Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine

Riigi teave seoses määrusega (EL) nr 606/2013


Üldine teave

Lingil klikates avaneb uus akenMääruses (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta on ette nähtud mehhanism, mis võimaldab liikmesriikide vahel otseselt tunnustada tsiviilõigusliku meetmena välja antud lähenemiskeeldu.

Seega kui isiku kasuks on päritoluliikmesriigis tsiviilõigusliku meetmena antud välja lähenemiskeeld, võib sellele otseselt tugineda ka mõnes muus liikmesriigis, esitades pädevatele ametiasutustele Lingil klikates avaneb uus akentõendi oma õiguste kohta.

Määrust kohaldatakse alates 11. jaanuarist 2015.

Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.

Rohkem teavet kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta võib leida spetsiaalselt selleks loodud veebilehelt.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 19/02/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Belgia


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid on sõltuvalt juhtumist pädevad määrama järgmised asutused: perekonnakohus (tribunal de la famille), töökohus (tribunal du travail) või prokuratuur (ministère public), kusjuures nende meetmete määramist kontrollib seejärel perekonnakohus või alaealiste asjade kohus (tribunal de la jeunesse).

Tõendi annab välja kaitsemeetme määranud kohtu vanemkohtusekretär (greffier en chef) või asjakohasel juhul prokuratuur.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Selle koha prokuratuur, mille rahvastikuregistrisse on kaitstav isik kantud või kavatsetakse kanda või kus on selle isiku alaline elukoht või tulevane alaline elukoht.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Selle koha prokuratuur, mille rahvastikuregistrisse on kaitstav isik kantud või kavatsetakse kanda või kus on selle isiku alaline elukoht või tulevane alaline elukoht. Kaitsemeetme kohandamise võib kooskõlas artikli 11 lõikega 5 vaidlustada esimese astme kohtus (tribunal de première instance).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Esimese astme kohus.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Vastavalt artikli 16 lõikele 1 aktsepteeritakse tõlkeid prantsuse, hollandi ja/või saksa keelde, sõltuvalt sellest, milline on kaitsemeetme täitmise koha ametlik keel kooskõlas Belgia õigusega.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/03/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Bulgaaria


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Pädev asutus kaitsemeetmeid määrama on kannatanu alalise või kehtiva elukoha järgne ringkonnakohus (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikkel 7).

Määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendi annab kaitstava isiku taotlusel välja juhtumit uurinud ringkonnakohus (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikli 26 lõige 1).

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Isik, kelle kasuks on määratud kaitsemeede mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, võib taotleda, et Bulgaaria territooriumil teeks lähenemiskeelu määruse Sofia linnakohus (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikkel 23).

Seda meedet on pädevad rakendama siseministeerium ja riigiprokuratuur.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Pädev asutus on Sofia linnakohus.

Kohus kontrollib, kas meedet saab rakendada Bulgaaria õigusega ette nähtud vahenditega. Kui see ei ole võimalik, määrab kohus kooskõlas Bulgaaria õigusega asendusmeetme (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikli 24 lõige 2).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kaitsemeetme tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotluse peab ohustav isik esitama Sofia linnakohtule (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikkel 25).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Bulgaaria nõuab, et dokumendid tõlgitaks bulgaaria keelde.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/03/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Eesti


Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Tsiviilõiguslikud kaitsemeetmed on võimalik määrata Lingil klikates avaneb uus akenvõlaõigusseaduse §-s 1055 lg 1 alusel, kus sätestatakse, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Menetlusõiguslik regulatsioon tsiviilõiguslike kaitsemeetmete kohaldamise kohta on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akentsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p-s 7, mille kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks üheks hagita menetluse asjaks 55. peatükis ja §-des 544-549, mis näevad täpsemalt ette lähenemiskeelu määramisega seotud menetluskorra. Tsiviilõiguslikke kaitsemeetmeid on võimalik kohaldada ka hagi tagamise abinõuna hagimenetluses või esialgse õiguskaitse abinõuna hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 378 lg 1 p 3, 546 ja 551 lg 1 alusel.

Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Seega ei ole isikuõiguste kaitseks kohaldamisele kuuluvad meetmed seaduses loetletud ammendavalt ja taotleda võib konkreetsete asjaolude korral sobiva ja vajaliku abinõu kohaldamist.

Statistika abinõude keskmiste kohaldamisaegade kohta ei ole kättesaadav. Eestis on siseriiklikult võimalik isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks võlaõigusseaduse § 1055 alusel abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeeldu käsitleva Riigikohtu poolt 2008.a koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt kohaldas kohus lähenemiskeeldu enamasti tähtajaga 3. a.

Määruse nr 606/2013 reguleerimisesemeks on tsiviilasjades määratud kaitsemeetmed. Määrust nr 606/2013 ei kohaldata määruse nr 2201/2003 reguleerimisalasse jäävate kaitsemeetmete suhtes. Tsiviilõigusliku kaitsemeetme määramiseks ei ole vajalik, et õigusvastane tegu ohustatud isiku suhtes oleks toime pandud. Piisab, kui kostja senine käitumine annab alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi. Tsiviilasja kaitsemeetmete loetelu seaduses ei ole ammendav. Vajadusel määratakse konkreetsete asjaolude pinnalt sobiv kaitsemeede, mis ei pea olema seaduses loetletud.

Kaitsemeetme kohaldamist võib taotleda ohustatud või kahjustatud isik nii iseseisvas menetluses, kui ka koos teise nõudega. Kaitsemeetme kohaldamiseks tuleb ohustatud isikul esitada avaldus Lingil klikates avaneb uus akenmaakohtule. Kohus menetleb avaldust hagita menetluses. Kohus kuulab enne kaitsemeetme rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajadusel kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedased isikud, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse.

Kohtule esitatud avaldus peab olema eesti keeles ja vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 338 ja 363 nõuetele. Avaldus esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas. Võimaluse korral esitatakse kohtule kirjalikult esitatud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt. Lepinguline esindaja, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning muu juriidiline isik esitab dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis. Elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra, dokumendiformaatidele esitatavad nõuded ja portaali vahendusel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab Lingil klikates avaneb uus akenvaldkonna eest vastutav minister Lingil klikates avaneb uus akenmäärusega. Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega.

Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Eesti õiguse kohaselt ei pea menetlusosalistel tsiviilõiguslike kaitsemeetmete kohaldamise asja menetlemisel kohtus olema esindajat.

Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära. Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse.

Kaitsemeetmete kohta tehtud määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud (ohustavale) isikule.

Lahendi täitmist, millega kaitsemeede määrati, korraldab kohtutäitur. Kaitsemeetme rikkumisest saab kohtutäitur reeglina teada ohustatud isikult. Kui kaitsemeede on määratud enne suhtlusõigust, on kohtul võimalik suhtlusõigus määrata viisil, mis arvestab määratud kaitsemeetmega. Riigkohtu 2008. a kohtupraktika analüüsis lähenemiskeelu kohta on asutud seisukohale, et kui ohustatud isik ja ohustaja elavad (või töötavad) lähestikku, tuleks pigem reguleerida nende suhtlemiskorda ja keeldude (kaitsemeetmete) sisuks võiks olla eelkõige nende toimingute loetlemine, mida keelatakse.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Eestis on pädev kaitsemeetmeid määrama kohus. Kooskõlas artikliga 5 on tõendi kaitsemeetme kohta pädev välja andma maakohus, kes abinõu määras. Tõendi väljaandmiseks tuleb maakohtule esitada avaldus. Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Kohtutäitur algatab täitemenetluseohustatud isiku avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäiturite kontaktandmed on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeedet kohandab vajadusel kohtutäitur, kes on pädev kaitsemeetme kohta täitemenetluse läbiviimiseks. Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetme kohta täitemenetluse läbiviimiseks on pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetme tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks tuleb esitada avaldus võlgniku elukoha järgi või maakohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust. Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Eesti ja inglise


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 06/11/2018

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Kreeka


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid võib määrata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu (Monomelés Protodikeío Athinón) kohtunik ajutiste meetmete kohaldamise menetluse (diadikasía ton asfalistikón métron) raames.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Pädev asutus on asjaomase kohtutäiturite ühenduse (Sýllogos Dikastikón Epimelitón) esimees või tema asetäitja.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Seda võib teha üheliikmelise esimese astme kohtu kohtunik ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Pädev asutus on üheliikmeline esimese astme kohus hagita menetluse (ekoúsia dikaiodosía) raames.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Kreeka keel


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 10/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Hispaania


Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Ei kohaldata.

Hispaanias ei kasutata määruses (EL) nr 606/2013 kirjeldatud lähenemiskeeldu. Seetõttu puuduvad ka õigusasutused, kelle pädevusse määruse artikliga 5 ettenähtud keeldude ja tõendite väljaandmine kuulub.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Ei kohaldata.

Hispaanias ei kasutata määruses (EL) nr 606/2013 kirjeldatud lähenemiskeeldu. Seetõttu puuduvad ka asutused, kelle pädevusse määruse artikliga 5 ettenähtud keeldude ja tõendite väljaandmine kuulub.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Esimese astme kohus (Juzgado de Primera Instancia) või selle piirkonna perekonnaasju lahendav kohus (Juzgado de Familia), kus on ohvri elukoht.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Esimese astme kohus või selle piirkonna perekonnaasju lahendav kohus, kus on ohvri elukoht.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Provintsikohus (Audiencia Provincial).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Hispaania keel.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Itaalia


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Itaalia õiguse kohaselt on pädev kaitsemeetmeid määrama ja kooskõlas artikliga 5 tõendit välja andma kaitstava isiku elukohajärgne kohus.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks tuleb pöörduda sellise kohtu poole, mis on taotluse esitamise ajal kaitstava isiku elu- või asukoha- või viibimiskohajärgne kohus, ning vajaduse korral toimub kaitsemeetme täitmine kõnealuse kohtu järelevalve all.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kaitsemeetmeid on kooskõlas artikli 11 lõikega 1 pädev kohandama kaitstava isiku elu- või asukoha- või viibimiskohajärgne kohus.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Sama kohus nagu punktis iii.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Itaalia keel


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 11/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Küpros


Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Kohtuid käsitleva seaduse nr 14/60 paragrahvis 32 on sätestatud, et edasisest rikkumisest hoidumise (esialgse, tähtajatu või kohustusliku) korralduse võib teha iga tsiviilasju lahendav kohus.

Perekonnakohtute seaduse nr 23/90 paragrahvi 16 alusel on perekonnakohtutel samasugune pädevus.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid on pädev määrama ja tõendit välja andma see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonnas on asjaomasel ajal hageja elu- või asukoht (Eparchiakó Dikastírio tis Dimokratías).

Kui asja arutatakse perekonnaõiguse alusel, on pädev asutus see perekonnakohus, kelle tööpiirkonnas on asjaomasel ajal hageja või kostja elu- või asukoht (Oikogeneiakó Dikastírio tis Dimokratías). Kui kohtuvaidluse keskmes on alaealine, on pädev see perekonnakohus, kelle tööpiirkonnas alaealine asub.

Tõendit on pädev välja andma kaitsemeetme määranud piirkonna- või perekonnakohus.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Asutus, kelle poole tuleb kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda

Kõikides astmetes on pädev asutus see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonda on ohustav isik alaliselt või ajutiselt elama asunud. Kui tema aadress ei ole teada, on pädev asutus Nikosia piirkonnakohus.

Asutus, kes on pädev sellist meedet täitma

Kõikides astmetes on pädev asutus see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonda on ohustav isik alaliselt või ajutiselt elama asunud. Kui tema aadress ei ole teada, on pädev asutus Nikosia piirkonnakohus.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kõikides astmetes on pädev asutus see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonda on ohustav isik alaliselt või ajutiselt elama asunud. Kui tema aadress ei ole teada, on pädev asutus Nikosia piirkonnakohus.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kohus, kellele esitatakse tunnustamisest keeldumise taotlus

Piirkonna- või perekonnakohus, kelle poole on pöördutud päritoluliikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks.

Võimaluse korral kohus, kellele esitatakse täitmisest keeldumise taotlus

Piirkonna- või perekonnakohus, kelle poole on pöördutud päritoluliikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Dokumendid tuleks esitada kreeka keeles. Aktsepteeritakse ka ingliskeelseid tõlkeid.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/04/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Läti


Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete suhtes kohaldatavaid riigisiseseid norme ja menetlusi reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadusega.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Läti Vabariigi asutused, kes on pädevad määrama kaitsemeetmeid ja andma välja tõendeid, on piirkondlikud (või linna-) kohtud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 5411 lõige 45).

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Asutused, kes on pädevad täitma teises liikmesriigis määratud kaitsemeedet, on selle koha piirkondlikud (või linna-) kohtud, kus otsust tuleb täita või kus asub kostja deklareeritud elukoht või selle puudumisel kostja tegelik elukoht või registrijärgne asukoht (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 6513 lõige 1).

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kaitsemeetmeid on pädevad kohandama samad piirkondlikud (või linna-) kohtud, kes on pädevad neid meetmeid täitma (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 6515 lõige 2).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkondlikud (või linna-) kohtud, mille tööpiirkonnas tuleb täita teise liikmesriigi kohtu otsusega määratud kaitsemeede (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 6443 lõige 43).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Kõik kõnealuse määruse kohaselt nõutavad transliteratsioonid või tõlked tehakse Läti Vabariigi ametlikku keelde, st läti keelde.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Leedu


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Leedus määravad määruse kohaldamisalas olevaid kaitsemeetmeid kohtud. Määruse artikli 5 kohase tõendi annab välja kaitsemeetme määranud kohus.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Leedus täidavad määruse kohaldamisalas olevaid kaitsemeetmeid kohtutäiturid. Juhul kui kohtutäituritel esineb määruse kohaldamisalas olevate kaitsemeetmete täitmisel takistusi, on neil üldine õigus paluda politseil need takistused kõrvaldada.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Määruse kohaldamisalas olevaid kaitsemeetmeid kohandavad kooskõlas artikli 11 lõikega 1 neid täitvad kohtutäiturid.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kaitsemeetme tunnustamisest või asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus tuleks esitada Leedu Apellatsioonikohtule.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Määruse kohaselt Leedu pädevate asutustega suhtlemiseks vajalik transliteratsioon või tõlge tehakse Leedu Vabariigi ametlikku keelde ehk leedu keelde.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 12/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Ungari


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Piirkonnakohtud

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Piirkonnakohtud, Budapesti ja maakondade valitsusasutuste piirkondlikud bürood (edaspidi koos „piirkondlikud bürood“) ja politsei.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Piirkonnakohus

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkonnakohus

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Ungari keel


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Holland


Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Ohvrid, kes soovivad Madalmaades taotleda kaitsemeedet, peavad algatama tsiviilkohtumenetluse (ajutiste meetmete kohaldamise menetlus (kort geding)). Selleks tuleb neil võtta ühendust advokaadiga, kes annab neile rohkem teavet järgitava menetluse kohta ja algatab selle nende nimel.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid määravad pädevad kohtud: kohtudPDF(167 Kb)nl

Juhul kui kaitsemeede on määratud ajutise lähenemiskeelu seaduse (Wet tijdelijk huisverbod) alusel:
selle koha linnapea, kus ajutist lähenemiskeeldu tuleb kohaldada.

Kaitsemeetme määranud ametiasutusel on ühtlasi õigus anda välja tõend.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

•             Kohtutäitur (deurwaarder)

•             Juhul kui kaitsemeede on määratud ajutise lähenemiskeelu seaduse alusel: politsei

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Voorzieningenrechter Rechtbank Den Haag (ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav Haagi ringkonnakohtu kohtnik)

Prins Clauslaan 60, 2595 AJ Den Haag

PO Box 20302, 2500 EH Den Haag

Gerechtshof Den Haag (Haagi ringkonnakohus)

Prins Clauslaan 60, 2595 AJ Den Haag

PO Box 20302, 2500 EH Den Haag

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Voorzieningenrechter Rechtbank Den Haag

Prins Clauslaan 60, 2595 AJ Den Haag

PO Box 20302, 2500 EH Den Haag

Gerechtshof Den Haag

Prins Clauslaan 60, 2595 AJ Den Haag

PO Box 20302, 2500 EH Den Haag

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Hollandi keel


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 24/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Poola


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama:

kohalikud, piirkonna- ja apellatsioonikohtud.

Asutused, kes on pädevad tõendit välja andma:

kaitsemeetmete kohta otsuse teinud kohalikud, piirkonna- ja apellatsioonikohtud.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Kohalikud kohtud

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kohalikud kohtud

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkonnakohtud

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Poola keel


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 15/07/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Soome


Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Soomes on direktiivis 2011/99/EL ja määruses (EL) nr 606/2013 osutatud kaitsemeetmed sätestatud lähenemiskeelde käsitlevas seaduses (898/1998).

Seadusega on lähenemiskeelu seadmine ette nähtud selleks, et hoida ära elu, tervise, vabaduse või eraelu vastu suunatud kuritegu, sellise kuriteo oht või muud liiki raske ahistamine. Kui ennast ohustatuna tundev isik ja isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu taotletakse, elavad alaliselt koos samas elukohas, võib lähenemiskeelu seada selleks, et hoida ära elu, tervise või vabaduse vastu suunatud kuritegu või sellise kuriteo oht (peresisene lähenemiskeeld).

Direktiivi 2011/99/EL kohaldatakse Soomes seatud lähenemiskeeldudele, kui lähenemiskeeld on seatud kuriteo või väidetava kuriteo tagajärjel. Kui lähenemiskeeld ei ole seotud direktiivis osutatud kuriteoga, reguleeritakse seda määrusega (EL) nr 606/2013.

Vastavalt asjaomase kohtuotsuse üksikasjadele ei või isik, kellele on seatud lähenemiskeeld, kohtuda kaitstava isikuga ega temaga muul viisil ühendust võtta ega üritada ühendust võtta (tavaline lähenemiskeeld). Samuti on keelatud kaitstavat isikut jälitada ja jälgida. Isik, kellele on seatud peresisese lähenemiskeeld, peab lahkuma elukohast, kus tema ja kaitstav isik alaliselt koos elavad, ja ta ei või sinna tagasi pöörduda. Kui on alust arvata, et tavalisest lähenemiskeelust ei piisa, võib lähenemiskeeldu laiendada. Sellisel juhul kehtib lähenemiskeeld ka kaitstava isiku alalise elukoha, puhkusemajutuskoha või töökoha või eraldi kindlaksmääratud muu võrreldava koha läheduses viibimise kohta (laiendatud lähenemiskeeld). Lähenemiskeeld ei hõlma siiski kontakte, mille jaoks on asjakohane põhjus ja mis on ilmselgelt vajalikud. Vajalike kontaktide kord tuleks eelistatavalt kindlaks määrata juba lähenemiskeelu lahendis.

Lähenemiskeelu võib seada maksimaalselt üheks aastaks. Peresisese lähenemiskeelu võib seada maksimaalselt kolmeks kuuks. Lähenemiskeeld jõustub pärast esimese astme kohtu (käräjäoikeus) otsust keelu seadmise kohta. Otsust tuleb täita edasikaebuse esitamisele vaatamata, kui asja arutav kõrgem kohus ei otsusta teisiti. Lähenemiskeeldu võib pikendada. Pikendamise korral võib lähenemiskeelu seada maksimaalselt kaheks aastaks. Peresisest lähenemiskeeldu võib pikendada maksimaalselt kolme kuu võrra.

Lähenemiskeelu seadmist võib taotleda igaüks, kes põhjendatult tunneb, et teine isik ohustab või ahistab teda. Taotluse võib esitada ka prokuratuur, politsei- või sotsiaalhoolekandeasutus. Taotluse võib esitada suuliselt või kirjalikult, kasutades konkreetset vormi.

Lähenemiskeeldudega seotud juhtumeid lahendab esimese astme kohus. Pädev kohus on kaitstava isiku elukohajärgne piirkonnakohus või kohus, kelle tööpiirkonnas lähenemiskeeldu põhimõtteliselt kohaldatakse. Kui isikut, kelle suhtes lähenemiskeeldu taotletakse, kahtlustatakse kuriteos, mis võib olla lähenemiskeeluga seotud asja lahendamisel oluline, siis on pädev kriminaalkohus pädev ka lähenemiskeeldu lahendama.

Kui see on asjakohane, kohaldatakse lähenemiskeeluga seotud asja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse sätteid. Soome kohtupraktika kohaselt seatakse lähenemiskeeld peaaegu eranditult iseseisva meetmena, kriminaalasja arutamisest eraldi, kuigi seaduse kohaselt võib sellega tegeleda ka kriminaalmenetluse raames.

Lähenemiskeelu võib seada, kui on põhjendatud alused eeldada, et isik, kelle suhtes keeldu taotletakse, sooritab tõenäoliselt kuriteo end ohustatuna tundva isiku elu, tervise, vabaduse või eraelu vastu või ahistab teda raskelt muul viisil.

Peresisese lähenemiskeelu võib seada, kui isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu taotletakse, sooritab tõenäoliselt, nagu võib järeldada tema tehtud ähvardustest või varasematest õigusrikkumistest või muust käitumisest, kuriteo end ohustatuna tundva isiku elu, tervise või vabaduse vastu, ja lähenemiskeelu seadmine ei ole põhjendamatu, võttes arvesse võimaliku kuriteo raskust, samas leibkonnas elavate isikute olukorda ja kohtuasjas esitatud muid faktilisi asjaolusid.

Lähenemiskeelu seadmise eelduste hindamisel tuleb tähelepanu pöörata asjassepuutuvate isikute olukorrale, võimaliku eelmise kuriteo või ahistamise iseloomule ja sellele, kas seda on korratud, ning tõenäosusele, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu taotletakse, jätkab ahistamist või sooritab end ohustatuna tundva isiku vastu kuriteo.

Võimalik on seada ka ajutine lähenemiskeeld. Ajutise lähenemiskeelu seadmise otsustab vahistamisõigusega ametnik või kohus. Vahistamisõigusega ametnik peab viivitamata ja hiljemalt kolme päeva jooksul esitama oma otsuse läbivaatamiseks pädevale kohtule.

Põhimõtteliselt kannavad lähenemiskeeluga seotud asja läbivaatamise kulud pooled ise. Kui selleks on kaalukad põhjused, võib kohus nõuda poolelt vastaspoole mõistlike kohtukulude osalist või täielikku tasumist. Kohtulõivu ei nõuta.

Pooltel on õigus kasutada advokaati ja neil on ka õigus saada riiklikku õigusabi, kui õigusabi seaduses (257/2002) sätestatud tingimused on täidetud.

Kohus peab kohtulahendi, millega lähenemiskeeld seatakse, tühistatakse või seda muudetakse, viivitamata politsei arvutisüsteemi sisestama.

Kohtuotsus tehakse teatavaks ka taotluse esitajale, lähenemiskeeluga kaitstavale isikule ja isikule, kelle suhtes lähenemiskeeldu taotleti. Kohtuotsus tuleb isikule, kelle suhtes lähenemiskeeld seati, kontrollitaval viisil kätte toimetada, välja arvatud juhul, kui see kuulutati välja või tehti teatavaks isiku juuresolekul.

Lähenemiskeeldude täitmist kontrollib politsei.

Lähenemiskeelu rikkumine on kriminaalmenetluse seadustiku (39/1889) 16. peatüki paragrahvi 9a alusel karistatav.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmete korralduse andmiseks pädevad asutused

Üldkohtud (piirkonnakohtud, apellatsioonikohtud ja ülemkohus).

Artiklile 5 vastavate tõendite väljastamiseks pädevad asutused

Üldkohtud (piirkonnakohtud, apellatsioonikohtud ja ülemkohus).

Tõendi annab välja kohus, kes seadis lähenemiskeelu, mis kuulub määruse kohaldamisalasse ja millele on viidatud lähenemiskeelde käsitlevas seaduses (898/1998).

Tõend antakse välja vastavalt määruse artiklitele 5–7. Tõendist teavitatakse ohustavat isikut vastavalt määruse artiklile 8 ja seaduse (227/2015) paragrahvile 5. Nimetatud seadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta.

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/tuomioistuimet/fi/index.html

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Helsingi piirkonnakohus

Kontaktandmed: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.oikeus.fi/karajaoikeudet/helsinginkarajaoikeus/fi/index.html

Teises liikmesriigis kehtestatud kaitsemeedet tunnustatakse Soomes kooskõlas määruse artikli 4 lõikega 1 ilma ühegi erimenetluseta, nagu on sätestatud seaduse (227/2015), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta, paragrahvis 4. Kaitsemeede sisestatakse lähenemiskeelde käsitleva seaduse (898/1998) paragrahvis 15 osutatud registrisse samal viisil nagu Soomes seatud lähenemiskeeld.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Helsingi piirkonnakohus

Kontaktandmed: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.oikeus.fi/karajaoikeudet/helsinginkarajaoikeus/fi/index.html

Kaitsemeedet kohandatakse kooskõlas määruse artikliga 11 vastavalt seaduse (227/2015), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta, paragrahvile 3.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Helsingi piirkonnakohus

Kontaktandmed: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.oikeus.fi/karajaoikeudet/helsinginkarajaoikeus/fi/index.html

Määruse artikli 13 alusel keeldutakse kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest kooskõlas kirjaliku menetlusega, millele on osutatud seaduse (227/2015), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta, paragrahvis 3.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Aktsepteeritavad keeled on soome, rootsi ja inglise keel. Muus keeles välja antud tõendit võidakse samuti aktsepteerida, kui selle aktsepteerimisele ei ole muid takistusi.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/08/2019

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Rootsi


Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Rootsi õiguses ei ole ette nähtud selliseid tsiviilõiguslikke kaitsemeetmeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta. Seetõttu ei ole Rootsis ka asutust, kes oleks pädev määrama selliseid meetmeid või andma välja artiklis 5 osutatud tõendit.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks võib pöörduda selle paiga prokuröri (åklagaren) poole, kus meedet tuleb kohaldada või peamiselt kohaldada.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kaitsemeetmeid on pädev kooskõlas artikli 11 lõikega 1 kohandama selle paiga prokurör, kus meedet tuleb kohaldada või peamiselt kohaldada.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Tunnustamisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13 tuleks esitada Stockholmi piirkonnakohtule (Stockholms tingsrätt).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Rootsi keel


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 09/07/2019