Uždaryti

JAU VEIKIA PORTALO BETA VERSIJA!

Apsilankykite beta versijos Europos e. teisingumo portale ir išsakykite, ką apie jį manote!

 
 

Naršymo kelias

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Üldkohtud - Belgia

Šis puslapis išverstas mašininio vertimo priemone ir jo kokybė negali būti užtikrinta.

Šio vertimo kokybė: nepatikima

Ar šis vertimas Jums naudingas?

Sellel lehel esitatakse ülevaade Belgia üldkohtutest.


Üldkohtud — sissejuhatus

Riigikohus

Kassatsioonikohus: see on kõrgeim kohus, kohus ja asukoht Brüsselis.

Vandekohus

Kümne provintsi ja pealinna Brüsseli halduspiirkonna vahel on Assises Court. Vandekohus ei ole alaline kohus. see kutsutakse kokku iga kord, kui selle ette saadetakse süüdistatavad.

Apellatsioonikohtud

  • Apellatsioonikohtud: Belgias on 5
    • Brüssel (Leuveni ja Brüsseli kohturingkondade esindajad),
    • Liège (Liège’i, Eupen de Namuri ja Luksemburgi kohturingkondade jaoks),
    • Mons (Hainaut’kohturingkonnas),
    • Gent (Lääne-Flandria ja Ida-Flandria kohturingkondade jaoks)
    • Antwerpen (Antwerpeni ja Limburgi kohturingkonnad).
  • Töökohtud: neid on Belgias 5. Need kohtud spetsialiseeruvad tööõigusele. Need kohtud asuvad eespool nimetatud apellatsioonikohtute tööpiirkonnas.

Esimese astme kohus

  • Esimese astme kohtud: Belgias on 13 (üks kohtupiirkond ja kaks Brüsselis, 1 NL ja 1 FR).
  • Töökohtud: Belgias on 9 (põhimõtteliselt üks apellatsioonikohtu pädevus, välja arvatud Brüsseli apellatsioonikohtu pädevus, kus on Leuvenis ja Nielvelles asuvas töökohtus ning kahes töökohtus Brüsselis (1nl ja 1FR), välja arvatud Eupeni kohturingkond).
  • Äriühingu kohtud: Belgias on 9 (põhimõtteliselt üks apellatsioonikohtu pädevus, välja arvatud Brüsseli apellatsioonikohtu pädevus, kus asub Leuvenis ja Nivelles ning kaks äriühingu kohut on Brüsselis (1nl ja 1FR), välja arvatud Eupeni kohtupiirkond).

Alam- või kohalikud kohtud

  • Rahukohtud: Belgias on 187 rahukohut (üks iga kantoni kohta).
  • Politseikohtud: Belgias on 15 või Brüsseli eripära tõttu 1 iga kohtupiirkonna kohta 4.

Kohtupädevus

Rahukohus

Rahukohtunik menetleb kõiki alla 5 000 EUR suurusi taotlusi, mida ei eraldata üksnes teisele kohtule. Rahukohtuniku pädevus hõlmab vaidlusi, mis on seotud üüri, naabritega tekkinud konfliktide, servituudi ja sundvõõrandamisega, ning ajutiste meetmete kehtestamist abikaasade vahelistes vaidlustes. Välja arvatud juhul, kui on tehtud otsus taotluse kohta, mille summa ei ületa 2000 eurot, on rahukohtuniku otsuse võimalik vaidlustada esimese astme kohtus.

Politseikohus

Politseikohtu puhul on tegemist on kriminaal- ja tsiviilkohtuga, mis vaatab läbi väärtegude ning kriminaalõiguse ja eriseaduste (nt maaseadustik, metsaseadustik) rikkumise ja liiklusõnnetuses kantud kahju hüvitamise nõuetega või liikluseeskirjade rikkumisega seotud asju. Politseikohtu otsuseid võib edasi kaevata esimese astme kohtusse, välja arvatud kohtuseadustikus loetletud asjades, mille kohta tehakse otsus taotluse kohta summas, mis ei ületa 1240 eurot.

Esimese astme kohus

Esimese astme kohus on pädev lahendama kõiki kohtuasju, välja arvatud seadusega muude kohtute pädevusse määratud asjad. Seda nimetatakse esimese astme kohtu pädevuseks muudel juhtudel.

Esimese astme kohus koosneb kolmest osast: Tsiviilkohus, kriminaalkohus, perekonnakohus ja alaealiste asjade kohus. Lisaks sellele moodustati 2007. aastal ja Antverpeni, Brüsseli, Genti, Liège’i ja Mons’i esimese astme kohtute raames kriminaalhoolduskohtud.

Tsiviilkohus

Tsiviilkohus tegeleb juhtumiga, mis mõjutab isikute staatust. Tsiviilkohtu pädevusse kuuluvad ka vaidlused, mille nõue ületab 1 860 eurot, samuti pärimis- ja autoriõigusega seotud vaidlused ning kaebused rahukohtuniku otsuste kohta.

Kriminaalkohus

Kriminaalkohus tegeleb kriminaalmenetlusega, mille eesmärk on määrata karistusi kõikide väärtegude eest ning selliste õigusrikkumiste eest nagu kelmus, pettus, tahtmatu tapmine, murdvargus ja röövimine. Ühtlasi saab kriminaalkohtusse esitada edasikaebusi politseikohtu tehtud otsuste kohta.

Kriminaalmenetluse võib algatada riigiprokuratuuri või eraisiku avalduse või kohtukolleegiumi korralduse põhjal ning eeluurimise käigus otsustatakse, kas süüdistatav tuleb saata kriminaalkohtusse.

Nõuandev kolleegium on vaid ühest esimese astme kohtu kohtunikust koosnev eeluurimiskohus, mis uurib, kas asja kriminaalkohtusse saatmine on põhjendatud, või otsustab süüdistatavat mitte kohtu alla anda (asja käiguta jätmine). Nõuandev kolleegium otsustab selle üle, kas jätta kahtlustatav tõkendina vahi alla kuni üheks kuuks või raskemate kuritegude puhul kuni kolmeks kuuks, või ta teatavatel tingimustel vabastada.

Eelvangistus on julgeolekumeede, mille puhul vangistatakse õigusrikkumise või kuriteo toimepanemises kahtlustatav isik kuni kohtumenetluse alguseni. Seda meedet kasutatakse vältimaks võimalust, et kahtlustatav kaob enne, kui ta peab ilmuma kohtuniku ette, või paneb vahepeal toime muid õigusrikkumisi, üritab varjata kuriteo jälgi või võtab ühendust kolmandate isikutega (nt selleks, et mõjutada tunnistajaid või kaaskohtualuseid). Õigeksmõistetud kahtlustatav või kahtlustatav, kelle jälgimine on lõpetatud, võib nõuda justiitsministrilt hüvitist vanglas ebaõiglaselt viibitud aja eest: tegemist on hüvitisega kehtetu vangistuse eest. Kõnealuse hüvitise saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: eelvangistus peab olema kestnud üle kaheksa päeva ning vahi alla võtmine või kinnipidamine ei tohi olla tingitud kahtlustatava isiklikust käitumisest. Teise tingimuse täitmist hindab minister väga rangelt.

Nõuandva kolleegiumi otsuseid saab edasi kaevata süüdistuskolleegiumisse. Süüdistuskolleegium on apellatsioonikohtu pädevusega eeluurimiskohus.

Alaealiste asjade kohus

Noorsookojad, kes moodustavad alaealiste kohtu, on pädevad menetlema juhtumeid, mis on seotud ohus olevate alaealistega, ja alaealiste puhul, kes on toime pannud kuritegusid.

Ainult riigiprokuratuur võib otsustada, kas asi esitatakse alaealise kohtusse või mitte. Te ei saa kohtuniku juurde minna, näiteks tsiviilasjades. Noore isiku saab esitada alaealiste kohtusse kahel juhul:

  • Kui ta on pannud toime õigusrikkumise, teatab politsei oma nime riigiprokuratuurile. Seejärel otsustab, kas faktid on piisavalt tõsised, et juhtida neid noorsookohtuniku tähelepanu;
  • Kui ta elab keerulises olukorras, on tal tõenäoliselt juba kontaktid noorte hoolekande teenistusega (SAJ). Kui olukord ei ole lahendatud, saadab SAFJ kõnealuse toimiku vahenduskomisjonile, kes tegeleb spetsiaalse noorsooabiga. Vajaduse korral võib vahenduskomisjon paluda riigiprokuröril pöörduda juhtumi lahendamiseks alaealiste kohtusse, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid.

Perekonnakohus

Perekonnakohtud on pädevad lahendama kõiki perekondlikke vaidlusi.

Need volitused on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artiklites 572a ja 577 (3).

Välja arvatud erandite puhul, on pädev kohus, olenemata vaidluse suurusest:

  • seoses kõigi isikute staatust ja nende tagajärgi puudutavate taotlustega: abielu või selle kohustustega seotud vaidlused, lahutus ja selle tagajärjed, põlvnemise kindlaksmääramine ja vaidlustamine, vastuväidete esitamine perekonnaseisuametniku poolt vastu võetud teatavate otsuste suhtes jne.
  • mis tahes nõude puhul, mis on seotud seadusliku kooselu, selle tagajärgedega: meetmed, mis on seotud kooselupartnerite varaga, kooselupartnerite tühistamisega jne.
  • iga lastega seotud taotluse korral: vanema õigusi teostava isiku ja/või vanema õiguste kasutamise korra kindlaksmääramine, isiklike suhete õiguse kindlaksmääramine jne.
  • iga ülalpidamiskohustust käsitleva taotluse korral: endise abikaasa või vanema ülalpidamistoetuse kindlaksmääramine või muutmine, ülalpidamistoetuse kindlaksmääramine või kohandamine jne;
  • teatavate peretoetuste taotluste puhul: rentniku poolt antavate peretoetuste määramine või nende toetuste rentnikule vaidlustamine.
  • kõik taotlused seoses perekonna varaga: perekonna vara annetamine, kaasade vara arveldamine, pärimisega seotud vaidlused (nt: pärandist ilmajätmine) jne, › mis tahes taotluse korral, mis on seotud ajutise riigis elamise keelu kohaldamisega koduvägivalla korral.

Kohus on pädev võtma ajutisi ja kiireloomulisi meetmeid.

Samuti on tal pädevus lahendada rahukohtunike otsuste vastu esitatud kaebusi piiratud teovõimega isikute kohta.

Kriminaalhoolduskohtud

Kriminaalhoolduskohtud võtavad vastu otsuseid vabadusekaotusliku karistuse saanud isikute õigusliku seisundi kohta. Nad võtavad vastu otsuseid järgmiste tingimuste kohta: Piiratud kinnipidamine, elektrooniline jälgimine, vabastamine ja vabastamine ning riigist väljasaatmine või tagasisaatmine. Nii prokuratuur kui ka süüdimõistetud võivad kriminaalhoolduskohtute otsuste kohta kassatsioonkaebusi esitada.

Edasikaebused esimese astme kohtu otsuste peale

Kui üks menetluspool või prokuratuur ei ole rahul esimese astme kohtu otsusega, võib ta esitada selle otsuse suhtes edasikaebuse tingimusel, et tegemist on esimese astme otsusega ehk mitte otsusega edasikaebuse suhtes, mis tehti politseikohtu või rahukohtuniku varem tehtud otsuse kohta, välja arvatud kriminaalhoolduskohtute otsused. Sel juhul uurib asja apellatsioonikohus sõltumatult sellest, kas see tuleb tsiviil-, kriminaal- või alaealiste asjade kohtust.

Töökohus

Töökohtu pädevusse kuuluvad sotsiaalküsimused: sotsiaalkindlustus (pensionid, töötus jne), töövaidlused (töölepingud, tööseadused jne) ja tööõnnetused. Töökohtul on pädevus teha otsuseid eraisikute esitatud kollektiivsete kahjuhüvitamisnõuete kohta.

Töökohus koosneb erinevatest kolleegiumitest. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti, kuulub kolleegiumi koosseisu elukutseline kohtunik, kes on kolleegiumi esimees, ning kaks sotsiaalkohtunikku. Olenevalt kohtus lahendatavast vaidlusest esindavad sotsiaalkohtunikud kas töötajaid, tööandjaid või sõltumatuid isikuid. Sotsiaalkohtuniku ametikohale esitavad kandidaate erinevate tööturu poolte (tööandjad, töötajad, töölised või sõltumatud isikud) organisatsioonid. Prokuratuur toimib tööalase kohtu ning prokurör tööalase kohtunikuna.

Töökohtu otsusega mittenõustumise korral võivad pooled esitada edasikaebuse kõrgemasse töökohtusse.

Äriühingu kohus

Äriühingu kohus on pädev lahendama ettevõtjate vahelisi vaidlusi mis tahes summas.

Ettevõtja hagi ettevõtte vastu võib esitada ka selle kohtu ette.

Äriühingu kohus menetleb ettevõtjatevahelisi vaidlusi, st füüsilisest isikust ettevõtjaid (kauplejad, kutsetöötajad ja haldajad), juriidilisi isikuid (äriühinguid, ühinguid ja sihtasutusi) ja juriidilisi isikuid, kellel ei ole juriidilise isiku staatust. Vaidlusi ei saa lahendada teiste kohtute eripädevusega ning füüsiliste isikute puhul ei saa need olla seotud meetmega, mis on ilmselgelt kohustusega seotud.

Äriühingu kohus koosneb ühest või mitmest kojast. Iga koda koosneb kohtunikest ja kahest konsulaarkohtunikust. Konsulaarkohtunikud ei ole elukutselised kohtunikud, vaid nad on ettevõtjad, ettevõtte juhid, raamatupidajad, üldrevisjonid jne. Nad aitavad karjäärikohtunikul omandada ärikogukonna kogemusi.

Mõnel juhul sekkub riigiprokuratuur äriühingu kohtusse. Seejärel kasutab seda prokurör, üks või mitu esimest asendajat ning üks või mitu asendajat.

Kui pooled soovivad kohtu otsust vaidlustada, esitavad nad kaebuse apellatsioonikohtule. Vaidlustatud kohtuotsus peab siiski olema esitatud esimeses astmes.

Apellatsioonikohtud ja kõrgemad töökohtud

Apellatsioonikohus koosneb mitmest kolleegiumist:

  • Tsiviilkolleegiumid käsitlevad edasikaebusi, mis on esitatud esimese astme kohtute tsiviilkolleegiumide või kaubanduskohtute otsuste kohta.
  • Kriminaalkolleegiumid käsitlevad edasikaebusi, mis on esitatud kriminaalkohtute otsuste vastu.
  • Alaealiste asjade kolleegiumid käsitlevad edasikaebusi, mis on esitatud alaealiste asjade kohtute otsuste kohta.
  • Süüdistuskolleegium on eeluurimiskohus, mis käsitleb edasikaebusi nõuandva kolleegiumi otsuste kohta. Samuti suunab süüdistuskolleegium kahtlustatava vandekohtusse, kui teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, ajakirjandusalases või poliitilises õigusrikkumises.

Nagu töökohtu puhul, koosneb töökohtu kojad kutsekohtunikust, keda nimetatakse nõuandjaks, 2 sotsiaalnõunikuks või 4 sotsiaalnõunikuks. Kõrgem töökohus vaatab läbi töökohtu otsuste kohta esitatud edasikaebusi.

Vandekohus

Kuriteod

Kui isikut süüdistatakse raskes kuriteos, mida ei saa lihtsustatud menetluse korras läbi vaadata või mida ei ole lihtsustatud menetluse korras läbi vaadatud, kutsutakse ta vandekohtusse, kus tema üle mõistavad kohut vandekohtunikud.

Vandekohtu esimees on elukutseline kohtunik, keda aitavad kaks kohtukolleegiumi liiget, kes on samuti elukutselised kohtunikud. Nemad ei kuuluta välja kohtuotsust süüdistatava süü või süütuse kohta. Otsuse selle kohta, kas süüdistatav on sooritanud õigusrikkumise, teevad vandekohtunikud ehk vandemehed. Vandemehi valitakse juhuslikult elanike hulgast. Kõik 28-65aastased Belgia, kes kasutavad kodaniku- ja poliitilisi õigusi, saavad lugeda ja kirjutada ning ei ole kunagi mõistetud süüdi üle 4 kuu pikkuse vabadusekaotuse või üle 60 tunni ühiskondliku teenistuse, võidakse nõuda žürii töö eest.

Vandekohtumenetlus algab süüdistusakti (uurimise kokkuvõte, mis sisaldab juurdluse käigus kogutud põhielemente) lugemisega. Seejärel kuulatakse tunnistajaid ja juurdlusega seotud isikuid. Ülekuulamine peab võimaldama vandemeestel, kes ei ole kohtuasjaga tutvunud, kujundada välja oma arvamus. Seejärel esitab prokuratuur süüdistuskõne, tsiviilhagejad võtavad sõna ja advokaadid esitavad kaitsekõne. Samuti kuulatakse süüdistatavat. Ta vastab esimehe küsimustele, selgitab asjaolusid ja võib kinnitada oma süütust. Menetluse lõpus jääb 12 vandeadvokaati suletud uste taha. Nad peavad kuulutama välja oma otsuse süüdistatava süü või süütuse kohta. Nad langetavad otsuse hääletamise teel ning nende otsus võib olla nüansseeritud. Näiteks võivad nad süüdistatava süüdi mõista, võttes arvesse kergendavate asjaolude olemasolu. Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, otsustavad elukutselised kohtunikud ja vandekohtunikud üheskoos kohaldatava karistuse üle. Selline otsus võetakse vastu absoluutse häälteenamusega. Otsus peab olema põhjendatud.

Vandekohtu otsust ei saa põhimõtteliselt edasi kaevata. Süüdimõistetu, tsiviilhageja ja prokuratuur võivad esitada kassatsioonkaebuse kassatsioonikohtusse. Kui kassatsioonikohus tühistab otsuse, saadetakse kohtuasi teise vandekohtusse, mis peab uuesti otsuse langetama.

Ajakirjandusalane ja poliitiline õigusrikkumine

Ajakirjandusalase rikkumisega on tegemist siis, kui kuritegelikke arvamusi väljendatakse tekstides, mida levitatakse tehnilise protsessi abil paljudes eksemplarides. Poliitiline õigusrikkumine on selline õigusrikkumine, mis sooritatakse poliitilistel põhjustel ja eesmärkidel. Vandekohus tegeleb ajakirjandusalaste ja poliitiliste õigusrikkumistega seotud kriminaalasjadega, v.a ksenofoobia ja rassismiga seotud ajakirjandusalased rikkumised.

Kassatsioonikohus

Kassatsioonikohtu ülesanne on tagada, et kohtud järgiksid seadust. See kuulub kogu Belgiumi jurisdiktsiooni alla. kassatsioonikohus ei reguleeri asjaolusid, vaid üksnes õigusküsimusi. Kassatsioonkaebuse võib esitada vaid juriidilistest põhjustest lähtudes ehk teisisõnu, seaduse või õiguse üldpõhimõtte rikkumise korral. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes viimase astme kohtu otsuse kohta ehk sellise otsuse kohta, mille suhtes ei ole enam võimalik apellatsioonkaebust esitada.

Kassatsioonikohus koosneb esimesest esimehest, üldesimehest, kolleegiumide esimeestest ja nõunikest. Prokuratuuri esindab kassatsioonikohtus peaprokurör või peaadvokaat. Kohus koosneb kolmest kolleegiumist: esimene kolleegium käsitleb tsiviil-, kaubandus-, maksu- ja distsiplinaarasju, teine kolleegium kriminaalasju ja kolmas kolleegium tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse asju. Iga kolleegium koosneb ühest prantsuse ja ühest hollandi sektsioonist. Iga sektsiooni istungil osaleb viis nõunikku.

Enne otsuse väljakuulutamist kuulavad kassatsioonikohtu kohtunikud prokuratuuri järeldusi. Kassatsioonikohus võib otsustada lükata kassatsioonkaebus tagasi. Kui esitatud argumente vastu ei võeta, lükatakse kaebus tagasi ning kohtuotsus, mille suhtes esitati kaebus, muutub lõplikuks. Kui kassatsioonikohus leiab, et kohtuotsus, mille suhtes esitati kaebus, on tingitud seaduste mittetundmisest, tühistatakse asjaomane otsus kas täielikult või osaliselt kas tagasisaatmisega või ilma. Kui kohtuasi kuulub sisulisele ülevaatamisele, tühistatakse kohtuotsus ning saadetakse see tagasi kohtusse, mille pädevus on otsuse teinud kohtuga võrdväärne. Kohtuasja ei vaadata kunagi uuesti läbi samas kohtus.

Märkus

Apellatsioonikohtu kriminaalkolleegiumid, vandekohtud, esimese astme kohtu kriminaalkolleegiumid (kriminaalkohus) ja politseikohus (süüasjade arutamisel) võtavad tsiviilkohtute kõrval üldiselt ka vastu tsiviilhagejate (st süütegude ohvrite) esitatavaid tsiviilõiguslikke nõudeid (peamiselt kahjutasude ja viivisega seoses).

Juriidilised andmebaasid

Täiendav teave kohtute kohta on kättesaadav Belgia kohtuvõimu portaalis. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.juridat.be/

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasile on tasuta.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne justiitsministeerium


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 29/10/2019