Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine

---

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

1. Erikohtumenetluse seadusest tulenevad ajutised perevägivallavastased kaitsemeetmed

1.1. Asjakohased õigusaktid

Perevägivallavastast võitlust puudutavad erisätted on esitatud tsiviilseadustiku seaduse nr 89/2012 paragrahvides 751–753; seadus on kättesaadav siin. Perevägivallavastase esialgse õiguskaitse menetlusi reguleerivad menetlusnormid on sätestatud erikohtumenetluse seaduse nr 292/2013 paragrahvides 400–414; seadus on kättesaadav siin.

Kui ühele abikaasadest (kes on veel abielus või lahutatud) muutub talumatuks jagada teise abikaasaga perekonna eluasemeks olevat maja või korterit, sest selle abikaasa suhtes või abikaasadega koos perekonna eluasemel elava muu isiku suhtes pannakse toime füüsilist või vaimset vägivalda, võib kohus asjaomase abikaasa taotlusel piirata teise abikaasa õigust kindlaksmääratud aja jooksul majas või korteris elada või selle õiguse välistada.

Arvestades ajutise perevägivallavastase kaitsemeetme laadi ja sisu ning selle määramise tingimusi, kuulub meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 reguleerimisalasse.

1.2. Õigustatud isikud

a) Abikaasad: vägivald ei pruugi olla tingimata sunnatud vaid abikaasa vastu, vaid võib olla suunatud ka abikaasadega perekonna eluaset jagava teise isiku vastu;

b) lahutatud abikaasad, kes jagavad perekonna eluaset;

c) muud isikud, kes jagavad abikaasade või lahutatud abikaasadega perekonna eluaset, olenemata sellest, kas vägivald on suunatud nende teiste isikute või teiste kooselavate isikute vastu.

1.3. Sisu

Vastustajale võib määrata eelkõige järgmised korraldused:

a) ta peab lahkuma ühisest majapidamisest ja selle lähiümbrusest ning ei tohi ühises majapidamises viibida ega seda külastada;

b) ta ei tohi läheneda ühisele majapidamisele ega taotlejale ega viibida lähiümbruses;

c) ta ei tohi kohtuda taotlejaga ega

taotlejat mis tahes viisil jälitada ega ahistada.

1.4. Kehtivusaeg

Ajutine meede kehtib üks kuu alates selle jõustumiskuupäevast. Asjakohane otsus muutub õiguslikult jõustatavaks pärast selle tegemist, s.o selle õiguslik jõustatavus ei olene otsuse kättetoimetamisest ega lõplikuks muutumisest.

Otsust võib ajutise meetme määramise aja jooksul korduvalt jõustada. Kui kohustatud isik rikub pärast erikohtumenetluse seaduse § 493 kohase otsuse tegemist oma kohustust hoiduda ühisesse majapidamisse sisenemisest või seal viibimisest, jõustab kohus otsuse uuesti mis tahes ajal ja viivitamata, tõstes kohustatud isiku ühisest majapidamisest välja, tehes seda õigustatud isiku taotluse alusel. Muudel juhtudel tegutseb kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 351 ja määrab kohustatud isikule kohustuse rikkumise eest rahatrahvi summas kuni 100 000 Tšehhi krooni.

1.5. Pikendamine

Ajutine meede kehtib üks kuu alates otsuse jõustamiskuupäevast ja seda võib pikendada. Kohus teeb seda ainult taotluse alusel.

Ajapikenduse taotluse esitamise korral pikeneb automaatselt ajutise meetme kehtivusaeg seni, kuni kohus teeb taotluse kohta otsuse.

Ajutine meede võib kehtida kuni kuus kuud alates selle jõustumiskuupäevast.

1.6. Menetlusnormid

Pädevus kuulub taotleja üldkohtule. Kohus teeb asjakohase taotluse kohta otsuse 48 tunni jooksul ilma istungit pidamata. Otsuse saab edasi kaevata. Tšehhi Vabariigis ei ole avalikku ajutiste meetmete registrit.

1.6.1. Taotluse olulised osad

Ajutise perevägivallavastase kaitsemeetme taotlus peab sisaldama taotlustes nõutavaid üldisi osi ja ülevaadet faktilistest andmetest, mis tõendavad, et taotleja ja vastustaja kooselu majas või korteris, kus neil on ühine majapidamine, on taotleja jaoks talumatu taotleja vastu suunatud füüsilise või vaimse vägivalla tõttu, või ülevaadet faktilistest andmetest, mis tõendavad, et taotlejat jälitatakse või ahistatakse.

1.6.2. Kohtulõiv

Perevägivallavastase kaitse taotleja on kohtulõivu tasumisest vabastatud.

1.7. Rikkumine

Ajutise meetme rikkumise kohta kaebuste vastu võtmiseks on pädev asutus Tšehhi Vabariigi politsei.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohased ajutised meetmed

2.1. Asjakohased õigusaktid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvid 74–77a; seadus on kättesaadav siin. Kui kohus rahuldab ajutise meetme taotluse, peab ta alati kohustama taotlejat esitama kindlaksmääratud aja jooksul taotluse kohtuasja sisulise menetluse algatamiseks, sest ajutine meede on vaid ajutine vahend kuni kohtuasi lahendatakse lõpliku otsusega selle asjaolude kohta.

2.2. Õigustatud isikud

Ajutise meetme taotlust puudutava menetluse pooled on igal juhul taotleja ja need, kes oleksid asja sisulise menetluse pooled (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 74 lõige 2).

2.3. Sisu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 76 lõikes 1 on esitatud näited kohustustest, mida kohus võib ajutise meetmega määrata. Seadustiku § 76 lõike 1 punkt e on eriti asjakohane Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 kohaste tõendite väljastamisega seotud eesmärkidel, sest selles on ette nähtud, et kohus võib ajutise meetmega kohustada poolt midagi tegema, millegi tegemisest hoiduma või midagi taluma.

2.4. Kehtivusaeg

Ajutise meetme kohaldamise resolutsioon on õiguslikult jõustatav selle väljaandmisel. Kui väljaandmist ei toimu, muutub see õiguslikult jõustatavaks selle kättetoimetamisel kohustatud isikule.

Ajutine meede aegub, kui:

(a)      taotleja ei esita taotlust asja sisulise menetluse algatamiseks seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaja jooksul;

(b)      asja sisulise menetlemise taotlust ei ole rahuldatud;

(c)      asja sisulise menetlemise taotlus on rahuldatud ja küsimuses tehtud otsuse jõustamisest on möödunud 15 päeva;

(d)      meetme kehtivusaeg on möödunud.

Kohus võib ajutise meetme kehtivusaega pikendada.

2.5. Menetlusnormid

Põhimõtteliselt kuulub ajutise meetme kohaldamise pädevus kohtule, kelle pädevuses on asja sisuline menetlemine. Kohus teeb ajutise meetme taotluse kohta otsuse viivitamata ja istungit pidamata, hiljemalt seitsme päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuse saab edasi kaevata. Tšehhi Vabariigis ei ole avalikku ajutiste meetmete registrit.

2.5.1. Taotluse olulised osad

Ajutise meetme taotlus peab sisaldama taotlustes nõutavaid üldisi osi, poolte ja vajaduse korral nende esindajate ees- ja perekonnanimesid, elukohti ja faktiliste andmete ülevaadet, mis tõendab pooltevahelise suhte esialgse lahendamise vajalikkust või ohtu kohtuotsuse jõustamisele, ning ajutist meedet õigustavate faktiliste andmete ülevaadet; taotluses tuleb selgelt viidata, millist ajutist meedet taotletakse.

2.5.2. Kohtulõiv

Taotluse esitamise tasu on 1000 Tšehhi krooni.

2.6. Rikkumine

Ajutise meetme määramiseks jõustatud resolutsiooni resolutiivosa alusel kohustatud isiku poolt tehtud õigustoiming on tühine, kui see on vastuolus ajutise meetme määramiseks jõustatud resolutsiooniga kehtestatud kohustusega. Kohus võtab tühisust arvesse omal algatusel.

3. Kriminaalmenetluse seadustiku kohased ajutised meetmed

3.1. Asjakohased õigusaktid

Ajutisi meetmeid reguleerivad õigusnormid on sätestatud kriminaalmenetluse seaduse nr 141/1961 (kriminaalmenetluse seadustik) paragrahvides 88b–88o; seadus on kättesaadav siin.

Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvidest 88d (teatud isikutega suhtlemise keeld) ja 88e (koju sisenemise keeld) tulenevaid ajutisi meetmeid võib nende olemust ja sisu arvestades käsitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 reguleerimisalasse kuuluvana.

3.2. Isikud, kellel on õigus kaitsele

Ohver, tema lähikondne või muu isik (nt tunnistaja).

3.3. Sisu

3.3.1. Teatud isikutega suhtlemise keeld

Teatud isikutega suhtlemise keeld tähendab, et kohustatud isik ei tohi mingil viisil ohvriga, ohvri lähikondsetega või muude isikutega, eelkõige tunnistajatega, ühendust võtta ega neid otsida, sealhulgas elektroonilise side võrgu ega muu sarnase vahendi kaudu.

3.3.2. Koju sisenemise keeld

Koju sisenemise keeld tähendab, et süüdistatav ei tohi ohvriga ühisesse majapidamisse siseneda, sellele läheneda ega seal viibida.

3.4. Kehtivusaeg

Ajutist meedet kohaldatakse seni, kuni selle eesmärk seda nõuab, kuid mitte kauem kui kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava otsuse lõplikuks muutumiseni.

Kui ajutise meetme kohaldamise põhjus püsib ja süüdistatav ei täida ajutise meetme tingimusi, võib pädev kriminaalõiguskaitseasutus otsustada määrata haldustrahvi või muud liiki ajutise meetme või võtta süüdistatava vahi alla.

3.5. Menetlusnormid

Asjakohased õigusnormid on esitatud kriminaalmenetluse seadustiku § 88b lõikes 2. Otsuse saab edasi kaevata. Tšehhi Vabariigis ei ole avalikku ajutiste meetmete registrit.

3.5.1. Taotluse olulised osad

Kriminaalmenetluses on ajutiste meetmete kohaldamise õigus kohtunikul ja mõnikord ka prokuröril, vt kriminaalmenetluse seadustiku § 88m.

3.5.2. Kohtulõiv

Ajutiste meetmete taotluste suhtes ei kohaldata kohtulõivu.

3.6. Rikkumine

Ajutise meetme rikkumise kohta kaebuste vastu võtmiseks on pädevad asutused kriminaalõiguskaitseasutused, eelkõige Tšehhi Vabariigi politsei.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Piirkondlikud kohtud (okresní soudy).

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Piirkondlikud kohtud (okresní soudy). Erikohtumenetluse seaduse nr 292/2013 § 513a lõike 1 kohaselt on territoriaalne pädevus taotleja üldkohtul. Juhtudel, kui see ei kehti, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle territooriumil kaitse antakse. Tavaliselt on selleks taotleja elukoha järgne piirkondlik kohus.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Piirkondlikud kohtud (okresní soudy). Erikohtumenetluse seaduse nr 292/2013 § 513a lõike 2 kohaselt on territoriaalne pädevus taotleja üldkohtul. Juhtudel, kui see ei kehti, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle territooriumil kaitse antakse. Tavaliselt on selleks taotleja elukoha järgne piirkondlik kohus.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkondlikud kohtud (okresní soudy).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Tšehhi või slovaki keel.