Затваряне

БЕТА ВЕРСИЯТА НА ПОРТАЛА ВЕЧЕ Е НА РАЗПОЛОЖЕНИЕ!

Посетете БЕТА версията на Европейския портал за електронно правосъдие и дайте мнение за вашето посещение!

 
 

Навигационна пътека

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriigi õigus - Horvaatia

Тази страница е машинно преведена и качеството ѝ не може да бъде гарантирано.

Качеството на този превод е оценено като: ненадеждно

Мислите ли, че този превод е полезен?


Horvaatia Vabariigi põhiseadus (Ustav Republike Hrvatske)

Lingil klikates avaneb uus akenHorvaatia Vabariigi põhiseadus (Ustav Republike Hrvatske)

Kriminaalõigusevaldkonna peamised õigusaktid

Karistusseadustik (NN Lingil klikates avaneb uus akennr 125/11Lingil klikates avaneb uus aken, 144/12, 56/15, 61/15, 101/17, 118/18 ja 126/19)

Alates 2013. aasta esimesest päevast jõustus uus karistusseadustik, millega võetakse kasutusele sellised ajalehed nagu karmimad karistused ja pikemad aegumistähtajad ning kehtestatakse uued kuriteod nagu palga maksmata jätmine, sõiduki juhtimise kuritarvitamine maanteeliikluses ja loata hasartmängud. Karistusseadustikus 2012. aasta detsembris kriminaalvastutuse valdkonnas tehtud muudatuste tulemusel muutus uimastite omamine isikliku kasutamise eesmärgil väärteoks.

Karistusseadustikul on üld- ja eriosa.

A) Karistusseadustiku üldosa sisaldab sätteid, mida kohaldatakse kõigi kuritegude suhtes. Need sätted reguleerivad karistatavuse, trahvide ja kriminaalkaristuste üldisi eeldusi.

B) KarS-i erijaotis sisaldab konkreetsete süütegude kirjeldust ja karistusi, mida neile võidakse määrata, sealhulgas teistes seadustes sätestatud süütegusid ja karistusi. Horvaatia karistusseadustikus sätestatud süüteod on järgmised:

  • inimsuse ja inimväärikuse vastased süüteod;
  • elu- ja kehakuriteod
  • inimõiguste ja põhivabaduste vastased süüteod;
  • töö- ja sotsiaalkindlustuse vastased süüteod;
  • isikuvabaduse vastane kuritegu
  • eraelu puutumatuse vastu suunatud kuriteod
  • au- ja mainevastased süüteod;
  • seksuaalvabaduse vastane kuritegu
  • laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine;
  • abielu-, perekonna- ja lastevastased süüteod;
  • inimeste tervise vastased süüteod;
  • keskkonnakuriteod
  • üldise turvalisuse vastased kuriteod
  • liiklusohutuse vastased kuriteod
  • varavastased süüteod;
  • majandusalased süüteod;
  • arvutisüsteemide-, tarkvara- ja andmevastased süüteod;
  • võltsimisega seotud kuriteod;
  • intellektuaalomandi vastased süüteod;
  • ametikohustuste vastased süüteod;
  • kohtusüsteemi vastu suunatud kuriteod
  • avaliku korra vastased kuriteod
  • hääleõiguse vastased süüteod;
  • Horvaatia Vabariigi vastased süüteod;
  • välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastased süüteod ning
  • Horvaatia relvajõudude vastased süüteod.

Kriminaalmenetluse seadus (NN nr 152/08, 76/09, 80/11, 91/12 – USRH otsus ja korraldus, 143/12, 56/13, 145/13, 152/14, 70/17 ja 126/19)

Selles seaduses on sätestatud normid, mis tagavad, et ühtegi süütut isikut ei mõisteta süüdi ja et kuriteo toimepanijale määratakse karistus või et tema suhtes kohaldatakse muud meedet seaduses sätestatud tingimustel ja pädevas kohtus seaduslikult ellu viidud menetluse alusel.

Süüdistuse esitamine ja kriminaalmenetlus võivad toimuda ja lõppeda üksnes selles seaduses sätestatud eeskirjade ja tingimuste kohaselt.

Kriminaalmenetluse seadusega on Horvaatia õigussüsteemi üle võetud järgmised ELi õigusnormid:

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26. 10 2010),
  2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (ELT L 101, 15. 4 2011),
  3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (ELT L 335, 17. 12 2011),
  4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1. 6 2012),
  5. Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30. 12 2008)
  6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14. 11 2012),
  7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6. 11 2013),
  8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29. 4 2014),
  9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (ELT L 151, 21. 5 2014).
  10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11. 3 2016),
  11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4. 11 2016).

Kriminaalmenetlus viiakse ellu volitatud süüdistaja taotlusel.

Ametiülesande korras menetletavate kuritegudega seotud kriminaalmenetluses on volitatud prokurör prokurör, samas kui erasüüdistuse alusel süüdistatavate puhul on volitatud prokurör eraõiguslik isik. Teatavate seaduses sätestatud kuritegude puhul algatab riiklik süüdistaja kriminaalmenetluse üksnes kuriteoohvri avalduse alusel. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, algatab prokurör kriminaalmenetluse, kui on alust kahtlustada, et teatav isik on pannud toime kuriteo, mille eest on esitatud süüdistus ex officio, tingimusel et asjaomase isiku vastutusele võtmiseks ei ole õiguslikke takistusi.

Kui riiklik süüdistaja leiab, et kriminaalmenetluse algatamiseks või teostamiseks ei ole alust, võib kõnealuses seaduses sätestatud tingimustel tema asemele süüdistajana astuda kuriteoohver.

Süüdimõistvatekohtuotsuste õiguslike tagajärgede, karistusregistri- ja rehabiliteerimise seadus (Zakon o pravnim posljedicama osude, kaznenoj evidenciji i rehabilitaciji; NN nr 143/12 ja 105/15)

See seadus reguleerib süüdimõistmise õiguslikke tagajärgi, karistusregistri andmete korraldamist, pidamist, kättesaadavust, esitamist, kustutamist ja rahvusvahelist vahetamist ning rehabiliteerimist.

Käesolev seadus sisaldab sätteid, mis on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

  • Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu,
  • Nõukogu otsus 2009/316/JSK, 6. aprill 2009, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta vastavalt artiklile 11 Raamotsus 2009/315/JSK.

Horvaatia karistusregistrit korraldab ja peab justiitsministeerium, mis on samal ajal ka keskasutuse karistusregistri andmete vahetamisel teiste riikidega (edaspidi „Ministeerium“).

Karistusregistrit peetakse füüsiliste ja juriidiliste isikute (edaspidi „isikud“) kohta, kes on Horvaatias lõpliku kohtuotsusega süütegudes süüdi mõistetud. Karistusregistrit peetakse ka Horvaatia kodanike ja juriidiliste isikute kohta, kelle elukoht on Horvaatias ja kes on kuriteos süüdi mõistetud lõpliku kohtuotsusega väljaspool Horvaatia Vabariiki, kui sellised andmed on esitatud ministeeriumile.

Karistusregistris on ka nimekiri isikutest, kes on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud kuritegudes ning muudes kuritegudes, millele on osutatud käesoleva seaduse artikli 13 lõikes 4.

Kõige olulisemad õigusaktid Horvaatia Vabariigi tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguse valdkonnas on järgmised:

Võlaõigusseadus (NN nr 35/05, 41/08 ja 125/11)

Seadusega reguleeritakse kohustuslike suhete (üldine osa) ning lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste (konkreetne osa) aluseid.

Tehingupooled on vabad tsiviilkohustusi reguleerima, kuid neid ei või reguleerida Horvaatia põhiseaduse, kohustuslike õigusnormide ja avaliku korraga vastuolus oleval viisil.

Omandi ja muude õiguste seadus (NN nr 91/96, 68/98, 137/99, 22/00, 73/00, 129/00, 114/01, 79/06, 141/06, 146/08, 38/09, 153/09, 143/12 ja 143/12)

Selle seadusega on kehtestatud asjade valdamise üldine kord. selle seaduse sätteid kohaldatakse ka nende asjade valdamise suhtes, mille kohta kehtib mõni õiguslik erikord, kui need sätted ei ole selle korraga vastuolus.

Seaduses omandiõiguse ja omanike kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt kõigi teiste asjaõiguste suhtes, kui seaduses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti või nende õiguslikust laadist ei tulene teisiti.

Pärimisseadus (Zakon onasljeđivanju)(NN nr 48/03, 163/03, 35/05 – tsiviilõiguslike kohustuste seadus ja 127/13)

See seadus reguleerib pärimisõigust ja eeskirju, millest kohtud, muud asutused ja volitatud isikud pärimisasjades lähtuvad.

Kinnistusregistri seadus (NN nr 91/96, 68/98, 137/99, 114/01, 100/04, 107/07, 152/08, 126/10, 55/13, 60/13 ja 108/17)

See seadus reguleerib tehingute seisukohast asjakohaseid küsimusi, mis on seotud kinnisasja õigusliku seisundiga Horvaatia territooriumil, ning kinnistusraamatu (maa omandiõiguse register (gruntovnica)) pidamise viisi ja vormi, kui teatavate maatükkide suhtes ei ole tehtud erikorraldusi.

Tsiviilkohtumenetluse seadus (Zakon o parničnom postupku) (NN nr 53/91, 91/92, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 96/08, 84/08, 123/08, 57/11, 148/11 – konsolideeritud tekst, 25/13 ja 89/14)

See seadus reguleerib menetluskorda, mille kohaselt kohtud menetlevad ja lahendavad vaidlusi, mis on seotud inimeste ja kodanike põhiõiguste ja -kohustuste ning kodanike isiklike ja perekonnasuhetega, ning töö-, kaubandus-, varalisi ja muid tsiviilvaidlusi, kui seaduses ei ole sätestatud, et kohtud peavad mõnd neist vaidlustest lahendama mõne muu menetluskorra kohaselt.

Täiteseadus ( NN nr 112/12, 25/13, 93/14, 55/16 ja 73/17)

See seadus reguleerib menetlust, millega kohtud ja notarid pööravad täitmisele täite- ja ametlikel dokumentidel põhinevaid nõudeid (täitemenetlus), ja menetlust, millega kohtud ja notarid nõuavad sisse nõude tagatisi (tagatismenetlus), kui eraldi seaduses ei ole sätestatud teisiti. See seadus reguleerib ka täitemenetluse ja tagatismenetluse alusel tekkinud materiaalõiguslikke suhteid.

Õigusalase koostöö valdkonna kõige olulisemad õigusaktid:

Rahvusvahelise eraõiguse seadus (NN nr 101/17)

Seaduses on sätestatud:

  1. rahvusvahelise ulatusega eraõiguslikele suhetele kohaldatav õigus
  2. Horvaatia Vabariigi kohtute ja muude ametiasutuste pädevus käesoleva artikli punktis 1 osutatud küsimusega seotud õigusküsimustes ning töökord
  3. välisriigi kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine õigusküsimustes, mille objektiks on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ese.

üksikasjalikum teave aadressil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://pravosudje.gov.hr/pristup-informacijama-6341/zakoni-i-ostali-propisi/zakoni-i-propisi-6354/6354

Lingil klikates avaneb uus akenLisateave


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 22/12/2020