Zapri

BETA RAZLIČICA PORTALA JE ZDAJ NA VOLJO!

Obiščite BETA različicoevropskega portala ePravosodje in opišite svojo izkušnjo!

 
 

Navigacijska pot

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriigi õigus - Ungari

Stran je strojno prevedena in njena kakovost ni zajamčena.

Kakovost prevoda je: nezanesljiva

Ali menite, da je ta prevod koristen?

Sellelt lehelt leiate teavet Ungari õigussüsteemi kohta.


Õigusallikad

I. Õiguslik hierarhia

1 Põhiõigus

Põhiseadus (Ungari põhiseadus, mis kuulutati välja 25. aprillil 2011) asub Ungari õigusaktide hierarhia tipus ning kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Põhiseaduse kehtestas rahvusassamblee ning selle muutmiseks on vaja kõigi assamblee liikmete kahekolmandikulist häälteenamust [põhiseaduse artikkel S (2)].

Põhiseadus ja selle üleminekusätted (Ungari põhiseaduse üleminekusätted kehtestatud 31. detsembril 2011) jõustusid 1. jaanuaril 2012.

Ungari uus põhiseadus koosneb 6 osast: Hitklerit käsitleva riikliku seaduse preambulis ning põhiseaduse (artikkel A-U), vabaduse ja vastutuse (artiklid I-XXXI), riigi (artikkel 54-1), Erikorralduse ning lõpe- ja muud sätted.

Jaotis „Sihtasutus” sisaldab üldsätteid ja on ette nähtud:

  • valitsuse vorm,
  • riigi toimimise aluspõhimõtted,
  • teatavate volituste üleandmine Euroopa Liidule;
  • Ungari pealinn ja piirkondlikud haldusüksused,
  • Ungari kodakondsuse põhisätted ja selle saavutamise viisid,
  • Ungari riigikeel, vapp, lipp, riigihümn, riigipüha ja ametlik vääring,
  • põhiseaduse koht Ungari õigussüsteemis, st põhiseadus on Ungari õigussüsteemi aluseks;
  • põhiseaduse vastuvõtmise ja muutmise kord;
  • Ungari õigusaktide liigid,
  • rida aluspõhimõtteid, sealhulgas:
    • jõu kasutamise ja jõu kasutamise keeld,
    • vastutus Ungari piiridest väljaspool elavate ungarlaste saatuse eest,
    • koostöö Euroopa ühtsuse loomisel;
    • abielu sõlmimise institutsiooni kaitse,
    • ausa konkurentsi tingimuste tagamine,
    • tasakaalustatud, läbipaistva ja jätkusuutliku eelarve haldamise põhimõte;
    • loodusvarade kaitsmise ja säilitamise kohustus;
    • rahu ja julgeoleku loomine ja säilitamine ning püüdlemine koostöö poole kõigi maailma riikide ja riikidega, et saavutada inimkonna kestlik areng.

Peatükis „Vabadus ja vastutus” on sätestatud põhiõigused ja -kohustused. Seda tunnustatakse põhiõigusena, muu hulgas:

  • õigus elule ja inimväärikusele,
  • piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise, orjastamise ja inimkaubanduse keelustamine,
  • kõikide selliste tavade keelustamine, mille eesmärk on eugentsete ainete kasutamine, inimorganismi või selle mis tahes osa kasutamine majandusliku kasu saamiseks ja inimese kloonimine;
  • õigus vabadusele ja isiklikule turvalisusele ning sätted, mis tagavad, et kedagi ei peeta kinni,
  • õigus vabalt liikuda ja vabalt valida elukoht,
  • õigus era- ja pereelule,
  • õigus isikuandmete kaitsele ja avalike huvidega seotud andmetele,
  • õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele;
  • õigus rahumeelsele kogunemisele,
  • õigus sõnavabadusele,
  • õigus osaleda kultuurielus,
  • õigus vabalt valida oma töö, amet ja ettevõtlustegevus;
  • õigus omandile,
  • Ungari kodanike Ungari territooriumilt väljasaatmise keeld,
  • varjupaik
  • võrdsus seaduse ees,
  • mittediskrimineerimine,
  • lapstööjõu kasutamise keeld,
  • õigus tervislikule keskkonnale;
  • õigus hääletada ja kandideerida Rahvusassamblee liikmete, kohalike esindajate ja linnapeade ning Euroopa Parlamendi liikmete valimistel;
  • õigus omada ametiasutuste poolt erapooletut, õiglast ja mõistlikult õigeaegset korda,
  • iga Ungari kodaniku õigus olla Ungari poolt kaitstud välismaal viibimise ajal,
  • põhiseaduses on määratletud ka nende isikute kodakondsus ja põhiõigused, kelle suhtes kohaldatakse süüdistuse esitamist.

Vastavalt põhiseadusele püüab Ungari muu hulgas:

  • tagama kõigile oma kodanikele sotsiaalkindlustuse;
  • tagada igale inimesele korralikud eluasemed ja juurdepääs avalikele teenustele.

Põhiseaduses on sätestatud ka teatavad kohustused, nimelt:

  • kohustus aidata kaasa ühiste vajaduste rahuldamisele (võrdne maksustamine);
  • Ungari kodanike kohustus kaitsta oma riiki.

Põhiseaduse C osas on sätestatud peamised eeskirjad, mis käsitlevad riigi avaliku võimu kandjaid ja peamisi institutsioone ning milles määratakse kindlaks järgmiste valdkondade õiguslik seisund ja kohustused:

  • rahvusassamblee,
  • Vabariigi President,
  • valitsus,
  • sõltumatud reguleerivad asutused,
  • konstitutsioonikohus
  • kohtu- ja prokuratuurid;
  • põhiõiguste volinik,
  • kohalikud omavalitsused,
  • Ungari Riigipank,
  • riigikontroll,
  • Ungari relvajõud,
  • politsei- ja riiklikud julgeolekuteenistused,
  • riiklikud referendumid.

Põhiseaduse, õiguskorra ja erikorralduse A osa hõlmab erakorralise seisukorra, erakorralise seisukorra, ennetava kaitse seisundi, terrorismiolukorra, ootamatute rünnakute ja hädaolukordade olukorda.

2 Seadus

Ungaris võtab rahvusassamblee vastu seadused. Põhiseaduse kohaselt määratakse põhiõigusi ja -kohustusi käsitlevad eeskirjad kindlaks õigusaktidega. Parlament võtab seadused vastu lihthäälteenamusega (kohalviibivatest liikmetest üle poole), välja arvatud nn kardinaalsete seaduste puhul, mis on määratletud põhiseaduses, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on vaja parlamendiliikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

Vastavalt põhiseaduse alusseadustele kohaldatakse näiteks kodakondsuse, kirikute, Ungaris elavate rahvusvähemuste õiguste, rahvuskogu liikmete ja vabariigi presidendi, konstitutsioonikohtu ja kohalike omavalitsuste õigusliku seisundi ja tasustamise ning vapi ja lipu kasutamise üksikasjalike eeskirjade ning riigistruktuure käsitlevate sätete kohaldamist.

Vastavalt põhiseadusele on Euroopa Liidu asutamis- ja muutmislepingute siduva iseloomu, sõjariigi deklaratsiooni, rahulepingu ja eriõiguskorra deklaratsiooni tunnustamise lubamise eelduseks kõigi rahvusassamblee liikmete kahekolmandikuline häälteenamus.

Enne 1989. aasta seaduse seaduse XXXI vastuvõtmist, mis käsitleb põhiseaduse muutmist, lubati Ungari presidendi nõukogul võtta vastu dekreet-seadused. Õigusaktide hierarhia seisukohast on endiselt jõus olevad seaduseeskirjad, mis kvalifitseeruvad õigusaktideks samal tasemel nagu seadused.

3 Määrused

Põhiseaduses on sätestatud valitsuse dekreedid, peaministri dekreedid, ministri dekreedid, Ungari keskpanga presidendi dekreedid, autonoomsete reguleerivate asutuste juhtide dekreedid ja kohalikud valitsuse dekreedid. Riikliku kriisi olukorras võib riiklik kaitsenõukogu ja erakorralise seisukorra ajal Vabariigi President välja anda ka dekreedid.

3.1 Valitsuse dekreedid

Valitsuse õigus võtta vastu dekreedid võib olla kas algne või seadusjärgne. Algne pädevus on määratletud põhiseaduse artikli 15 lõikes 3, mille kohaselt võib valitsus, tegutsedes oma volituste piires, välja anda määrusi küsimustes, mis ei ole seadusega reguleeritud. Ükski valitsuse dekreet ei lähe vastuollu ühegi seadusega. See ei piira rahvusassamblee volitusi, mis võivad tema alluvuses olla regulatiivseid valdkondi.

Vastavalt 2010. aasta põhiseadusele ja seadusele CXXX õigusaktide kohta võib valitsus selgesõnalisel õigusasutusel võtta vastu määrusi, millega rakendatakse seadusi. Õigusaktide seaduse § 5 (1) kohaselt tuleb volituste delegeerimise õigus ning volituste delegeerimise raamistik ja raamistik kindlaks määrata rakendusaktis, et võtta vastu rakendusakte. Omanik ei või anda seadusandjat edasi teisele poolele.

3.2 Peaministri dekreedid

Vastavalt põhiseadusele võib peaminister välja anda dekreedi, näiteks asepeaministri määrusega määrusega, peaministriorden paikneb ministri käskkirjaga samal tasemel kui õigusallikate hierarhias.

3.3 Ministri dekreedid

Ministri dekreedid järjestatakse õigusaktide hierarhias valitsuse dekreetidega allapoole. Vastavalt põhiseadusele võtavad ministrid vastu seaduse või valitsuse määruse (välja antud oma esialgse õigusliku pädevuse raames) dekreedid sõltumata sellest, kas nad on sõltumatud või kokkuleppel mõne teise ministriga; sellised dekreedid ei või olla vastuolus ühegi seadusega, valitsuse määrusega või Ungari keskpanga juhataja dekreediga.

3.4 Ungari keskpanga juhataja dekreedid

Oma pädevuse piires, mis on määratletud kardinaalses seaduses, võib Ungari Riigipanga president kehtestada seadusjärgsete volitustega dekreedid, mis ei pruugi olla vastuolus ühegi seadusega.

3.5 Autonoomsete reguleerivate asutuste juhtide dekreedid

Vastavalt põhiseaduse artikli 23 lõikele 4, tegutsedes kardinaalse seadusega määratletud pädevuse piires, annavad autonoomsete reguleerivate asutuste juhid välja seadusjärgsete volitustega dekreedid, mis ei või olla vastuolus ühegi seaduse, valitsuse dekreedi, peaministri dekreediga, ministri määrusega või Ungari keskpanga juhataja määrusega.

3.6 Kohalikud valitsuse dekreedid

Vastavalt põhiseaduse artikli 32 lõikele 2 võivad kohalikud omavalitsused oma pädevuse piires vastu võtta kohalikud dekreedid, et reguleerida kohalikke sotsiaalseid suhteid, mida seadus või seaduse alusel ei reguleeri. Kohalikud korraldused ei pruugi olla vastuolus ühegi teise õigusaktiga.

Üksikasjalikud eeskirjad kohalike omavalitsuste esindusorganite vastu võetavate dekreetide kohta on sätestatud 2011. aasta CLXXXIX seaduses Ungari kohalike omavalitsuste kohta.

4 Rahvusvahelised lepingud ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted

Ungari valitsus võib sõlmida rahvusvahelisi lepinguid teiste riikide või teiste riikide valitsustega. Ungaris põhineb rahvusvaheliste lepingute ja siseriiklike õigusaktide vaheline suhe dualistlikul süsteemil; see tähendab, et rahvusvahelised lepingud muutuvad siseriikliku õiguse osaks nende välja kuulutamisel õigusaktide poolt.

Rahvusvahelise õiguse põhimõtted

Ungari nõustub vastavalt põhiseaduse artiklile Q (3) üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normidega. Rahvusvaheline tavaõigus ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted muutuvad siseriikliku õiguse osaks, ilma et oleks vaja neid ümber kujundada.

II — Muud õiguse allikad laiemas tähenduses ning neid ei käsitata õigusaktidena

1 Riigi haldusasutuste õigusaktid

Ungari õigussüsteem hõlmab riigihalduse õiguslikke vahendeid, mis küll sisaldavad normatiivseid sätteid, kuid mis ei kvalifitseeru õigusaktideks. Seaduses (seadus nr XXX, 2010) on määratletud kahte liiki riiklikud õigusaktid: normatiivsed otsused ja normatiivsed korraldused. Need on käitumiseeskirjad, mis ei ole üldiselt siduvad, st ei ole kõigile siduvad, st need on üksnes sisemised sätted, organisatsioonilised ja kasutuseeskirjad, mis on seotud üksnes emitendi või allutatud instrumentide või isikutega. Normatiivne otsus ja ettekirjutus ei saa määratleda kodanike õigusi ja kohustusi. Riigihalduse õiguslikud vahendid ei tohi sattuda vastuollu muude õigusaktidega ja neid ei saa korrata õigusaktide sätetega.

Eelmise seaduse (1987. aasta seadus nr XI) alusel kvalifitseeriti statistikaalased teatised ja õiguslikud suunised õigusallikatena (muud valitsemise õiguslikud vahendid), mis ei kvalifitseeru õigusaktideks. Uute õigusaktide seadusega aga enam neid ei mainita, kuid õigussuunised tunnistati kehtetuks, kui uus seadus jõustus (1. jaanuaril 2011), kuid enne seda kuupäeva välja antud statistilised vahendid jäävad kehtima kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. (keskstatistikaameti presidendi statistilised sõnumid sisaldavad õiguslikult siduvaid sätteid, mis koosnevad üksnes statistilistest põhimõtetest, meetoditest, liigitustest, loeteludest ja numbritest.)

1.1 Normatiivsed otsused

Rahvuskogu, valitsus ja muud keskhaldusorganid, konstitutsioonikohus ja eelarvenõukogu võivad normatiivsetes otsustes sätestada oma korralduse ja toimimise, tegevused ja tegevusprogrammid.

Kohalike omavalitsuste esindusorganid võivad samuti ette näha oma tegevuse ja enda juhitud organite tegevuse, samuti nende tegevusprogrammid ning nende poolt normatiivsetes otsustes kasutatavate asutuste korralduse ja toimimise. Samuti võib riikide valitsuste esindusorgan kehtestada oma korralduse ja toimimise, tegevus- ja tegevusprogrammid ning nende poolt normatiivsetes otsustes kasutatavad organid.

1.2 Normatiivsed korraldused

Oma pädevuse piires ja nagu on sätestatud õigusaktides, võib peaminister, keskhaldusasutuste (v.a valitsus) juht, riikliku kohtuasutuse esimees, riigiprokuratuur, põhiõiguste eest vastutav volinik, Ungari keskpanga president, riigikontrolli juht, linna või maavalitsuse juht, linnapead ja ametnikud määrata kindlaks nende poolt juhitud, juhitud või nende järelevalve all olevate asutuste korralduse, toimimise ja nende järelevalve all.

Lisaks võivad Rahvusassamblee, Vabariigi President, konstitutsioonikohus, põhiõiguste volinik, sõltumatud reguleerivad organid, peaministri büroo ja ministeeriumi ametliku korralduse juht anda välja normatiivseid korraldusi, mis on organisatsiooni töötajatele siduvad.

2 Konstitutsioonikohtu otsused

Konstitutsioonikohtul on Ungari õigussüsteemis oluline roll.

Konstitutsioonikohtu 2011. aasta CLI seaduse kohaselt on konstitutsioonikohtu ülesanded järgmised:

  • õigusaktide vastavust põhiseadusele ex post (järelkontrolli menetlus);
  • (ennetav) ülevaade vastu võetud, kuid veel võtmata õigusaktide ning põhiseaduse teatavate rahvusvaheliste lepingute sätete järgimise kohta;
  • individuaalne läbivaatamine kohtuniku taotlusel: kui kohtunik asja arutamise käigus kohaldab õigusakti, mida ta peab põhiseadusevastaseks või mille puhul on konstitutsioonikohus tunnistatud põhiseadusevastaseks, peatab ta menetluse ja palub konstitutsioonikohtul teha kindlaks, kas õigusakt või seadusandlik säte on põhiseadusega vastuolus, ning keelab põhiseadusevastase akti kohaldamise;
  • põhiseadust käsitlevate kaebuste kohta tehtud otsuste üleandmine, mille aluseks on põhiseadusega tagatud õiguste rikkumine: üksikjuhtumiga seotud isik või organisatsioon võib esitada konstitutsioonilise kaebuse juhul, kui tema põhiseaduses sätestatud õigust, mis on tagatud põhiseadusega, rikutakse kohtumenetluse pooleliolevas kohtuasjas põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide rakendamise tõttu, ning ta on ammendanud kõik edasikaebamise võimalused või tal puudub edasikaebamisõigus;
  • mis tahes seadusandliku akti läbivaatamine seoses mis tahes rahvusvahelise kokkuleppega;
  • õigusliku tegevusetuse lõpetamine seadusandja poolt, mis on vastuolus põhiseadusega;
  • teatavate pädevuskonfliktide lahendamine riigiasutuste vahel või kohalike omavalitsuste ja muude riigiasutuste vahel;
  • põhiseaduse sätete tõlgendamine;
  • muud menetlused, mis kuuluvad tema õigussätete kohaselt tema pädevusse.

Konstitutsioonikohus esitab oma otsuste üksikasjalikud põhjendused. Konstitutsioonikohtu otsuseid ei saa edasi kaevata ning need on kõigile siduvad.

3 Kohtute praktika

Selleks et tagada seaduse ühtne kohaldamine ja vastutus õiguslike suuniste andmise eest madalama astme kohtute jaoks, on Ungari kõrgeim kohus, Curia (enne 1. jaanuari 2012: Ülemkohus) kehtestab õigusliku ühtsuse ja teeb otsuse põhimõtteliselt.

Kohtuliku ühtsuse menetlust saab algatada, kui kohtupraktika areng ja ühtsus nõuab ühetaolise otsuse vastuvõtmist põhimõtteliselt ja kui kohtu koda kavatseb kalduda kõrvale teises Curia kojas tehtud otsusest. Otsus, mis on seotud õiguse ühtsusega, on kohtutele siduv.

Põhimõttelised otsused tulenevad Kuuria kohtukodade tavadest ja edendavad ka ühtsust karistuste määramisel.

Otsused, mis on tehtud selleks, et tagada õigusaktide ühtsus ja otsused, avaldatakse kõrgeima astme kohtu otsuses.

III. Õigusaktide kohaldamisala

Õigusaktide geograafiline kohaldamisala laieneb Ungari territooriumile, samas kui kohalike omavalitsuste dekreedid laienevad kohaliku omavalitsuse haldusalale. Õigusaktide kohaldamine laieneb füüsilistele isikutele, Ungari territooriumil asuvatele juriidilistele isikutele ja organisatsioonidele, kes ei ole Ungari, Ungari kodanikud väljaspool Ungari territooriumi ning kohalike omavalitsuste määruste puhul füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ja organisatsioonide suhtes, kellel puudub juriidilise isiku staatus kohaliku omavalitsuse halduspiirkonnas.

Õigusaktide seadus keelab tagasiulatuva kehtivuse, märkides, et õigusaktiga ei saa kehtestada kohustusi või muuta nad koormavamaks, kehtetuks tunnistada või piirata õigusi või kuulutada tegevus ebaseaduslikuks enne õigusakti jõustumist.

Õigusaktis peab alati olema sätestatud selle jõustumise kuupäev sellisel viisil, et selle kohaldamiseks valmistaks ette piisavalt aega.

Õigusaktid ja nende rakendusmäärused peavad jõustuma samal ajal. Õigusakt (või õigusakt) muutub kehtetuks, kui see tunnistatakse kehtetuks, või — kui see sisaldab üksnes sätteid, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sätted — õigusaktide seaduse alusel.

IV. Juriidilised andmebaasid

Ungaris on ametlik väljaanne Lingil klikates avaneb uus akenMagyar Közlöny, mis on avaldatud elektrooniliselt ja mille tekst peab olema autentne.

Bulgaaria ametlik väljaanne sisaldab Ungari õigusakte (v.a kohalikud valitsuse dekreedid), sealhulgas:

  • konstitutsioonikohtu määrused ja otsused, mis tuleb avaldada ametlikus väljaandes kooskõlas õigussätetega või konstitutsioonikohtu otsuse alusel;
  • rahvusassamblee otsused;
  • Kohtu ühtsed otsused Curia suhtes;
  • riikliku valimiskomisjoni arvamused;
  • Lisa, sealhulgas otsuste kogumik;
  • ametlik aruanne.

Lingil klikates avaneb uus akenRiigi õigusaktide andmebaas sisaldab kõiki õigusakte (välja arvatud kohalikud valitsuse dekreedid) ja riigi haldusasutuste õigusakte, mis kehtivad otsingu kuupäeval. See esitatakse konsolideeritud versioonis koos muudatuste ja muude muudatustega.

Seda teavet saab otsida pealkirja ja numbri järgi ning otsingut on võimalik otsida ka tekstist.

Juurdepääs andmebaasidele on tasuta ja piiranguid ei kohaldata.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenAutentne elektrooniline ametlik väljaanne

Lingil klikates avaneb uus akenRiigi õigusaktide andmebaas


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 23/10/2019