισκεφθείτε την έκδοση BETA της διαδικτυακής πύλης της ευρωπαϊκής ηλεκτρονικής δικαιοσύνης και πείτε μας τη γνώμη σας!

 
 

Διαδρομή πλοήγησης

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriigi õigus - Austria

Η σελίδα αυτή μεταφράστηκε από μηχανή και δεν μπορούμε να εγγυηθούμε την ποιότητά της.

Η ποιότητα αυτής της μετάφρασης αξιολογείται ως: μη αξιόπιστη

Θωρείτε αυτή τη μετάφραση χρήσιμη;

Sissejuhatus — käesoleval leheküljel jagatakse teavet Austria õigussüsteemi kohta ja antakse ülevaade Austria õigusest.


Õigusallikad

Austria õigus on eelkõige seadusjärgne (vananenud) seadus. Teiselt poolt on ühine õigus ainult väga piiratud roll. Väga oluline on kohtupraktika kõrgeima astme kohtute puhul, mis annab juhiseid õigusaktide kohaldamiseks. Kohtute õigust ei ole siiski ametlikult tunnustatud õigusallikana.

Austria föderaalseadus (Bundes-Verfassungsgesetz) kuulutab välja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjad, mis on föderaalseaduse lahutamatu osa, ning näeb ette riigilepingute inkorporeerimise Austria õigussüsteemi (üldine ja konkreetne ümberkujundamine). Siseriikliku õigussüsteemi õiguslik seisund riigisiseses õigussüsteemis on kindlaks määratud kava sisuga.

Põhiseaduse ja/või täiendavate riiklike lepingute muutmiseks on vaja sama kvalifitseeritud häälteenamust kui föderaalseid riigiõigusega seotud otsuseid, mille liikmesriigid peavad heaks kiitma. Riigihankelepingute muutmist või muutmist käsitlevate otsuste puhul kehtivad samad nõuded, mis on sätestatud seadusandlike otsuste puhul.

Föderaalvalitsuse või föderaalse presidendi poolt volitatud föderaalvalitsuse taotlusel on president põhimõtteliselt lähedal. Poliitilised kokkulepped, muudatused või täiendavad kokkulepped peavad olema riikliku nõukogu poolt eelnevalt heaks kiidetud. Saksamaa Liitvabariigi president võib lubada föderaalvalitsusel või föderaalvalitsuse pädevatel liikmetel sõlmida teatavaid riiklike lepingute liike, mille suhtes ei kohaldata poliitilisi ega seadusandlikke muudatusi.

Vastavalt Austria föderaalsele põhiseadusele on lisaks föderaalsele (põhiseaduslikule) õigusele üheksal liidumaal ka riigi(põhiseaduse) seadus. Riigi konstitutsiooniline õigus ei tohi olla vastuolus riigi konstitutsioonikohtu õigusega konstitutsiooniõigusele ja seega alluv sellele. Siiski ei kohaldata sellise järjestamise põhimõtet põhimõtteliselt föderaal- ja provintsi õigusaktide vahel. Alates 1988. aastast on liidumaad suutnud oma pädevusse kuuluvates küsimustes sõlmida ka rahvusvahelisi lepinguid (riiklikke lepinguid). Föderaalvalitsusel on siiski endiselt domineeriv roll välisküsimustes.

Õigusaktide liigitus — normide hierarhia

Riigi 2/3-Mehrheit rahvusnõukogu põhiseaduslik standard, milles on esindatud vähemalt pooled kohal olnud liikmed. Lisaks tuleb sel viisil toodetud standard selgelt märkida „konstitutsioonilise õigusakti” või „põhiseadusliku sättega”.

Teisest küljest on vähemalt ühe kolmandiku liikmete kohalolek ja antud häälte absoluutne enamus vajalik riikliku nõukogu kehtiva otsuse puhul, mis käsitleb föderaalseid määrusi.

1 Föderaalse põhiseaduse põhimõtted

Austria föderaalpõhiseaduse peamised õigusaktid on järgmised:

  • demokraatlik põhimõte
  • võimude lahususe põhimõte
  • õigusriigi põhimõte
  • vabariiklik põhimõte
  • föderaalne põhimõte
  • liberaalne põhimõte

Need juhtpõhimõtted moodustavad tervikuna põhiseadusliku korra.

Need on põhiseaduses äärmiselt olulised. Kui ühe juhtpõhimõtte föderaalse põhiseaduse muutmine on lõpetatud või põhimõtete vahelist seost põhjalikult muudetakse, siis loetakse seda täielikuks muutuseks ja see nõuab referendumi korraldamist.

2 Esmane ja teisene ELi õigus

Austria ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 tõi kaasa üldise muutuse Austria põhiseaduses. Alates ühinemisest ei ole Austria põhiseaduslikus õiguses enam sätestatud põhiline õiguskord, vaid ka Euroopa Liidu (põhiseaduslik) seadus. Valdav arvamus on, et ELi õiguses käsitletakse siseriiklikku õigust ja lihtsat föderaalset riigiõigust, kuid mitte föderaalse põhiseaduse peamisi põhimõtteid.

3 „Lihtne” riiklik konstitutsiooniline õigus

Põhiseaduse seaduses on määratletud „mängureeglid”, nähes ette:

  • seadusandlik menetlus
  • riigi kõrgeimate institutsioonide seisukoht
  • föderaalvalitsuse ja liidumaade vaheline suhe seoses õigusaktide ja rakendamisega
  • riigipoolsete kohtute tegevuse kontrollimine avaliku õiguse valdkonnas

4 Föderaalseadused

Kooskõlas õigusriigi põhimõtte põhiseadusliku põhimõttega on seaduse rakendamine (haldus ja jurisdiktsioon) seotud õigusaktidega. Saksamaa põhiseadus jagab seadusandlikke volitusi föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel.

5. määrused

Määrused on üldised standardid, mille on vastu võtnud korraldusasutused ja mida kohaldatakse võrdselt kõigi isikute suhtes, kelle suhtes õigusakte kohaldatakse. Rakendusmääruste vastuvõtmiseks on olemas üldine põhiseaduslik volitus, mille eesmärk on täpsustada teisi, peamiselt seadusi. Täiendavad eeskirjad nõuavad selgesõnalist põhiseaduslikku luba.

6 Otsused

Otsused on peamiselt haldusõiguse aktid, mida kohaldatakse ainult selles artiklis osutatud isikute suhtes.

Institutsiooniline raamistik

Parlamendi seadusandlikud organid

Vastavalt föderaalvalitsuse ja liidumaade volituste põhiseaduslikule eristamisele kaasatakse õigusloomeprotsessi eri organid.

Riiginõukogu võtab vastu föderaalseadusi, kaasates tavaliselt Bundesrat. Rahvusnõukogu 183 liiget valitakse rahva poolt otse. Liidunõukogu valib siiski Bundesrat Landtage. Bundesratil on ainult õigus otsus edasi kaevata.

Provintsi õigusaktide eest vastutavad liidumaad.

Seadusandlikud menetlused

Riiklikke õigusakte käsitlevad seadusandlikud algatused esitatakse Nationalratile järgmiselt:

  • parlamendiliikmete taotluste toetamiseks (omaalgatuslik arvamus)
  • föderaalvalitsuse poolt esitatud kujul (riigivõlg)
  • Liidunõukogu taotlus

Lisaks peab riiklik nõukogu esitama petitsiooni aruteluks rohkem kui 100 000 allkirjaga isikute poolt, kellel on õigus hääletada või ühe kuuendiku ulatuses kolme riigi valijaskonnast.

Praktikas on föderaalvalitsuselseadusandlikke algatusi kõige rohkem. Valitsuse ettepanekud peab vastu võtma liiduvalitsus ühehäälselt (ministrite nõukogu). Enne seda avaldatakse seaduse eelnõu, mille on koostanud asjaomane föderaalminister, teiste organite (Länder, liikmesorganisatsioonid) poolt hindamiseks.

Vastavalt Nationalrati otsusele peab Saksamaa Bundesrat selle heaks kiitma. (föderaalseadused ei tule esitada Liidunõukogu föderaalsele suveräänsusele). Seejärel esitab Saksamaa liidukantsler autentimise eesmärgil föderaalvalitsusele seaduse.

Riiklik nõukogu võib otsustada korraldada referendumi. Selleks võib olla vaja ka liikmete häälteenamust. Seejärel tuleb seaduseelnõu, mille rahvusnõukogu on juba vastu võtnud, kiita enne selle registreerimist heaks rahvahääletusel. Lisaks tuleb läbi viia referendum föderaalpõhiseaduse iga muudatuse kohta.

Föderaalpresident registreeris selle seaduse põhiseadusliku korra, allkirjastades selle. Dokumendid on seejärel allkirjastanud liidukantsler.

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri kaasallkirjastamisjärgne föderaalseadus on avaldatud föderaalses ametlikus väljaandes. Kui seaduses (tagasiulatuvus või vatio legs) ei ole sätestatud teisiti, jõustub seadus selle avaldamise päeval föderaalses ametlikus väljaandes ja väljaande avaldamise päeval.

Seaduse võib kas selgesõnaliselt kehtetuks tunnistada (ametlik erand) või uue föderaalseaduse abil, millega reguleeritakse küsimust, mis on juba õiguslikult standarditud (sisuline erand), ilma kõnealuse seaduse ametliku jõustumise eta (lex Selgt derogat legi a priori). Täpsemad õigusaktid on seotud üldseadustega (lex specialis derogat legi generali). Lisaks võib seaduse kehtivusaeg olla ajaliselt piiratud.

Juriidilised andmebaasid

Austria õigusaktidega saab tutvuda Saksamaa Lingil klikates avaneb uus akenLiitvabariigi (RIS) õigusteabesüsteemi kaudu, mida pakub Saksamaa Liitvabariigi majandusministeerium (Bundesministerium für Digale und Wirtschaftsstandort).

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Lingil klikates avaneb uus akenJuurdepääs Liitvabariigi õigusinfosüsteemile on tasuta.

Sisu lühikirjeldus

Föderaalne õigusteabe süsteem teavitab:

Föderaalseadus

  1. Föderaalseadus
  2. Austria ametlik väljaanne 2004,
  3. Föderaalseadus nr 1945-2003
  4. Riigi ja föderaalvalitsuse ametlik väljaanne 1848-1940
  5. Seadusandlikud ja reguleerivad kogud 1740-1848 (väljaspool Brüsselit)
  6. Saksamaa Reichsgesetzblatt 1919-1945 (väline)
  7. Esialgne hindamine
  8. Government Bills

Provintsi õigus

  1. Provintsi õigus konsolideeritud kujul
  2. Liidumaade ametlike liidumaade autentsed ja mitteautentsed väljaanded (erinevad perioodid)

Munitsipaalõigus: kohalike omavalitsuste valitud õiguslikud standardid järgmistes liidumaades:

  1. Kärnten (kõik kommuunid)
  2. Alam-Austria
  3. Oberösterreich
  4. Salzburg
  5. Steiermark
  6. Viin

Kohtupraktika

  1. Konstitutsioonikohus (VfGH)
  2. Halduskohus (Verwaltungsgerichtshof (VwGH))
  3. Halduskohtu standardite loetelu
  4. Õigus (OGH, OLG, LG, BG, OPpr, V.A)
  5. Föderaalne halduskohus (Bundesverwaltungsgericht — BVwG)
  6. Liidumaade halduskohtud (Landesverwaltungsgerichte — LVwG)
  7. Föderaalne finantskohus (Bundesfinanzgericht, väline kohus)
  8. Andmekaitseamet ((Datenschutzbehörde), enne 2014. aastat: Andmekaitsekomisjon (Datenschutzkommission))
  9. Distsiplinaarkomisjonid, kõrgem distsiplinaarkomisjon (Disziplinaroberkommission), apellatsioonikomisjon (Berufungskommission)
  10. Töötajate esindusorgan (enne 2014. aastat: Personalikomitee — järelevalvekomitee
  11. Vastavuskomitee alates 2014. aastast
  12. Võrdõiguslikkuse komisjonid alates 2008 (väljaspool Brüsselit)
  13. Finantsdokumendid, sõltumatu finantskeskus (väline)
  14. Sõltumatu haldussenat — valitud otsused 1991. — 2013. aastal
  15. Varjupaigakohus (varjupaigakohus) — 2013. juuli 2008
  16. Sõltumatu föderaalne varjupaigaSenat — valitud otsused alates 1998. aastast kuni. aasta lõpuni
  17. Keskkonnavolinik — valitud otsused 1994. — 2013. aastal
  18. Föderaalne Sideamet — valitud otsused 2001. — 2013. aastal
  19. Riigihangete kontrolliasutused — valitud otsused kuni aastani 2013
  20. Kõrgema kassatsioonikohtu otsused tsiviil- ja kriminaalasjades (1885-1897) (väljaspool Brüsselit)
  21. Austria Riigikohtu järelduste kogumine aastatel 1869-1918 (väljaspool Brüsselit)
  22. Austria Konstitutsioonikohtu 1919.-1979. aasta järelduste kogumine (väljaspool Brüsselit)
  23. Austria halduskohtu 1876.-1934. aasta järelduste kogumine (väljaspool Brüsselit)

Muud teated:

  1. Seaduse „Gewerbeordnung (kaubandus-, kaubandus- ja tööstusettevõte”) kohased kontrollimäärused
  2. Ametlikud sotsiaalkindlustusteated — autentsed alates 2002. aastast
  3. Tervise struktuurikavad (ÖSG, RSG)
  4. Ametlik veterinaariauudised (AVN) alates 15.09.2004

Dekreedid (Erlässe)

  1. Föderaalse ministeeriumi dekreedid
  2. Rahandusministeeriumi (väljaspool Brüsselit toimuvad) suunised ja dekreedid
  3. Töö-, sotsiaal-, tervise- ja tarbijakaitse ministeeriumi sotsiaalkindlustusküsimuste ministeeriumi dekreedid

Austria seadused

Mõned Austria seadused on kättesaadavad ka inglise keeles.

Täiendav teave

Lisateave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenföderaalse õigusteabe süsteemi veebisaidil.


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 22/10/2019