Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

„Maksekäsu” menetlused - Luksemburg

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Lisaks 12. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1896/2006 ette nähtud Euroopa maksekäsumenetlusele on Luksemburgi õiguse alusel võimalik võlgu kiiresti sisse nõuda, esitades selleks ringkonnakohtule avalduse esialgse maksekäsu saamiseks (üle 10 000 euro suuruste nõuete korral; kuni 10 000 euro suuruste nõuete korral kasutatakse rahukohtus korraldatavat väiksemate kohtuvaidluste menetlust; vt väiksemate kohtuvaidluste menetlust Luksemburgis käsitlev teabeleht).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Asjaomane isik võib algatada kas kiirmenetluse ajutise meetme võtmiseks (action en référé) või taotleda esialgset maksekäsku (ordonnance sur requête, provision sur requête).

Ajutise meetme võtmiseks toimetatavale kiirmenetlusele peab järgnema täielik menetlus nõude sisu uurimiseks, kusjuures üldjuhul on need menetlused kallid.

Esialgne maksekäsk kujutab endast kiireimat ja kõige ökonoomsemat võla sissenõudmise meetodit.

Menetlus varieerub sõltuvalt sissenõutava summa suurusest.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Esialgse maksekäsu võib teha selliste rahaliste nõuete korral, mille põhisumma on suurem kui 10 000 eurot (see summa ei hõlma intresse ja kulusid).

Esialgse maksekäsu võib teha ainult Luksemburgis elava või asuva võlgniku vastu.

Esialgse maksekäsu menetlust võib kasutada ainult nende rahaliste nõuete korral, mis on tõendatavad kirjalike dokumentide abil. Seda menetlust ei saa kasutada näiteks kiireloomulise kahjuhüvitise saamiseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Sellisel juhul tuleb kasutada Euroopa maksekäsumenetlust.

1.2 Pädev kohus

Võlausaldaja, kes soovib saada esialgset määrust seoses summaga, mis on suurem kui 10 000 eurot, peab esitama avalduse selle ringkonnakohtu (Tribunal d’Arrondissement) esimehele, kelle tööpiirkond hõlmab võlgniku elu- või asukohta, välja arvatud juhul, kui võlausaldajal on võimalus tugineda kohtualluvuse kokkulepet sisaldavale kehtivale sättele. Luksemburgi Suurhertsogiriigis on kaks ringkonnakohut – üks Luxembourgis ja teine Diekirchis.

Kohaldatakse tavapäraseid kohtualluvust käsitlevaid norme.

1.3 Vorminõuded

Avaldus esialgse maksekäsu saamiseks tuleks saata ringkonnakohtu kantseleile. Selleks et avaldus oleks kehtiv, peab see sisaldama hageja ja kostja ees- ja perekonnanimesid, nende ameteid ning elu- või asukohti, küsimust, mille kohta avaldus on tehtud, põhjendusi ja avaldust toetavaid dokumente.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvorm puudub.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Võlausaldajat ei pea maksekäsu taotlemisel esindama advokaat.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Võlausaldaja peab märkima, mille kohta avaldus on tehtud (s.t nõude suuruse), ja esitama põhjendused (s.t asjaolud, mille alusel raha võlgu ollakse). See avaldus võib olla lühike, aga peab sisaldama asjakohaseid põhjendusi. Esitatava selgituse ulatus sõltub praktikas sellest, kui keerulise juhtumiga on tegemist: kui kõik selgub juba dokumentidest, tuleb esitada vaid lühike selgitus.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Võlausaldajad peavad oma avaldust dokumentidega toetama. Kohtunik teeb avalduse vastuvõetavuse kohta otsuse peamiselt nende dokumentide põhjal.

Vastuvõetavad on ainult dokumendid. Võlausaldaja ei saa menetluse selles etapis tugineda oma nõude põhjendamisel muudele tõenditele, näiteks kutsuda tunnistajaid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohtunik jätab avalduse rahuldamata, kui ta leiab, et esitatud selgitused ei ole piisavad tõendamaks, et nõue on põhjendatud.

Nagu mis tahes muud kohtuotsust, tuleb ka keeldumismäärust põhjendada.

1.5 Edasikaebamine

Keeldumismääruse peale ei saa esitada apellatsiooni, kuid võlausaldajal on siiski õigus algatada täielik kohtumenetlus seoses nõude sisuga või kiirmenetlus ajutise meetme võtmiseks.

1.6 Vastuväide

Võlgnik, kellele on toimetatud kätte esialgne maksekäsk, võib 15 päeva jooksul esitada määruse peale vastuväite.

Vastuväide kujutab endast kirjalikku avaldust, mille kostja või tema esindaja esitab kohtu kantseleile. See avaldus peab sisaldama vähemalt nende põhjenduste lühikirjeldust, millele vastuväide tugineb, ning sellele peavad olema lisatud mis tahes dokumendid, mis võivad aidata vastuväidet põhjendada.

Kohtuistungi sekretär sisestab vastuväite kohturegistrisse, väljastab kättesaamiskinnituse ja teavitab vastuväitest hagejat.

Kuigi vastuväite esitamiseks on aega 15 päeva, on tegelikult võimalik vastuväidet esitada senikaua, kui võlausaldaja ei ole taotlenud täitmisele pööratavat määrust. Kuna juhtub harva, et võlausaldajad taotlevad täitmisele pööratava määruse väljastamist kohe pärast 15-päevase perioodi lõppemist, on võlgnikel sageli rohkem aega, kui õigusaktides sätestatud, kuid neil puudub see kindlustunne, mis neil on esimese 15 päeva jooksul.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Võlgniku vastuväide peatab menetluse, mis tähendab, et täitmisele pööratavat määrust ei saa väljastada kohe. Kättetoimetamise kuupäev avaldab siiski teatavat mõju. Näiteks arvestatakse endiselt intressi alates kuupäevast, mil määrus võlgnikule kätte toimetati.

Kohtunik vaatab vastuväite läbi. Kui kohtunik leiab, et vastuväide on põhjendatud, paneb ta oma järeldused kirja põhistatud määrusesse ja teeb otsuse, et varem tehtud määrus on õigustühine. Kui vastuväide on põhjendatud osaliselt, annab kohtunik korralduse nõude selle osa tasumiseks, mis on põhjendatud. Kui vastuväide jäetakse rahuldamata, teeb kohtunik määruse võlgniku vastu.

Selle menetluse raames võib kohtunik teha määruse pooli ära kuulamata. Kohtunik võib kutsuda pooled kohtuistungile, kuid menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamiseks ei pea korraldama avalikku kohtuistungit.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik ei esita vastuväidet 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, võib võlausaldaja paluda, et kohus teeks täitmisele pööratava määruse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Võlausaldaja või tema esindaja esitab kohtu kantseleile kirjaliku avalduse, mis kantakse kohturegistrisse.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui määrus toimetati võlgnikule kätte isiklikult, on täitmisele pöörataval määrusel selline õigusjõud, nagu oleks see tehtud sellise menetluse raames, mis hõlmab mõlema poole ärakuulamist, ning selle määruse peale võib esitada üksnes määruskaebuse 15 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist. Kui esialgset määrust ei toimetatud võlgnikule kätte isiklikult, on täitmisele pöörataval määrusel tagaselja tehtud määruse õigusjõud ning selle määruse peale võib esitada vastuväite kaheksa päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kusjuures see tähtaeg kulgeb paralleelselt määruskaebuse esitamise tähtajaga.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.legilux.lu/; Lingil klikates avaneb uus akenhttps://justice.public.lu/fr.html


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/05/2019