Agħlaq

IL-VERŻJONI BETA TAL-PORTAL ISSA HI DISPONIBBLI!

Żur il-verżjoni BETA tal-Portal Ewropew tal-Ġustizzja Elettronika u agħtina l-feedback dwar l-esperjenza tiegħek!

 
 

Mogħdija tan-navigazzjoni

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriigi õigus - Saksamaa

Din il-paġna ġiet tradotta awtomatikament u l-kwalità tagħha ma tistax tkun garantita.

Il-kwalità ta' din it-traduzzjoni ġiet evalwata bħala: mhux affidabbli

Taħseb li din it-traduzzjoni hi utli?

Käesoleval leheküljel jagatakse teavet Saksamaa õigussüsteemi kohta.


Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik, föderaal- ja sotsiaalriik õigusriigi põhimõtte alusel. Koos demokraatliku, föderaalse ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtetega on põhiõigused Saksa põhiseaduse puutumatu tuum, mille täitmist kontrollib Föderaalne konstitutsioonikohus.

Õigusallikad

Põhiseadus on Saksa põhiseadus. On olemas raamistik Saksamaa õigusliku ja väärtusraamistiku jaoks. Selles on sätestatud:

  • põhiõiguste juhtpõhimõtted
  • riigi ja selle kõrgeimate institutsioonide peamine riigikorraldus ja peamised valitsemispõhimõtted
  • Liidupäeva valimiste põhimõtted
  • Bundestagi vabalt valitud liikmete staatus ja õigused
  • Bundestagi korraldus ja toimimine.

Õigusaktide liigid — kirjeldus

Saksamaal on peamisteks õigusallikateks põhiseadus, seadused, määrused ja põhikiri. Lisaks reguleerivad rahvusvahelise õiguse ja tavaõiguse üldreeglid ebakirjutamata õigusallikaid. Põhimõtteliselt ei ole kohtupraktika õigusallikas, kuigi sellel on praktikas oluline roll. Seaduse jõuga on seotud vaid föderaalkohtu teatavad otsused.

Saksamaa on liidumaa 16 liidumaaga. Sellest tulenevalt kohaldatakse föderaalseadusi „nende kohaldamisalasse, et hõlmata kogu föderaalvabariigi territooriumi” ja siseriiklikke õigusakte, mida kohaldatakse ainult kõnealuses föderaalses riigis. Igal liidumaal on oma põhiseadus ja põhiseadusega talle antud õiguste raames õigus võtta vastu seadusi, määrusi ja põhikirja.

Föderaalvalitsuse ja liidumaade seadusandlikud volitused on üksikasjalikult reguleeritud põhiseaduses. Liidumaad säilitavad õiguse võtta vastu õigusakte, kui neid ei ole põhiseaduse alusel föderaalvalitsusele üle antud. Liidu peamised seadusandlikud volitused tulenevad põhiseaduse artiklist 71 kuni 74. Põhiseaduse eri osades on sätestatud ka muud föderaalsed seadusandlikud volitused.

Föderaalvalitsuse seadusandlik ainupädevus

Föderaaltasandi õigusaktide valdkonnas on liidumaadel õigus võtta vastu õigusakte ainult juhul ja ulatuses, milles neil on otsene volitus seda teha föderaalseaduses (Saksamaa põhiseaduse artikkel 71).

Vastavalt põhiseaduse artiklile 73 on föderaalvalitsusel muu hulgas õigusakt, milles käsitletakse muu hulgas järgmist: välisasjad, kaitse (sealhulgas kodanikukaitse), kodakondsus, liikumisvabadus, pass, registreerimine ja väljasaatmine, sisseränne ja väljaränne ning väljaandmine, rahaline, rahaline ja vahetus, tolli- ja kaubandusala ühtsus, õhutransport, koostöö föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel kriminaalpolitseis ning relvade ja lõhkeainete seadus.

Konkureerivad õigusaktid

Paralleelsete õigusaktide valdkonnas on liidumaade pädevuses õigusakte vastu võtta seni, kuni föderaalvalitsus ei kasuta oma seadusandlikku pädevust samas valdkonnas lõplikult (põhiseaduse artikkel 72). Konkureerivate õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvad muu hulgas järgmised valdkonnad: Tsiviilõigus, kriminaalõigus, maanteetransport, välismaalaste ühenduste seadus, elukoht ja asutamisõigus, majanduse õigus, tööõigus ja tarbijakaitse teatavad aspektid. Teatavates põhiseaduse artiklis 74 loetletud valdkondades, mis kuuluvad konkureerivate õigusaktide kohaldamisalasse, on föderaalvalitsusel õigus võtta vastu õigusakte ainult siis, kui ja sel määral, kui Saksamaa võrdväärsete elamistingimuste eest või juriidilise või majandusliku üksuse säilitamiseks on vaja föderaaltasandi õigusakte.

Põhiseadus reguleerib ka föderaal- ja liidumaade õiguse konflikti. Põhireegel on sätestatud põhiseaduse artiklis 31: „Föderaalõigus ei näe ette siseriiklikku õigust”. Seda põhimõtet kohaldatakse, ilma et see piiraks õiguses esinevate konfliktide hierarhiat, nii et näiteks föderaalsed korraldused on riigi põhiseaduse suhtes ülimuslikud.

Õigusnormide hierarhia

Riigi tavapüramiidi tipus on põhiseadus. Staap on kõrgemal kui mis tahes muu riiklik õigusallikas. Põhiseaduse kohaselt põhineb see kogu Saksamaa õigussüsteemil. Saksamaal peavad kõik õigusaktid olema nii vormilised kui ka sisulised. Põhiseaduse artikli 20 lõige 3 sätestab sellega seoses, et õigusaktid, mis käsitlevad põhiseaduslikku korda ja täitevvõimu, ning pretsedendiõigus on seotud õigusaktide ja õigusaktidega. Põhiõigusseaduse artiklis 1 kuni 19 sätestatud põhiõigused on õigusaktid, täitevvägivald ja pretsedendiõigus, nagu see on vahetult kohaldatav õigus (artikli 1 lõige 3). Põhiseaduse ülimuslikkus on lõppkokkuvõttes ette nähtud föderaalse konstitutsioonikohtu poolt. Ainult Föderaalne Konstitutsioonikohus saab tunnistada selle parlamendi akti põhiseadusmatuse tõttu kehtetuks.

Artikli 79 lõikes 2 on sätestatud, et põhiseaduse muutmise tõttu tuleb heaks kiita kaks kolmandikku Saksamaa Liidupäeva liikmetest ja kaks kolmandikku liidunõukogu liikmetest. Liidunõukogu on institutsioon, mille kaudu föderaalsed riigid osalevad föderaalvalitsuses ja föderaalvalitsuses ning Euroopa Liidu asjades. Põhiseaduse teatavad põhielemendid, nimelt föderaalvalitsuse struktuur riikides, osalemise põhimõte õigusaktides või põhimõtted, mis on sätestatud artiklites 1 ja 20, on täielikult tagasi võetud (artikli 79 lõige 3).

Põhiseaduse kohaselt reguleerivad föderaal- ja piirkondlikud õigusaktid rahvusvahelise õiguse üldreegleid. Need hõlmavad tavapärast rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid, mitte rahvusvahelist õigust. Põhiseaduses on sõnaselgelt sätestatud, et rahvusvahelise õiguse üldnormid on föderaalseaduse lahutamatu osa, nad tegutsevad seadusega ning annavad õigusi ja kohustusi föderaalterritooriumi elanikele (artikkel 25). Rahvusvahelise õiguse üldnormid, mis on üksikisiku jaoks olulised, see tähendab eelkõige konkreetsed kaitsvad eeskirjad, hõlmavad eelkõige kohustuslikku rahvusvahelist õigust, välismaalaste piisava õiguskaitse tagamist või sihtotstarbelisuse põhimõtet, mille kohaselt piiratakse kriminaalmenetlust välisriigi väljaandmisloal.

Põhiseadusega on ette nähtud lihtsad seadused. Saksamaa Liidupäev teeb nende kohta otsuse liidunõukogu (Bundesrat) osalusel. Seaduseelnõud võib esitada liiduvalitsus, Bundesrat ja Liidupäev (fraktsioon või vähemalt 5 % liikmetest) Liidupäevale. Põhiseaduses on sätestatud juhtumid, mille puhul Bundestagi seadusandlik otsus nõuab Liidunõukogu heakskiitu ( Liidunõukogu poolt oma Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidil avaldatud statistika kohaselt on see praegu umbes 45 % kõikidest seadustest). Liidunõukogu võib esitada edasikaebuse muude seadusandlike otsuste peale, millega Bundestag võib tagasi lükata. Liidupäeva ja Liidunõukogu vahelise vaidluse korral võib esitada ühise nõuandva organi, kes nõustab seaduseelnõusid (tuntud kui lepituskomitee). See koosneb samast arvust Bundestagi ja Bundesrati (praegu 16) liikmetest. Lepituskomiteel on kavas koostada ettepanekud kokkuleppe kohta, kuid ta ei saa otsustada nii Bundestagi kui Liidunõukogu seisukoha üle.

Määrused kuuluvad seaduste alla. Need on välja andnud föderaalvalitsus, föderaalvalitsus või föderaalvalitsus. Põhikiri on seadusega ettenähtud vahenditest väiksem. Need on välja andnud avalik-õiguslik isik, nt omavalitsusüksus.

Institutsiooniline raamistik

Parlamendi seadusandlikud organid

Saksamaa Liitvabariigis vastutavad õigusaktide eest parlamendid. Saksamaa Liidupäev on seega seadusandja peamine organ. Nõukogu otsustab — võttes arvesse Bundesrat — kõik föderaalvalitsuse pädevusse kuuluvad seadused.

Bundestagi liikmed ja fraktsioonid võivad sarnaselt Bundesratile ja föderaalvalitsusele esitada Bundestagi uute seaduste või muutmisaktide eelnõusid. Pärast täpselt määratletud protsessi toimub siin seaduseelnõu arutelu, arutelu ja hääletus.

Kuna föderaalriikidel on oluline osa Saksamaa föderaalsüsteemis antud riiklikust võimust, osaleb liidunõukogu ka õigusloomeprotsessis. Ta saab kõik õiguse hääletada ja võib isegi mitte juhtuda, sõltuvalt õiguse laadist.

Lisateavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenBundestagi veebilehekülgedelt.

Seadusandlikud menetlused

Õigusaktid

Enamik kavandeid või vorme koostab föderaalvalitsus. Tsentraalsel kontrollitasemel on tal rakendamisel kõige rohkem kogemusi ja ta on otseselt teadlik sellest, kus praktikas on vaja uusi õigusakte.

Siiski ei saa föderaalvalitsus töötada välja uusi seadusi. Liidunõukogu ja Liidupäev on samuti kohustatud esitama seaduseelnõud.

Liiduvalitsuse ja Liidunõukogu algatused

Kui föderaalvalitsus soovib seadust muuta või muuta, edastab liidukantsler või liidukantsler seaduse eelnõu kõigepealt Bundesrajale.

Liidunõukogul on tavaliselt aega kuus nädalat, et koostada arvamus, mille kohta valitsus võib esitada kirjalikke märkusi. Saksamaa liidukantsler ja liidukantsler edastavad seejärel Bundestagi arvamuse Saksamaa Bundesrajale. Erandiks on rahandusseadus: Samal ajal saadetakse arved samal ajal liidunõukogule ja Liidupäevale.

Sarnane menetlus kehtib ka föderaalse nõukogu seadusandliku algatuse kohta. Pärast seda, kui Liidunõukogu liikmete enamus on valinud seaduseelnõu, on eelnõu ülimuslik föderaalvalitsuse suhtes. Tavaliselt esitab Bundestag Bundestagile kuue nädala jooksul oma arvamuse ning seejärel edastab selle Bundestagile.

Saksamaa Liidupäeva (Bundestag) algatused

Seaduseelnõud võivad algatada ka Bundestagi liikmed: Bundestag kas vähemalt ühe fraktsiooni või vähemalt 5 %.

Selliseid eelnõusid ei ole vaja esitada Bundesrajale. Seetõttu koostab valitsus oma fraktsioonide kohta eelkõige fokuseeritud arveid.

Vormi jaotus

Enne seaduseelnõu arutamist Bundestagis tuleb see kõigepealt edastada Bundestagi presidendile ja registreerida administratsiooni poolt.

Seejärel jagatakse ta kõigile Bundestagi, Bundesrati ja föderaalministeeriumide liikmetele kas paberkandjal või reeglina elektrooniliselt.

Kui seaduseelnõu on täiskogu päevakorras, õnnestus tal oma liikumise esimene osa: Nüüd seisab ta silmitsi oma rahva- ja ametliku istungiga Bundestagis.

Kolm lugemist täiskogu istungil

Üldiselt on Bundestagi täiskogu istungil vastu võetud õigusaktide eelnõud kolm arutelu — nn lugemised.

Esimesel lugemisel toimub arvamuste vahetus üksnes juhul, kui selle on heaks kiitnud eakate nõukogu (Bundestagi täitevorgan) või kui seda taotleb üks fraktsioonidest. See on sageli nii seadusandlike projektide puhul, mis on eriti vastuolulised või üldsuse jaoks huvitavad.

Esimese lugemise peamine eesmärk on määrata kindlaks üks või mitu komisjoni, lähtudes rahvastiku vananemise nõukogu soovitustest, milles käsitletakse seaduseelnõud ja valmistatakse ette teine lugemine.

Kui ametisse on määratud mitu komiteed, on vastutav komisjon komitee. Seetõttu vastutab ta menetluse käigu eest. Teistel komisjonidel on nõuandev roll.

Töö komisjonides

Õigusaktide üksikasjalik töö toimub alaliste komisjonide töös, kuhu kuuluvad kõigi fraktsioonide liikmed. Komitee liikmed on arutlusel ja koosolekutel. Samuti võivad nad kutsuda kuulamisele sidusrühmi ja eksperte.

Paralleelselt komitee tööga moodustavad fraktsioonid töörühmad, kus nad määratlevad ja määratlevad oma seisukohad.

Komiteed ei ehitata harva välja fraktsioonide vahelisi sidemeid. Valitsuse ja opositsioonirühmituste vaheline suhtlus tähendab, et suurem osa seaduseelnõusid on läbi vaadatud rohkem või vähem.

Menetluse lõpus esitab vastutav komisjon täiskogule aruande arutelude edenemise ja tulemuste kohta. Nõukogu soovitused otsuste kohta on nüüd teisel lugemisel täiskogu istungil aluseks.

Arutelu 2. lugemisel

Enne teist lugemist on kõik Euroopa Parlamendi liikmed saanud trükisena otsuse kohta avaldatud soovituse. Need on aruteluks ette valmistatud. Lisaks on fraktsioonid varem oma sisekoosolekutel täpsustanud oma seisukohta, et nad saaksid teisel avalikul koosolekul väljendada oma ühtsust.

Pärast üldist arutelu võidakse õigusakti eelnõu kõiki sätteid eraldi nimetada. Üldiselt pannakse seaduseelnõu siiski otse hääletusele.

Iga parlamendiliige võib esitada muudatusettepanekuid, mida seejärel menetletakse otse täiskogu istungil. Kui assamblee otsustab seda muuta, tuleb kõigepealt välja printida ja levitada seaduseelnõu uus versioon. Kaks kolmandikku kohalolevatest liikmetest võivad sellele menetlusele siiski nõusoleku anda. Seejärel on võimalik asuda otse kolmandale lugemisele.

Hääletus kolmandal lugemisel

Kolmandal lugemisel toimub uus arutelu ainult siis, kui seda nõuab fraktsioon või vähemalt viis protsenti Saksamaa Liidupäeva liikmetest.

Lisaks ei ole parlamendiliikmetel enam lubatud muudatusettepanekuid esitada, vaid ainult fraktsioonide või viie protsendi ulatuses Bundestagi liikmed ja ainult teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekutes.

Kolmanda lugemise lõpus toimub lõpphääletus. Vastuseks Bundestagi presidendi esitatud küsimusele, mis tõstatati pärast heakskiitmist, vastuhäält ja erapooletuid, peavad liikmed oma liikmed.

Kui seaduseelnõu on leidnud Liidupäeva vajaliku enamuse, edastatakse see liidunõukogule kui õigusriigile.

Liidunõukogu heakskiit

Liidunõukogu tegutseb Liidunõukogu kaudu. Nende osalusõigused on selgelt määratletud.

Liidunõukogu ei saa muuta Bundestagi vastu võetud seadust. Kui ta aga seadusega ei nõustu, võib ta selle suunata lepituskomiteele. Lepituskomisjon toob kokku sama arvu Bundestagi ja Bundesrati liikmeid.

Mõnes õigusaktis on Liidunõukogu heakskiit kohustuslik. Need on näiteks õigusaktid, mis käsitlevad liidumaade finants- ja halduskohustusi.

Vastuväite esitamise korral võib Liidupäev lubada õigusakti jõustumist ka juhul, kui lepituskomitee ei ole jõudnud kokkuleppele. Kuid Bundestagi uus hääletus nõuab absoluutset häälteenamust.

Jõustumine

Pärast seda, kui seaduseelnõu on vastu võtnud Liidupäev (Bundestag) ja Bundesrat (Bundesrat), peab ta tegema lisatööd, enne kui see saab seaduse jõustumisel jõustuda.

Vastu võetud seadus trükitakse esmalt ja saadetakse liidukantslerile, liidukantslerile ja tegevministrile temaallkirja jaoks.

Seejärel saab Saksamaa Liitvabariigi president seaduse koopia. Ta kontrollib, kas see on loodud kooskõlas põhiseadusega ja ei ole ilmselgelt põhiseadusega vastuolus ega ole selgelt selle sisuga vastuolus. Seejärel kirjutab ta sellele alla ja avaldab selle Bundesgesetzblatt’is (Bundesgesetzblatt).

Seadus on seega kehtestatud. Kui seaduses ei ole sätestatud jõustumise kuupäeva, kohaldatakse seda automaatselt alates 14. päevast pärast föderaalse ametliku väljaande väljaandmist.

Lisateavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenBundestagi veebilehekülgedelt.

Juriidilised andmebaasid

Huvitatud kodanikele pakuvad Lingil klikates avaneb uus akeninterneti kaudu huvitatud kodanikud, föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium ning föderaalne justiitsministeerium, peaaegu kõik praegused föderaalsed õigusaktid tasuta internetis. Õigus- ja haldusnormidega on võimalik tutvuda nende ajakohastatud versioonides. Need konsolideeritakse dokumentatsioonikeskuse poolt föderaalses õigusbüroos. Paljud olulised õigusaktid on kättesaadavad ka Lingil klikates avaneb uus akeninglise keeles.

Lisaks teeb föderaalvalitsus föderaalse sise-, ehitus- ja siseasjade ministeeriumi egiidi all Lingil klikates avaneb uus akeninternetis kättesaadavaks suure andmebaasi maailma kõrgeimate föderaalsete ametiasutuste ajakohastatud halduseeskirjade kohta, mis on Internetis tasuta.

Kuna Saksamaa Liitvabariik on föderaalriik, reguleerivad liidumaad nende endi avaldamist. Nad on selle põhjal loonud oma veebisaidi, mis on Lingil klikates avaneb uus aken seotud föderatsiooni ja liidumaade õigusportaaliga.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa ametlik väljaanne

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusaktid Internetis

Lingil klikates avaneb uus akenSeaduseelnõude tõlge inglise keelde Internetis

Lingil klikates avaneb uus akenInterneti valitsemine

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalvalitsuse ja liidumaade justiitsportaal

Lingil klikates avaneb uus akenLiidupäev

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalvalitsus


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 30/08/2019