Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine


Ühes ELi liikmesriigis välja antud lähenemiskeeld kehtib ka teises


Õigus saada kaitsemeetmetest abi ka teise liikmesriiki siirdudes

Selleks et pakkuda Teile kui kuriteoohvrile (eelkõige koduvägivalla ja jälitamise ohvrile) tõhusat kaitset vägivalla ja ahistamise eest, võivad riiklikud ametiasutused kohaldada erimeetmeid (lähenemiskeeld või sarnane kaitsemeede), mis aitavad ära hoida vägivalla või väärkohtlemise jätkamist Teid ohustava isiku poolt. Kui Teie huvides rakendatakse kaitsemeedet ühes liikmesriigis, võib teil olla soov, et seda tehakse ka siis, kui Te kolite või reisite teise liikmesriiki. Sel eesmärgil võttis EL kasutusele kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise mehhanismi.

Riiklikud kaitsemeetmed võivad olla tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguslikku laadi ning nende kestus, ulatus ja vastuvõtmise menetlus on liikmesriigiti erinevad. Kuna ELi õiguses on tsiviilõiguslike meetmete vastastikusel tunnustamisel ja kriminaalõiguslike meetmete vastastikusel tunnustamisel erinev õiguslik alus, on kolme kõige enam levinud kaitsemeetme liigi kasutamiseks kõikjal ELis tarvis kahte eri õigusakti. Lähenemiskeelu direktiivi ja määrusega hõlmatud keelud kehtestatakse Teie kui kuriteoohvri või potentsiaalse kuriteoohvri kaitseks, keelates Teid ohustaval isikul siseneda teatavatesse paikadesse, võtta Teiega kontakti või Teile läheneda.

  • Lingil klikates avaneb uus akenDirektiiviga 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta on kehtestatud mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel vastastikku tunnustada kriminaalõigusliku meetmena välja antud lähenemiskeeldu.
    Kui Teie kaitseks on mõnes liikmesriigis kriminaalõigusliku meetmena välja antud lähenemiskeeld, võite taotleda Euroopa lähenemiskeeldu.
    Teile peaks tagatama kaitse uue kaitsemeetme näol, mille võtab lihtsustatud ja kiirendatud menetluse raames vastu see liikmesriik, kuhu Te reisite või kuhu Te kolite.
    Liikmesriigid pidid direktiivi sätted oma siseriiklikkusse õigusesse üle võtma 11. jaanuariks 2015.
  • Lingil klikates avaneb uus akenMäärusega (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta on kehtestatud mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel vahetult ja vastastikku tunnustada tsiviilõigusliku meetmena välja antud lähenemiskeeldu.
    Seega võite Te juhul, kui Teie kaitseks on päritoluliikmesriigis tsiviilõigusliku meetmena välja antud lähenemiskeeld, sellele vahetult tugineda ka mõnes muus liikmesriigis, hankides vastava Lingil klikates avaneb uus akentõendi oma õiguste kohta ja esitades selle pädevatele ametiasutustele.
    Määrust kohaldatakse alates 11. jaanuarist 2015.

Hiljuti avaldati Euroopa Liidu Daphne programmist kaasrahastatud kahe projekti tulemused. Mõlemad projektid olid seotud Euroopa lähenemiskeeluga.

  1. Projekti Lingil klikates avaneb uus akenPOEMS kirjeldus ning selle lõpparuanne ja soovitused on esitatud koos riigipõhiste aruannetega. Projekti eesmärk oli välja selgitada, milliseid lähenemiskeeldu käsitlevaid õigusakte ELi 27 liikmesriigis kohaldatakse, hinnata nende õigusaktide praktilist mõju ning analüüsida Euroopa lähenemiskeeldu käsitleva direktiivi 2011/99/EL ja tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist käsitleva määruse (EL) nr 606/2013 toimimist.
  2. Projekti „Lingil klikates avaneb uus akenEpogender” kirjeldus ja selle käsiraamatud on samuti avaldatud ning need sisaldavad Euroopa lähenemiskeeldu käsitleva direktiiviga 2011/99/EL hõlmatud liikmesriikide õigusaktide ja praktiliste meetmete võrdlevat analüüsi soolise vägivalla ohvritele ettenähtud kaitsemeetmete aspektist.

Kõnealused väljaanded avaldati Euroopa Liidu Daphne programmi rahalisel toetusel. Nende sisu väljendab üksnes autorite seisukohti ning neid ei saa kuidagi seostada Euroopa Komisjoni seisukohtadega.

Väljaannetes on esitatud näitajad, mis aitavad kaasa direktiivi edukale ülevõtmisele, ja lisaks sisaldavad need õiguspraktikute jaoks kasulikku teavet riiklike õigusaktide kohta.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 16/11/2017