Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

„Maksekäsu” menetlused - Läti

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Lätis on kaks võimalust: nõude vaidluseta sundtäitmine (saistību bezstrīdus piespiedu izpildīšana, tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) 50. peatüki artiklid 400–406) ja nõude sundtäitmine kohtuteate alusel (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtībā, tsiviilkohtumenetluse seaduse 50.1 peatüki artiklid 406.1–406.10).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Nõuete vaidluseta sundtäitmine on lubatud järgmiste dokumentide alusel:

  1. riigi hüpoteegiga või kommertspandiga tagatud nõudeid käsitlevad lepingud;
  2. notariaalselt tõestatud tähtajalised lepingud või samaväärse õigusjõuga tähtajalised lepingud, mis käsitlevad raha maksmist või vallasvara tagastamist;
  3. tähtajalised vara rendi- või üürilepingud, mis on notariaalselt tõestatud või mis on kantud kinnistusraamatusse ning milles on ette nähtud, et rentnik või üürilevõtja on kohustatud tähtaja saabumisel vabastama või üle andma renditud või üüritud vara (välja arvatud korteri) ja tasuma renti või üüri;
  4. vaidlustatud lihtveksel.

Eespool nimetatud nõuete suhtes ei saa kohaldada vaidluseta sundtäitmist, kui:

  1. selline sissenõue on suunatud riigile kuuluva vara vastu;
  2. nõue on kustunud aegumise tõttu, kusjuures tähtaeg tuleneb üheselt dokumendist endast.

Nõuet võib sundtäita kohtuteate alusel, kui tegemist on maksekohustusega, mis on dokumentaalselt tõendatud ja mille maksetähtaeg on saabunud, ning kui tegemist on hüvitise maksmise kohustusega, mis on ette nähtud kauba tarne- või ostulepingus või teenuste osutamise lepingus, kui selline kohustus on dokumentaalselt tõendatud ja kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole täpsustatud.

Nõuet ei ole lubatud sundtäita kohtuteate alusel, kui:

  1. tasu soovitakse täitmata vastukohustuse eest;
  2. võlgniku deklareeritud või tegelik elukoht ei ole teada;
  3. võlgniku deklareeritud või tegelik elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis;
  4. nõutud leppetrahv on suurem võla põhisummast;
  5. nõutud viivis on suurem võla põhisummast.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel ei ole lubatud, kui võlgniku deklareeritud või tegelik elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis.

Nõudeid on võimalik vaidluseta sundtäita, kui avaldus esitatakse kinnisvara pantimist käsitlevate dokumentide alusel või lähtudes kohustusest vabastada või tagastada renditud või üüritud kinnisvara, kui kinnisvara asub Lätis. Laevahüpoteegil põhineva nõude vaidluseta sundtäitmise avalduse võib esitada Lätis, kui hüpoteek on registreeritud Lätis.

1.2 Pädev kohus

Nõude vaidluseta sundtäitmise avaldus esitatakse selle rajooni- või linnakohtu (rajona/pilsētas tiesa) kinnistusametile, kus:

  1. asub võlgniku deklareeritud elukoht või selle puudumisel võlgniku tegelik elukoht, kui avaldus on seotud kohustusega maksta raha või tagastada vallasvara või kohustustega, mis tulenevad kommertspandiga tagatud lepingutest;
  2. asub kinnisvara, kui avaldus esitatakse vastavalt kinnisvara tagatiseks seadmist käsitlevatele dokumentidele või lähtuvalt kohustusest vabastada või tagastada renditud või üüritud kinnisvara. Juhul kui nõue on tagatud mitme kinnisvaraga ja avalduse menetlemine kuuluks eri rajooni- või linnakohtute kinnistusametite pädevusse, menetleb avaldust ühe kinnisvara asukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusamet, kusjuures valiku teeb avalduse esitaja;
  3. on registreeritud laevahüpoteek, kui avaldus on seotud laevahüpoteegist tuleneva kohustusega.

Avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel esitatakse võlgniku deklareeritud elukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile või kui võlgniku deklareeritud elukoht ei ole teada, siis tema tegeliku elukoha järgse või registrijärgse asukoha rajooni- või linnakohtu kinnistusametile.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel tuleks koostada vastavalt valitsuse 21. juuli 2009. aasta määruse nr 792 (vormide kohta, mida kasutada nõude sundtäitmisel kohtuteate alusel) 1. lisale. Vorm on kättesaadav Läti kohtute portaalis: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.tiesas.lv/

Nõude vaidluseta sundtäitmise avalduse jaoks vormi ei ole, see tuleks koostada tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 404 kohaselt.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, see ei ole kohustuslik. Esindamist käsitlevad üldnormid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse 12. peatükis („Esindajad“).

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõuet ei pea avalduses üksikasjalikult põhjendama.

Nõude vaidluseta sundtäitmise avalduses tuleb märkida ära nõue ja dokument, mille täitmist võlausaldaja soovib, ning esitada sissenõutava võla põhisumma ning mis tahes leppetrahvid ja viivised. Lihtveksli korral tuleb ära märkida ka veksli vaidlustamisega seotud kulud ja seaduses sätestatud hüvitis. Avaldusele tuleb lisada täidetav dokument ja selle tõestatud ärakiri või lihtveksli puhul selle vaidlustamist käsitlev dokument ning tõendid võlgnikule hoiatuse edastamise kohta, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud, et sellist hoiatust ei pea saatma.

Et esitada avaldust nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel, tuleb täita tüüpvorm, millel esitatakse taotleja ja võlgniku andmed ning maksenõue ning nimetatakse nõude aluseks olevad dokumendid, kohustuse täitmise tähtaeg, nõutav summa ja selle arvutusmeetod. Lisada tuleb ka avalduse esitaja kinnitus selle kohta, et nõue ei sõltu vastukohustusest või et mis tahes vastukohustus on täidetud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Nõude vaidluseta sundtäitmise avaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid: täidetav dokument ja selle tõestatud ärakiri või lihtveksli puhul selle vaidlustamist käsitlev dokument; tõendid võlgnikule hoiatuse edastamise kohta, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud, et sellist hoiatust ei pea saatma (hoiatuse edastamise tõendiks võib olla vannutatud kohtutäituri või tema abi koostatud avaldus, milles kinnitatakse, et adressaat keeldus hoiatust vastu võtmast).

Nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ei pea esitama nõude aluseks olevaid kirjalikke tõendeid, kuid avalduses tuleb märkida nõude tekkimise aluseks olevad dokumendid ja kohustuse täitmise tähtaeg. Kui võlgnik vaidlustab maksenõude kehtivuse 14 päeva jooksul pärast kohtu saadetud teate kättesaamist, lõpetatakse kohtumenetlus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel. Kui menetlus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel otsustatakse lõpetada võlgniku vastuväidete tõttu, siis selline otsus ei takista võlausaldajal esitada nõudega seoses hagi tavakorras.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Nõude vaidluseta sundtäitmise kohta teeb otsuse üks kohtunik seitsme päeva jooksul pärast avalduse esitamist, tuginedes avaldusele ja sellele lisatud dokumentidele, ning ta ei teavita sellest eelnevalt avalduse esitajat ega võlgnikku. Kohtunik jätab avalduse rahuldamata, kui see on alusetu või kui avalduses nimetatud leppetrahv ei ole proportsionaalne võla põhisummaga või kui täidetav dokument sisaldab ebaõiglasi lepingulisi sätteid, millega rikutakse tarbija õigusi.

Kui avaldus esitatakse nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ja kohus võtab avalduse menetlusse, kuid võlgnik esitab 14 päeva jooksul pärast kohtu edastatud teate kättesaamist vastuväited, millega ta vaidlustab maksenõude kehtivuse, lõpetab kohtunik menetluse nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel.

1.5 Edasikaebamine

Kohtuniku otsust nõude vaidluseta sundtäitmise või nõude sundtäitmise kohta kohtuteate alusel ei saa edasi kaevata.

1.6 Vastuväide

Nõude vaidluseta sundtäitmise kohta teeb otsuse kohtunik üksi ning võlgniku arvamust arvesse ei võeta.

Kui esitatakse avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel, edastab kohtunik võlgnikule teate, tehes talle ettepaneku tasuda avalduses märgitud summa või esitada kohtule vastuväited 14 päeva jooksul pärast teate saamist.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel – kui võlgnik vaidlustab maksenõude kehtivuse 14 päeva jooksul pärast kohtu saadetud teate kättesaamist, lõpetatakse kohtumenetlus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel. Kui võlgnik on avaldusega osaliselt nõus, teavitatakse avalduse esitajat võlgniku vastusest ja kindlaksmääratud tähtajast, mille jooksul peab avalduse esitaja andma kohtule teada, kas nõude see osa, mille täitmisega võlgnik on nõustunud, on täidetud. Kui avalduse esitaja ei ole nõus nõude osalise täitmisega või kui ta ei vasta teates märgitud tähtaja jooksul, siis kohtumenetlus lõpetatakse.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui avaldus on esitatud nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ja kui võlgnik ei esita vastuväiteid teates täpsustatud tähtaja jooksul, teeb kohtunik otsuse seitsme päeva jooksul pärast vastuväidete esitamiseks määratud tähtaega, nähes ette avalduses kirjeldatud maksenõude sundtäitmise ja kohtukulude sissenõudmise.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel: kohtuniku otsus avalduses märgitud maksenõude sundtäitmise kohta jõustub kohe. Tegemist on täitedokumendiga, mida on võimalik täita vastavalt kohtuotsuste täitmist käsitlevatele normidele.

Nõude vaidluseta sundtäitmine: kui kohtunik on kontrollinud avalduse kehtivust ja leidnud, et avaldus tuleks menetlusse võtta, teeb ta otsuse selle kohta, milline nõue ja mil määral täidetakse. Kohtuniku otsus jõustub kohe. Tegemist on täitedokumendiga, mida on võimalik täita vastavalt kohtuotsuste täitmist käsitlevatele normidele. Kohtuniku otsus saadetakse täitmiseks koos täitmisele kuuluva dokumendi tõestatud ärakirjaga.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtuniku otsust nõude vaidluseta sundtäitmise või nõude sundtäitmisekohta kohtuteate alusel ei saa edasi kaevata. Kuid kui võlgnik on seisukohal, et avalduse esitaja nõue on asjaoludest lähtuvalt alusetu, võib ta esitada võlausaldaja vastu hagi eesmärgiga nõue vaidlustada (kui tegemist on nõude vaidluseta sundtäitmisega, on hagi esitamise tähtaeg kuus kuud pärast kuupäeva, mil edastatakse kohtuniku otsuse tõestatud ärakiri, ning kui tegemist on nõude sundtäitmisega kohtuteate alusel, on tähtaeg kolm kuud pärast kuupäeva, mil saadetakse otsuse tõestatud ärakiri). Kui võlgnik esitab sellise hagi, võib ta taotleda täitemenetluse peatamist. Kui võlausaldaja nõue on juba täitemenetluse raames rahuldatud, võib võlgnik taotleda oma nõude tagamist. Hagi tuleb esitada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud menetlusele sellele kohtule, kes menetles varasemat nõude vaidluseta sundtäitmise avaldust või avaldust nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel. Kuid kui hagi kuulub mõne regionaalse kohtu (apgabaltiesa) pädevusse, tuleks see esitada sellele regionaalsele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub varasemat avaldust menetlenud rajooni- või linnakohtu kinnistusamet.

Kostja võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 19 kohaselt algatada kohtulahendi läbivaatamiseks uue menetluse, esitades taotluse:

  1. rajooni- või linnakohtu otsuse või muu lahendi läbivaatamiseks asjaomasele regionaalsele kohtule;
  2. regionaalse kohtu otsuse või muu lahendi läbivaatamiseks kõrgeimale kohtule (Augstākā tiesa);
  3. kõrgeima kohtu kolleegiumi (Tiesu palāta) otsuse või muu lahendi läbivaatamiseks kõrgeima kohtu tsiviilasjade osakonnale.

Taotluse võib esitada 45 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu õigusega ette nähtud läbivaatamise asjaolude ilmnemist.

Läbivaatamistaotlust ei saa esitada, kui asjaomase kohtulahendi täidetavaks tunnistamise taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

Taotlust, milles ei ole märgitud asjaolusid, mida saab Euroopa Liidu õiguse kohaselt käsitada kohtulahendi läbivaatamise asjaoludena, ei aktsepteerita ja see saadetakse taotluse esitajale tagasi. Kohtunik keeldub kohtuasja uuesti läbivaatamise taotluse menetlemisest, isegi kui taotlus on esitatud korduvalt, kui sellest ei nähtu, et kohtulahendi läbivaatamise asjaolud on asja lahendamiseks muutunud. Kohtu sellise määruse peale võib esitada määruskaebuse.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 08/05/2020