Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriigi õigus - Saksamaa

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelon juba tõlgitud.

Sellel lehel esitatakse teavet Saksamaa õigussüsteemi kohta.


Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik, föderaalne ja sotsiaalne õigusriik. Põhiõigused ning demokraatliku, föderaalse ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtted moodustavad puutumatu aluse Saksamaa põhiseadusele, mille järgimist tagab liidu konstitutsioonikohus.

Õiguse allikad

Kõikide õiguse allikate alus on Saksa konstitutsioon – Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus (Grundgesetz), milles:

  • sätestatakse riigi ja selle kõrgemate Lingil klikates avaneb uus akenorganite põhistruktuur ja olulised struktuursed põhimõtted;
  • määratletakse põhimõtted, mille alusel viiakse läbi Bundestagi (Liidupäeva) (Saksamaa Liitvabariigi parlamendi) valimised;
  • sätestatakse vabalt valitavate Bundestagi liikmete staatus ja õiguste alused;
  • kirjeldatakse kokkuvõtlikult Bundestagi ülesehitust ja tegevust.

Õigusaktide liigid – kirjeldus

Saksamaa siseriikliku õiguse peamised kirjalikud allikad on põhiseadus, muud seadused, seaduse alusel antavad õigusaktid ja kohaliku tasandi õigusaktid. Sellele lisaks on õiguse n-ö kirjutamata allikad, mille hulka kuuluvad rahvusvahelise õiguse, tavaõiguse ja pretsedendiõiguse (eriti liidu konstitutsioonikohtu otsustes sisalduvad) üldpõhimõtted.

Saksamaa on föderaalne riik, mis koosneb 16 liidumaast – Länder. Sellest lähtuvalt on olemas föderaalsed seadused, mis kehtivad kogu liitvabariigi territooriumil, ja liidumaade seadused, mis kehtivad ainult ühel asjaomasel liidumaal. Igal liidumaal on oma konstitutsioon ning õigus liidu põhiseaduse õiguslikus raamistikus vastu võtta seadusi, seaduse alusel antavaid õigusakte ja kohaliku tasandi õigusakte.

Liidu ja liidumaade seadusandlik pädevus on põhiseaduses üksikasjalikult reguleeritud. Liidu seadusandlik pädevus on määratletud artiklites 71–74. Kõikidel muudel juhtudel vastutavad selle eest liidumaad.

Liidu seadusandlik ainupädevus

Valdkondades, kus liidul on seadusandlik ainupädevus, on liidumaadel õigus seadusi vastu võtta vaid juhul, kui see on föderaalseaduses selgesõnaliselt sätestatud (põhiseaduse artikkel 71).

Põhiseaduse artikli 73 alusel on liidul seadusandlik ainupädevus (muu hulgas) järgmistes valdkondades: kõik välispoliitika küsimused, riigikaitse (sealhulgas kodanikukaitse), kodakondsus, liikumisvabadus, passid, elukoha registreerimine ja isikutunnistused, sisseränne, väljaränne) ja isikute väljaandmine, valuuta ja raha, tolli- ja kaubandusala ühtsus, õhutransport, liidu ja liidumaade vaheline koostöö kriminaalpolitsei tegevusvaldkonnas, relvade ja lõhkeainete seadus.

Seadusandlik ühispädevus

Valdkondades, kus liidul ja liidumaadel on seadusandlik ühispädevus, on liidumaadel õigus vastu võtta seadusi, tingimusel et ja selles ulatuses, kus liit ei teosta oma võimu samas valdkonnas (põhiseaduse artikkel 72). Seadusandliku ühispädevusega õigusvaldkonnad on muu hulgas tsiviil-, kriminaal- ja liiklusõigus, samuti ühinemisõigus, elukohaga ja välisriikide kodanike riiki elama asumisega seotud õigus, majandusküsimustega seotud õigus, tööõigus ja tarbijakaitse teatud aspektid. Seadusandliku ühispädevuse raamidesse jäävate teatud teemade osas, mis on loetletud põhiseaduse artiklis 74, on liidul õigus seadusi vastu võtta ainult juhul ja sellises ulatuses, kui võrdväärsete elutingimuste loomine kogu liitvabariigi territooriumil või õigusliku või majandusliku ühtsuse alalhoidmine muudab föderaalse reguleerimise riigi huvides vajalikuks.

Liidumaade seadused ei tohi olla vastuolus föderaalseadustega. Põhiseaduse artiklis 31 sätestatakse, et föderaalseadus on ülimuslik liidumaade seaduste suhtes. See põhimõte kehtib sõltumata vastuolus olevate õigusnormide hierarhilisest staatusest, seega näiteks föderaalne määrus on kõrgemal liidumaa põhiseadusest.

Õigusnormide hierarhia

Põhiseadus on siseriikliku õiguse hierarhia tipus. See on tähtsaim kõikidest teistest siseriikliku õiguse allikatest ning sellele toetub Saksamaa kogu õigussüsteem. Iga Saksamaal vastuvõetud õigusnorm peab nii vormilt kui ka sisult olema põhiseadusega kooskõlas. Sellel eesmärgil on põhiseaduse artikli 20 lõikes 3 sätestatud, et seadusandlikule võimule on siduv põhiseaduslik kord ning täidesaatvale ja kohtuvõimule õigus ja õiglus. Lisaks on seadusandlikule, täidesaatvale ja kohtuvõimule siduvad põhiõigused, mis on sätestatud põhiseaduse artiklites 1–19 ja mis on otsekohalduvad (artikli 1 lõige 3). Põhiseaduse ülimuslikkuse järgimist kontrollib liidu konstitutsioonikohus.

Põhiseaduse artikli 79 lõikes 2 sätestatakse, et põhiseadust saab muuta vaid kahe kolmandiku Bundestagi liikmete poolthäältega ja Bundesrati kahe-kolmandikulise häälteenamusega. Bundesrat on organ, mille kaudu liidumaad osalevad liitvabariigi õigusaktide jõustamises ja liitvabariigi valitsemises ning Euroopa Liitu käsitlevates küsimustes. Põhiseaduse teatud põhikomponente – liidu jagamine liidumaadeks, nende õigusloomeprotsessis osalemise põhimõte ja artiklites 1 ja 20 sätestatud põhimõtted – ei saa muuta (artikli 79 lõige 3).

Rahvusvahelise õiguse üldnormid on hierarhias põhiseadusest madalamal, kuid kõrgemal liidu ja liidumaade seadustest. Põhiseaduses sätestatakse selgesõnaliselt, et need üldnormid on liidu õiguse lahutamatu osa, nad on ülimuslikud liidu seaduste suhtes ja nad loovad vahetult õigusi ja kohustusi liidu territooriumi elanikele (artikkel 25). Need rahvusvahelise õiguse üldnormid, millel on üksikisikutele õiguslik tagajärg (st mitte ainult riiki käsitlevad sätted) hõlmavad muu hulgas kohustust tagada välismaalastele asjakohases vormis õiguskaitse või erikohustuse reeglit, mille järgi kohaldatakse kriminaalmenetluses isikut väljasaatva välisriigi väljasaatmisasutuse tingimusi.

Seadused on hierarhias põhiseadusest allpool. Liidu seadusandlik pädevus liidumaade suhtes on üksikasjalikult loetletud põhiseaduses (artiklid 71–74). Seadusi võtab vastu Bundestag koos Bundesratiga. Eelnõusid võivad Bundestagis esitada liidu valitsus, Bundesrat või Bundestagi liikmed (kas fraktsioon või 5% Bundestagi liikmetest). Põhiseaduses on sätestatud juhud, kui seaduse lõplikuks heakskiitmiseks on vaja Bundesrati nõusolekut (praegu moodustavad sellised seadused Lingil klikates avaneb uus akenBundesrati veebisaidil avaldatud statistiliste materjalide alusel kõikidest seadustest umbes 45%). Ülejäänud seaduste osas, mille Bundestag vastu võtab, saab Bundesrat vastuvõetud eelnõule esitada vastulause, mille Bundestag võib tagasi lükata. Bundestagi ja Bundesrati lahkarvamuste korral võib eelnõude ühiseks arutamiseks kokku kutsuda ühiskomitee (nn lepituskomitee), mis moodustatakse võrdsest arvust Bundestagi ja Bundesrati liikmetest (praegu mõlemast 16 liiget). Lepituskomitee ülesanne on välja töötada ettepanekud üksmeele saavutamiseks, kuid komitee ise ei saa Bundestagi ja Bundesrati nimel otsuseid teha.

Seaduse alusel antavad õigusaktid paiknevad hierarhias seadustest allpool ja neid võib välja anda föderaalvalitsus, liiduminister või liidumaade valitsused. Kohaliku tasandi õigusaktid paiknevad hierarhias seaduse alusel antavatest määrustest allpool ja neid võib välja anda avaliku õiguse alusel loodud juriidiline isik (nt omavalitsus).

Institutsiooniline raamistik

Õigusnormide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid

Saksa seadusi koostavad riigi parlamendid. Bundestag on seega kõige tähtsam seadusandlik organ. Bundestag otsustab kõikide seaduste üle, mis jäävad Saksa riigi pädevusalasse õigusloomeprotsessis, kus on nõutav ka Bundesrati osalus.

Bundesratil, föderaalvalitsusel ja Bundestagi fraktsioonide liikmetel on õigus esitada Bundestagis uusi seadusi või seadusemuudatusi eelnõudena. Nende eelnõude üle arutletakse ja need pannakse hääletusele parlamendis kooskõlas täpselt reguleeritud menetlusega.

Saksa föderaalsüsteemis on liidumaadel riigis märkimisväärne võim ja seega osaleb ka Bundesrat õigusaktide vastuvõtmises. Kõik õigusaktid saadetakse hääletamiseks Bundesratile ja sõltuvalt kavandatava õigusakti tüübist võib tagajärjeks olla mõne ettepaneku tagasilükkamine.

Täpsema teabe saamiseks vaadake Lingil klikates avaneb uus akenBundestagi veebisaiti.

Otsuste tegemise protsess

Õigusloome kulg

Enamiku eelnõudest ja aruteluküsimustest koostab föderaalvalitsus. Täidesaatva võimu keskse tasandina puutub ta seaduste rakendamisega kokku kõige rohkem ja teab kõige vahetumalt, kus uusi õigussätteid praktikas vaja on.

Siiski ei ole mitte ainult föderaalvalitsusel, vaid ka Bundesratil ja Saksa Bundestagi liikmetel õigus algatada eelnõusid, millest saavad uued õigusaktid.

Föderaalvalitsuse või Bundesrati esitatud algatused

Kui föderaalvalitsus soovib seadust muuta või uut seadust kehtestada, peab liidukantsler kõigepealt esitama eelnõu Bundesratile.

Reeglina on Bundesratil seejärel aega kuus nädalat eelnõu kohta kommentaare esitada, millele valitsus omakorda võib vastata kirjaliku vastulausega. Seejärel edastab liidukantsler eelnõu koos Bundesrati kommentaaridega Bundestagile. Selle menetluse puhul on erand eelarveseaduse eelnõu, mis edastatakse üheaegselt nii Bundesratile kui ka Bundestagile.

Sarnast menetlust kohaldatakse ka siis, kui seadusandliku algatuse esitab Bundesrat. Kui Bundesrati liikmete enamus on hääletanud eelnõu poolt, läheb eelnõu kõigepealt föderaalvalitsusele, kes lisab sellele tavaliselt kuue nädala jooksul oma kommentaarid, ja siis edastatakse eelnõu Bundestagile.

Bundestagi liikmete esitatud algatused

Seaduseelnõusid võivad algatada ka Bundestagi liikmed, juhul kui seda toetab kas vähemalt üks parlamendifraktsioon või vähemalt 5% Bundestagi liikmetest.

Sellisel viisil algatatud eelnõusid ei pea esmalt Bundesratile esitama. Sellepärast korraldab valitsus mõnikord eriti kiireloomuliste eelnõude puhul, et neid algataksid parlamendifraktsioonid Bundestagis.

Trükiste jagamine

Enne kui eelnõu saab Bundestagis arutlusele võtta, tuleb see eelnevalt esitada Bundestagi presidendile, siis administratsioon registreerib selle ja trükib välja.

Seejärel jagatakse eelnõu kõikidele Bundestagi ja Bundesrati liikmetele ja liidu ministeeriumidele Bundestagi trükisena.

Niipea kui eelnõu on täiskogu istungi päevakorda võetud, on selle esimene etapp parlamendis läbitud ja eelnõu võib ametlikult esitada Bundestagi avalikule foorumile.

Kolm lugemist parlamendis

Reeglina arutatakse eelnõud Bundestagi täiskogu istungitel kolm korda – neid arutelusid nimetatakse lugemisteks.

Esimesel lugemisel toimub arutelu ainult juhul, kui selleks on oma nõusoleku andnud vanematekogu (Bundestagi spetsiaalne täidesaatev organ) või kui seda taotleb mõni fraktsioon. Enamasti toimub see siis, kui tegemist on eriti vastuolulise eelnõuga või erilise avaliku huvi korral.

Esimese lugemise peamine eesmärk on määrata üks või mitu komisjoni, kes eelnõu läbi vaatavad ja valmistavad selle ette teiseks lugemiseks. Seda tehakse vanematekogu antud soovituste alusel.

Kui määratakse mitu komisjoni, siis ühele komisjonile antakse täielik vastutus teema arutelu ja eelnõu käekäigu eest parlamendis. Teistelt komisjonidelt palutakse eelnõu kohta arvamust.

Seadusandlik tegevus komisjonides

Üksikasjalik seadusandlik tegevus toimub alalistes komisjonides, kuhu kuulub kõikide fraktsioonide liikmeid. Komisjonide liikmed tutvuvad põhjalikult teemaga ja arutlevad selle üle oma koosolekutel. Avalikele ärakuulamistele võivad nad kutsuda ka asjatundjaid ja huvigruppide esindajaid.

Samaaegselt komisjonide tööga moodustavad fraktsioonid töörühmi, milles analüüsitakse kõnealuseid teemasid ja määratakse kindlaks oma seisukoht.

Tuleb ette, et erinevad fraktsioonid loovad komisjonides omavahel ühendusi ja paremaid suhteid. Koalitsioonis ja opositsioonis olevate fraktsioonide koostöö tulemusena tehakse parandusi enamikus eelnõudest.

Pärast arutelude lõppu esitab eelnõu eest täielikult vastutav komisjon parlamendi täiskogule raporti arutelu käigu ja tulemuste kohta. Raportis soovitatud otsus on alus teisele lugemisele, mis nüüd parlamendis aset leiab.

Arutelu teisel lugemisel

Enne teist lugemist saavad kõik parlamendiliikmed trükituna avaldatud soovituse otsuse kohta. Seega on nad aruteluks hästi ettevalmistatud. Enne arutelu kooskõlastavad parlamendifraktsioonid sisekohtumistel veelkord oma seisukohti, et tagada avalikul teisel lugemisel ühisrinne.

Pärast üldist arutelu võib eelnõu kõiki sätteid ükshaaval arutada, aga siiski reeglina hakkab täiskogu kohe hääletama eelnõu osas tervikuna.

Iga Bundestagi liige võib esitada muudatusettepanekuid, mida täiskogu istungil otsekohe käsitletakse. Kui täiskogu võtab muudatused vastu, tuleb eelnõu uus versioon esmalt trükkida ja laiali jagada. Seda protsessi võib aga lühendada kohalolevatest liikmetest kahe kolmandiku nõusolekul. Sellisel juhul võib viivitamatult alata kolmas lugemine.

Hääletamine kolmandal lugemisel

Kolmandal lugemisel toimub veel üks arutelu ainult juhul, kui seda taotleb mõni fraktsioon või vähemalt 5% Bundestagi liikmetest.

Selles etapis ei saa üksikud liikmed enam muudatusettepanekuid esitada; seda saavad teha vaid ainult fraktsioonid või 5% Bundestagi liikmetest. Peale selle saab ettepanekuid esitada ainult teisel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekute kohta.

Lõpphääletus toimub kolmanda lugemise lõpus. Kui Bundestagi president palub märku anda poolthäälest, vastuhäälest või hääletamisest hoidumisest, vastavad liikmed oma kohalt tõustes.

Kui eelnõu on saanud Bundestagi istungil vajaliku enamuse, saadetakse see seadusena Bundesratile.

Bundesrati nõusolek

Bundesrati kaudu osalevad liidumaad iga õigusakti kujundamises. Seejuures on Bundesrati õigused õigusloomes osaleda täpselt määratletud.

Bundesrat ei saa Bundestagi poolt vastu võetud seaduses muudatusi teha. Kui aga Bundesrat ei anna seadusele oma heakskiitu, võib ta nõuda lepituskomitee kokkukutsumist. Lepituskomitee koosneb võrdsest arvust Bundestagi ja Bundesrati liikmetest.

Mõne eelnõu puhul on Bundesrati nõusolek kohustuslik. Nende hulgas on näiteks seadused, mis mõjutavad liidumaade rahandust ja halduspädevust.

Eelnõude osas, millele Bundesrat saab esitada vastuväite, võib Bundestag seaduse jõustada isegi juhul, kui lepituskomitees kokkuleppele ei jõuta. Selleks on aga vaja veel ühte hääletust, kus Bundestag võtab eelnõu vastu absoluutse häälteenamusega.

Jõustumine

Kui eelnõu on Bundestagis ja Bundesratis heaks kiidetud, peab see enne jõustumist läbima veel mitu etappi.

Vastuvõetud seadus kõigepealt trükitakse ning edastatakse liidukantslerile ja pädevale liiduministrile, kes selle kaasallkirjastavad.

Seejärel saab seaduse kinnitamiseks liidupresident. President kontrollib, kas seadus on vastu võetud kooskõlas põhiseadusega ja ei sisalda sellega ilmselgeid vastuolusid. Kui selline kontroll on läbi viidud, kinnitab liidupresident seaduse ja annab korralduse selle avaldamiseks riigi ametlikus väljaandes (Bundesgesetzblatt).

Sellest hetkest on seadus ametlikult välja kuulutatud. Juhul kui seaduses ei ole märgitud kindlat jõustumise kuupäeva, siis jõustub seadus 14. päeval pärast riigi ametlikus väljaandes avaldamist.

Täpsema teabe saamiseks külastage Saksamaa parlamendi veebisaiti (Lingil klikates avaneb uus akenBundestag).

Õigusvaldkonna andmebaasid

Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi hallatavas Saksamaa õigusvaldkonna andmebaasis Lingil klikates avaneb uus akenJURIS sisaldub muu hulgas ka föderaalõiguse ajakohastatud ja kehtiv versioon. Vanemate versioonide täielik kogum on seal samuti olemas, nagu ka avaldatud, kuid veel jõustumata seadused.

Lisaks on seal kättesaadav kahe Saksamaa ühinemisleping ja endise Saksa DV õigusaktid, mis Saksamaa Liitvabariigis siiani kehtivad.

Liidumaade (Länder) õigus on täielik ja ajakohastatud.

Mõned õigusaktid on (osaliselt või tervikuna) kättesaadavad ka inglise keeles, näiteks:

Juurdepääs andmebaasile ei ole tasuta.

Kaks õigusandmebaasi, mis sisaldavad peaaegu kogu praegust föderaalõigust (sealhulgas seaduse alusel antavaid korraldusi) on huvitatud kodanikele tasuta saadaval veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenÕigus Internetis ja Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi saidil. Mõlemat andmebaasi pakub Saksamaa justiitsministeerium koos ettevõttega Juris GmbH.

Lisaks on Saksamaa siseministeerium koostöös Juris GmbH-ga loonud Lingil klikates avaneb uus akenliidu haldusaktide andmebaasi.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa föderaalvalitsus

Lingil klikates avaneb uus akenLiidu haldusaktide andmebaas

Lingil klikates avaneb uus akenTsiviilseadustiku rakendusseadus

Lingil klikates avaneb uus akenKaristusseadustik

Lingil klikates avaneb uus akenTsiviilseadustik

Lingil klikates avaneb uus akenBundestag

Lingil klikates avaneb uus akenInstitutsioonid


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/02/2013