Închide

VERSIUNEA BETA A PORTALULUI ESTE ACUM DISPONIBILĂ!

Accesați versiunea BETA a portalului european e-justiție și spuneți-ne cum vi se pare!

 
 

Cale de navigare

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriigi õigus - Sloveenia

Această pagină este o versiune realizată cu ajutorul instrumentului de traducere automată. Nu putem oferi nicio garanție în ceea ce privește calitatea traducerii.

Traducerea a fost evaluată ca fiind inacceptabilă

V-a fost utilă traducerea?

Sellelt lehelt leiate teavet Sloveenia õigussüsteemi kohta.


Õigusallikad

Õigusaktide liigid — kirjeldus

Abstraktsed õiguslikud normid Sloveenia Vabariigi õigussüsteemis on vastu võetud nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Riigi tasandi õiguslikud vahendid on põhiseadus (ustava), seadused/aktid (zakoni) ja rakendusmäärused, mis jagunevad kahte peamisse kategooriasse: dekreedid (uusi, vahetevahel tõlgitavaid määrusi) ja eeskirjad (pravilniki).

Põhimõtteliselt võtavad kohalikud omavalitsused vastu määrusi (odloski).

Sloveenia õigussüsteem ei tunnista kohtulikku ülimuslikkust, mis tähendab, et madalama astme kohtud (nižja sodišča) ei ole ametlikult seotud kõrgema astme kohtute otsustega (višja sodišča). Madalama astme kohtud järgivad ja järgivad siiski kõrgema astme kohtute ja ülemkohtu (Vrhovno sodišče) kohtupraktikat.

Täiskogu istungil toimuval ülemkohtul võib vastu võtta õiguslikke arvamusi (načelna pravna mnenja) seaduste/õigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks olulistes küsimustes. Kohtute seaduse (Zakon o sodiščih) kohaselt on sellised õiguslikud arvamused siduvad ainult ülemkohtu kolleegiumide suhtes ja neid võib muuta ainult uuel täiskogu istungjärgul. Madalama astme kohtud järgivad siiski põhimõtteliselt õiguslikke arvamusi ja ülemkohus nõuab oma kohtupraktikas, et võetaks nõuetekohaselt arvesse osapoolt, kes tsiteeris kõnealuses küsimuses juba vastuvõetud õiguslikku arvamust.

Seadused/aktid ja muud õigusaktid peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja lepingutega, mis on Sloveenia suhtes siduvad (nagu on sätestatud põhiseaduse artiklis 8). Ratifitseeritud ja avaldatud rahvusvahelisi lepinguid tuleb kohaldada otse. Sloveenia konstitutsioonikohtu (Ustano sodišče) seisukoht on, et rahvusvahelised lepingud on õigusaktide hierarhias kõrgemad kui põhikirjasätted. Ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud on integreeritud riiklikku õigussüsteemi, luues sellega õigused ja kohustused riigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele (tingimusel, et need on vahetult täitmisele pööratavad).

Sloveenia õigussüsteem kuulub mandri-seaduslikku perekonda ja on tsiviilõiguslik süsteem, mis tähendab, et tavapärane õigus iseenesest ei ole õigussüsteemi osa. Tavaõigusel on aga Sloveenia õiguses teatav tunnustus. Näiteks vastavalt võlaõigusseadustiku artiklile 12 (Obligacijski zakonik), millega reguleeritakse füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelisi lepinguid, võetakse nõutava meetme hindamisel arvesse poolte väljakujunenud äritavasid, tavasid ja tavasid ning nende mõju äriüksuste kohustuslikele suhetele.

Kohtuniku suhtes on kohtunik seotud põhiseadusega, seadustega/aktidega, rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega ning ratifitseeritud ja avaldatud rahvusvaheliste lepingutega. Kohtute seaduses on sätestatud, et kui tsiviilõiguslikku küsimust ei saa kehtivate eeskirjade alusel lahendada, peab kohtunik võtma arvesse sarnaste juhtumite puhul kohaldatavaid eeskirju. Kui hoolimata sellest on lahenduse leidmine õiguslikult kahtlane, peab ta tegema otsuse, mis põhineb siseriikliku õiguskorra üldpõhimõtetel. Sel juhul peab ta tegutsema vastavalt õigustraditsioonile ja väljakujunenud kohtupraktika põhimõtetele. Kohtunik peab alati tegutsema nii, nagu ta oleks teda kohtus piiramata arvu samaliigiliste juhtumitega.

Õigusnormide hierarhia

Kõik õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Õigusnormid peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute üldkohaldatavate põhimõtetega, mis on Sloveenia suhtes siduvad (nagu on sätestatud põhiseaduse artikli 8 lõikes 1). Rakendusmäärused ja kohalikud korraldused peavad lisaks olema kooskõlas õigusaktidega/õigusaktidega.

Avaliku võimu teostamiseks välja antud üldõigusaktid (Seplošni za zvrševanje javnih pooblastil) peavad olema kooskõlas põhiseaduse, seaduste, õigusaktide ja rakendusmäärustega.

Üksikud aktid ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste asutuste ja avaliku võimu kandja tegevus peavad põhinema vastu võetud õigusaktidel/õigusaktil või seadusel.

Mis puudutab Euroopa Liidu ülimuslikkust, siis põhiseadus on aluseks Sloveenia õigussüsteemi ülimuslikkusele, väites, et rahvusvahelistes organisatsioonides vastu võetud õigusaktid ja otsused, millega Sloveenia on osa oma suveräänsetest õigustest (antud juhul Euroopa Liidu) üle andnud, tuleb Sloveenias kohaldada kooskõlas nende organisatsioonide õigusliku reguleerimisega.

Institutsiooniline raamistik

Normide kehtestamise eest vastutavad asutused

Seadused/aktid võtab vastu Sloveenia kahekojalise parlamendi alamkoda ( Državni zbor). Vastavalt põhiseaduse artiklitele 80 ja 81 koosneb rahvuskogu 90 saadikutest, kes esindavad Sloveenia kodanikke. Kaheksakümmend kaheksa asetäitjat valitakse universaalse, võrdse, otsese ja salajase hääletuse teel. Nende kogukondade liikmed valivad alati rahvuskogusse ühe Itaalia riikliku kogukonna asetäitja ja ühe Ungari riikliku kogukonna. Rahvusassamblee valitakse neljaks aastaks.

Dekreedid annab välja valitsus (Vlada), samas kui eeskirjad on välja andnud valitsuse ministrid. Kooskõlas põhiseaduse artiklitega 110-119 koosneb valitsus peaministrist (predsednik, de) ja ministritest. Valitsus ja eri ministrid on oma volituste piires sõltumatu ja annavad aru rahvusassambleele, kes saab neid (enne konstitutsioonikohtu) tagandada või oma bürood arupärimise teel lõpetada. Peaministri valib rahvusassamblee, seejärel teeb ta ettepaneku ministrite ametisse nimetamiseks (ja tagasi lükatud) rahvusassamblee poolt.

Konstitutsioonikohtul on oluline roll institutsioonilises raamistikus, sest see võib tühistada seadused/seadused, rakendusmäärused ja kohalikud korraldused, mida ta peab põhiseadusevastaseks. Samuti avaldab ta arvamusi rahvusvaheliste lepingute põhiseadusele vastavuse kohta ja teeb otsuse kahju kannatanud kodanike individuaalsete põhiseaduslike kaebuste kohta, mille võib esitada pärast seda, kui kõik muud õiguskaitsevahendid on ammendatud.

Kohalikud korraldused võtavad vastu kohalikud omavalitsused (očinski sveti, mestni sveti), mille valivad otse omavalitsuse elanikud.

Otsustusprotsess

Valitsus, rahvuskogu üksikud asetäitjad, parlamendi ülemkoda, rahvusnõukogu (Državni svet) ja viis tuhat valijat võivad esitada rahvuskogule õigusaktide/õigusaktide vastuvõtmise ettepaneku. Vastavalt kodukorrale (Poslovnik Državnegan zbora), koosneb rahvusassamblee tavamenetlus kavandatavast õigusaktist/akti kolmest lugemisest.

Lisaks on kodukorras ette nähtud kiirendatud menetlus. Vastavalt artiklile 86 võib rahvusassamblee otsuse vastu võtta, kui kohal on enamus asetäitjatest ja kui seadus/akt võetakse vastu kohalolevate saadikute poolthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud erinevat liiki häälteenamus. Rahvusnõukogu võib vetostada vastuvõetud õigusakti/õigusakti ning rahvusassamblee võib sellise veto tühistada kõikide asetäitjate enamusega.

Rahvahääletus (Zaonodajani rahvahääletus) (nagu on määratletud põhiseaduse artiklis 90) on reguleeritud rahvahääletuse ja avaliku algatuse seadusega (Zakon o etalonu in o ljudski initii) ja selle võib määrata Rahvusassamblee ise või ühe kolmandiku saadikute või 40 tuhande valija taotlusel. Valijatel on võimalus kinnitada või tagasi lükata rahvusassamblee poolt vastu võetud seadus/õigusakt, enne selle avaldamist Vabariigi Presidendi poolt (Predsednik republike).

Vabariigi president kuulutab välja vastuvõetud seaduse/tegutseb kaheksa päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest. Põhiseaduse artikli 154 kohaselt tuleb kõik normid avaldada enne nende jõustumist. Riigiasutuste poolt vastu võetud õigusnormid on avaldatud Sloveenia Vabariigi Teatajas (Uradni list Republike Slovenije, UL RS), samas kui määrused ja muud kohalikud määrused avaldatakse kohalikus ametlikus väljaandes.

Põhiseaduse muudatused võetakse vastu põhiseaduses sätestatud korras. Põhiseaduse muutmise ettepaneku võib esitada 20 Rahvusassamblee liikmele, valitsusele või 30.000 valijale. Kõnealuse ettepaneku üle otsustab rahvusassamblee kohalviibivate saadikute kahekolmandikulise häälteenamusega, kuid muudatusettepaneku võib vastu võtta ainult juhul, kui selle on heaks kiitnud kahekolmandikulise häälteenamusega kõik asetäitjad. Põhiseaduse artiklis 87 on sätestatud, et rahvuskogu võib kodanike ja teiste isikute õigusi ja kohustusi kindlaks määrata ainult seadusega.

ELi määrused ja ELi institutsioonide poolt vastu võetud otsused on Sloveenia Vabariigis vahetult kohaldatavad. Neid ei ole vaja ratifitseerida ja avaldada UL RS, et neid saaks kohaldada.

Rahvusvahelised lepingud, mille alla kirjutanud on Sloveenia Vabariik, jõustuvad pärast seda, kui rahvusassamblee on need erimenetluse kaudu ratifitseerinud. Rahvusvahelised lepingud ratifitseeritakse valitsuse esitatud õigusakti vastuvõtmisega. Rahvusvahelise lepingu ratifitseerimise seadus võetakse vastu kohalviibivate saadikute lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui põhiseaduses või seaduses on sätestatud teisiti.

Juriidilised andmebaasid

Õigusteabesüsteem — AAC

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusteabe süsteemSloveenia Vabariigi ametlik õigusregister on seotud muude riigiasutuste andmebaasi ja ametliku väljaandega.

Rahvusassamblee õigusaktid

Lingil klikates avaneb uus akenRahvusassamblee õigusaktidega on ette nähtud, et rahvusassamblee arutab kõiki õigusakte/õigusakte ja muid akte. Need tekstid hõlmavad järgmist:

  • Konsolideeritud õigusaktide konsolideeritud tekstid, mis on vastu võetud pärast 29. novembrit 2002 ja avaldatud Sloveenia Vabariigi Teatajas, ning mitteametlikud konsolideeritud tekstid alates 17. juunist 2007;
  • Vastu võetud seadused — seadused, mille rahvusassamblee on vastu võtnud ja mis on avaldatud Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes alates 25. juunist 1991;
  • Rahvusassamblee vastuvõetud õigusaktid, mis on avaldatud Sloveenia Vabariigi Teatajas alates 28. novembrist 1996;
  • Seaduseelnõud, mis esitatakse arutamiseks Rahvuskogu käimasoleval ametiajal (andmebaas sisaldab ka vastu võetud õigusaktide eelnõusid, mis ei ole veel avaldatud Sloveenia Vabariigi Teatajas);
  • Seaduste ja õigusaktide lugemised (obvranave zakonov) (menetluse lõpp) — arhiiv kõigist seadustest/aktidest, mis esitati rahvusassamblees arutamiseks pärast 28. novembrit 1996;
  • Ettepanekud õigusaktide kohta — ettepanekud ettepanekute kohta, mis on esitatud aruteluks praeguse rahvusassamblee ametiaja jooksul (andmebaas sisaldab ka vastu võetud ettepanekuid aktide kohta, mis ei ole veel avaldatud Sloveenia Vabariigi Teatajas);
  • Seaduste lugemine (opravnave aktov) (menetluse lõpp) — pärast 28. novembrit 1996 rahvusassamblee arutamiseks esitatud akti lugemise arhiiv;
  • Määruste eelnõud — ettepanekud, milles käsitletakse ettepanekuid, mis on esitatud aruteluks rahvusassamblee praegusel ametiajal (andmebaas sisaldab ka vastu võetud esialgseid korraldusi, mida ei ole veel avaldatud Sloveenia Vabariigi Teatajas);
  • Määruste lugemised (obpravnave odlokov) (menetluse lõpp) — kõigi lugemite arhiiv, mis esitati rahvusassamblee aruteluks pärast 28. novembrit 1996.

Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne

Kõik siseriiklikud õigusaktid on ametlikult avaldatud Lingil klikates avaneb uus akenSloveenia Vabariigi Teatajas. Kõik dokumendid avaldatakse internetis.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenrahvusassamblee õigusaktid

Lingil klikates avaneb uus akenõigusteabe süsteem

Lingil klikates avaneb uus akenSloveenia Vabariigi ametlik väljaanne


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 23/10/2019