Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

„Maksekäsu” menetlused - Kreeka

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Võimalik on väljastada maksekäsk. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 623–634, st presidendi dekreeti 503/1985, mida on muudetud ja mis kehtib.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Tsiviil- ja kaubandusasjad: eraõiguse alla kuuluvad vaidlused, kui seaduse kohaselt ei kehti nende suhtes teiste kohtute jurisdiktsioon (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1)

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Rahalised nõuded või väärtpaberinõuded, st tšekkide, arvete, lihtvekslitega seotud nõuded, kui nõue ja tasumisele kuuluv summa on tõendatud avaliku või eraõigusliku dokumendiga ja kui need nõuded on väljendatud eurodes või välisvaluutas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 623).

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole ülemmäära kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus on vabatahtlik, kuna võlausaldajal on alati võimalik esitada tavaline hagi, mille alusel algab tema nõude määratlemise menetlus, millele järgneb otsuse tegemine nõude kohta, vastupidiselt maksekäsumenetlusele, kus tehakse maksekäsk, mis ei ole kohtuotsus, vaid täitedokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631).

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, maksekäsku ei ole võimalik välja anda (ja väljastamise korral on see tühine), kui see tuleb kätte toimetada isikule, kes elab välismaal või kelle alaline asukoht on teadmata, välja arvatud juhul, kui see isik on seaduslikult määranud endale esindaja ad litem Kreekas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 624). Asukoht on koht, kus võlgnik füüsiliselt (corpore) kättetoimetamise ajal asub.

1.2 Pädev kohus

Rahukohtunik vastutab kuni kahekümne tuhande (20 000) euro suuruste rahaliste nõuete eest ja esimese astme kohtu kohtunik kõikide teiste rahaliste nõuete eest. Territoriaalne pädevus, st ratione loci pädevusega kohus määratakse kohalikku pädevust käsitlevate üldsätete, nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 22–41 alusel. Näiteks nende sätete alusel võib ratione loci pädevus olla võlgniku alalise asukoha või võlainstrumendi (nt tšekk) väljaandmise koha või käskveksli aktsepteerimise või tasumise koha järgsel kohtul (ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus).

1.3 Vorminõuded

Avaldus esitatakse

a) suuliselt magistraadile asjaomase aruande koostamise kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõige 1 koostoimes artikli 215 lõikega 2), kirjaliku avalduse esitamise võimalust välistamata, või

b) kohustuslikus korras kirjalikult esimese astme kohtu kohtunikule esimese astme kohtu kantselei kirjalikul nõudmisel; avaldus peab sisaldama järgmist:

  1. kohus, kellele avaldus esitatakse (ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus),
  2. õigusliku vahendi liik, st maksekäsu avaldus;
  3. kõikide poolte ees- ja perekonnanimi, isanimi ja alaline asukoht: võlausaldaja ja võlgnik ja/või nende seaduslikud esindajad, ja kui nad on juriidilised isikud, siis nende ärinimi ja registreeritud asukoht;
  4. õigusliku vahendi sisu selgel, määratletud, sisutihedal ja loetaval viisil kreeka keeles, ja kui see sisaldab võõrkeelseid dokumente, nt võõrkeelsed arved, tuleb esitada nende ametlik tõlge;
  5. kuupäev ja poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkiri, ja kui advokaadi kohalviibimine on kohustuslik, siis advokaadi allkiri;
  6. hagi esitanud poole, tema seadusliku esindaja ja tema volitatud esindaja aadress ja eelkõige maja või büroo või asutuse tänav ja number;
  7. maksekäsu avaldus; ja
  8. nõue ning raha või väärtpaberite täpne summa koos taotletava makse eest tasumisele kuuluva võimaliku intressiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõiked 1 ja 2 koostoimes artikliga 118 ja artikli 119 lõikega 1).

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei, tüüpvormi kasutamine ei ole kohustuslik.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Jah, kui taotlus esitatakse esimese astme kohtule ja käsitleb nõudeid, mis ületavad kakskümmend tuhat (20 000) eurot, või ringkonna tsiviilkohtule nõuete puhul, mis jäävad vahemikku kaksteist tuhat (12 000) eurot kuni kakskümmend tuhat (20 000) eurot.

Kui taotlus esitatakse ringkonna tsiviilkohtule ja see käsitleb kuni kaheteistkümne tuhande (12 000) euro suurust nõuet, võib pool algatada kohtumenetluse või kaitsta oma huve, ilma et teda esindaks volitatud advokaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 94).

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu avalduses tuleb vähemalt lühidalt nimetada õigusakti liik, millest võlgnetav nõue (= võlg) tulenes, nt laenu- või müügilepingutest tulenevad nõuded, rendinõuded või tasumata tšekid. Lepingu või õigusakti liik üldiselt moodustab ka makse aluse, ning nõude tekkimise aeg, näiteks aeg, millal võlgnik oleks pidanud nõutud summa tasuma ja jättis selle tegemata, tuleb konkreetselt ära märkida. Avalduses tuleb loetleda dokumendid, millest vastavalt avaldusele tuleneb nõude liik ja summa.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsu nõude olemasolu on võimalik tõendada ainult dokumentidega, kuna tunnistajaid ei ole võimalik selles menetluses küsitleda. Dokumendid esitatakse koos avaldusega ja neid hoitakse kohtukantseleis kuni vastuväite esitamise tähtaja lõppemiseni; seega teavitatakse sellest poolt, kelle vastu on maksekäsk suunatud – nõude võlgnikku. Tõenditena tunnustatakse kõiki dokumente (avalikke ja eraõiguslikke), millel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 432–465 kohaselt tõendusjõud, kaasa arvatud väärtpaberid (nt tšekid, käskvekslid). Nendes dokumentides tuleb ühetähenduslikult esitada võlausaldaja – soodustatud isiku – ametinimetus ja andmed (täisnimi), võlgniku ametinimetus ja andmed, samuti nõude alused ja summa.

Eraõigusliku dokumendina käsitatakse eelkõige mis tahes dokumenti, mis ei ole avalik ja millel peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 443 kohaselt olema väljaandja omakäeline allkiri, et sellel oleks tõendamisväärtus; iga isikut, kes võtab dokumendist tulenevaid kohustusi, käsitatakse selle väljaandjana.

Avaliku dokumendina (nt notariaalsed lepingud) käsitatakse mis tahes dokumenti, mille on nõuetekohases vormis koostanud ametiisik või isik, kes täidab avalikke ülesandeid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avaldus lükatakse tagasi:

a) kui õiguslikud nõuded maksekäsu väljaandmiseks ei ole täidetud ja seega ei ole võlgniku või soodustatud isiku nõue või selle summa lisatud dokumentidega kohe ja ühetähenduslikult tõendatud, või

b) kui avalduse esitaja ei esita kohtuniku nõutud selgitusi või keeldub täitmast soovitusi oma avalduse täitmiseks või parandamiseks või esitatud eraõiguslikel dokumentidel olevate allkirjade autentsuse kinnitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 628 ja 627). Kuna pädev kohtunik võib nõuda avalduse esitajalt täiendavaid andmeid, dokumente ja paranduste tegemist, siis juhul, kui viimatinimetatu seda ei tee, lükatakse avaldus sel põhjusel tagasi.

Tagasilükkamine märgitakse avalduse lõppu ja esitatakse lühidalt tagasilükkamise põhjus. See tähendab, et pädev kohtunik ei anna välja kohtuotsust ja seetõttu ei ole võimalik tagasilükkamise kohta tehtud märkust edasikaebusega vaidlustada. Avalduse esitaja võib loomulikult esitada oma nõude kohta tavalise hagi (vt eespool punkt 1.1.3) või esitada uue maksekäsu avalduse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 628 lõige 3).

1.5 Edasikaebamine

Edasikaebamise õigust ei ole võimalik teostada, kui maksekäsu avaldus lükatakse tagasi.

1.6 Vastuväide

Kui maksekäsu avaldus võetakse vastu ja maksekäsk antakse välja, võib võlgnik, kelle vastu see on suunatud, esitada maksekäsu suhtes vastuväite viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõige 1). Vastuväite võib esitada ka enne maksekäsu kättetoimetamist.

Ratione loci ja ratione materiae pädevusega kohus on maksekäsu välja andnud ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus.

Vastuväidet arutatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõige 2) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 643, 649 ja 650 sätetega, mis kuuluvad võlainstrumentide ja üürivaidlustega seotud erimenetluste alla, koostoimes tavamenetlusi käsitlevate sätetega, mis ei ole vastuolus eespool nimetatud erimenetluste sätetega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 591 lõike 1 punkt a).

Vastuväide, mis tuleb kätte toimetada eespool nimetatud viieteistkümne (15) tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul, ja mida vastasel juhul vastu ei võeta, tuleb edastada maksekäsu avaldusele alla kirjutanud advokaadile või toimetada selle isiku aadressile, kelle vastu on maksekäsk suunatud (mis on maksekäsus märgitud), välja arvatud juhul, kui õigusliku vahendi abil on teatatud aadressi muutumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõike 1 punkt b).

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Vastuväite esitamine ei peata maksekäsu täitmist, mis on otseselt täitmisele pööratav dokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631). Maksekäsu välja andnud kohus võib siiski, – kasutades tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 686 kehtestatud ajutisi meetmeid, ja pärast seda, kui pool, kelle vastu maksekäsk on suunatud, on esitanud avalduse, – määrata täitmise peatamise koos tagatisega või ilma või tingimuslikult, kuni tehakse lõplik kohtuotsus esitatud vastuväite kohta.

Tingimused maksekäsu täitmise peatamise avalduse rahuldamiseks on järgmised: a) vastuväite esitamine ettenähtud aja jooksul ja b) oletus vastuväite vähemalt ühe aluse edukuse kohta.

Kohtuotsus, millega antakse peatamise korraldus, võtab dokumendilt ära täitmisele pööratavuse ja nõrgestab selle täidetavust dokumendina.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastuväidet ei esitata ettenähtud aja jooksul (viieteistkümne päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest), võib pool, kelle kasuks maksekäsk välja anti, maksekäsu uuesti võlgnikule kätte toimetada, kellel on teine võimalus vastuväite esitamiseks. Viimatinimetatu võib esitada vastuväite kümne tööpäeva jooksul alates uue kättetoimetamise kuupäevast. Sellisel juhul korraldust eespool nimetatud peatamiseks ei anta (vt punkt 1.7).

Kui ületatakse ka kümnepäevane tähtaeg, omandab maksekäsk res judicata jõu, mis tähendab, et maksekäsus esitatud ajaloolistel ja õiguslikel alustel on täielikult kehtiv mitte üksnes maksekäsk, vaid ka nõue.

Selle res judicata maksekäsu, mille suhtes vastuväidet ettenähtud aja jooksul ei esitatud, võib tagasi pöörata ainult erakorralist õiguskaitsevahendit kasutades, milleks on juhtumi uuesti avamine. Seda võib teha väga piiratud, peamiselt vormilistel alustel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 633 lõige 2 ja artikkel 544) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 544 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kohtus, kes maksekäsu välja andis.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk on vahend, mis on täitmisele pööratav alates selle väljaandmise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631). Seega ei ole muid meetmeid selle täitmisele pööramiseks vaja ning kui korraldust täitmise peatamiseks ei anta, algatatakse täitemenetlus kokkuvõttes järgmiselt.

Täitekorraldus lisatakse maksekäsu originaalile, nimelt lisatakse maksekäsu teksti algusesse fraas „Kreeka rahva nimel“ ja lõppu fraas „Iga kohtutäitur on kohustatud selle otsuse täitma jne“, sellest antakse välja ametlik ärakiri (täitemäärus) ja seejärel toimetatakse võlgnikule kätte maksekorraldus (sissenõue) maksekäsu summa tasumiseks.

Kui maksekäsku ei toimetata kätte kahe (2) kuu jooksul alates selle väljastamisest, muutub see kehtetuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 630 A)

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtuotsus vastuväite kohta ei ole lõplik, vaid selle suhtes kehtivad kõik edasikaebamise õigused.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/07/2018