Zavřít

BETA VERZE PORTÁLU JE JIŽ K DISPOZICI!

Vyzkoušejte si BETA verzi evropského portálu e-Justice a dejte nám vědět, jak se Vám s ní pracuje!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Üldkohtud - Soome

Tento text byl přeložen strojově. Za kvalitu překladu neručíme.

Kvalita tohoto překladu byla ohodnocena známkou: špatná

Jak byste ohodnotili kvalitu tohoto překladu?

Selles jaos antakse teavet Soome üld- ja halduskohtute kohta.


Üld- ja halduskohtud – sissejuhatus

Soome kohtuid saab jagada tsiviil- ja kriminaalasjade üldkohtuteks, halduskohtuteks ja erikohtuteks.

Mõiste „üldkohtud“ viitab kohtutele, mille pädevus on üldine. Teisisõnu tegelevad nad õigusvaidlustega, mille eest ei vastuta mõni teine kohus. Üldkohtud on:

  • Maaa- ja linnakohtud (20)
  • Apellatsioonikohtud (5)
  • Ülemkohus.

Üldised halduskohtud on halduskohtud.

Halduskohtud on kõrgem halduskohus ja piirkondlikud halduskohtud. Soomes on kuus piirkondlikku halduskohtut: Helsingi, Hämeenlinna, Ida-Soome, Põhja-Soome, Turu ja Vaasa halduskohus. Ahvenamaal on ka oma halduskohus Ålands förvaltningsdomstol.

Kõrgeim halduskohus on kõrgeim halduskohus (Korkein hallinto-oikeus/Högsta förvaltningsdomstolen).

Piirkonnakohtud

Lingil klikates avaneb uus akenRingkonnakohtud on kõige madalama astme üldkohtud. Nad tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja teatavate taotlustega, näiteks abielulahutustega. Soomes on 20 maakohtut. Nende suurus on nii toimikute kui ka töötajate arvu poolest väga erinev. Maakohtud menetlevad igal aastal ligikaudu 550 000 kohtuasja (kriminaalasjad, 80 000 kohtuasja, 420 000 kohtuasja ja 50 000 kohtuasja). Ringkonnakohtute töötajate koguarv on umbes 1900.

Nende kohtute toimimist ja haldamist reguleerivad sätted on sätestatud kohtute seaduses (673/2016) ja kohtute kodukorras. Seaduse kohaselt on esimese astme kohtu juhtivkohtunik ka selle büroo haldusjuht.

Lisaks on ringkonnakohtul tavaliikmed, st tavainimesed, kes on kaasatud kõige raskemate kriminaal- ja maismaaasjade lahendamisse. Rahvaliikmed valivad vallavolikogud. Justiitsministeerium kinnitab kohalike omavalitsuste valitud liikmete arvu. Nende töötasu makstakse riigi vahenditest.

Menetlus piirkonnakohtutes

Ringkonnakohtus jagatakse tsiviilasi kahte etappi: Esialgne ettevalmistamine ja põhiistung. Esialgne ettevalmistamine algab poolte kirjalike seisukohtade esitamisega. Vaidlustamata võlanõuded on selles etapis juba rahuldatud. Ettevalmistamine toimub suuliselt ja kohtuistungil osaleb üks kohtunik.

Kui juhtumit ei ole selles etapis võimalik lahendada, on kavas korraldada eraldi põhiistung. Sellisel juhul koosneb maakohus ühest või kolmest kohtunikust. Menetlus on võimalikult pidev.

Kriminaalasjades on ringkonnakohtu koosseis olenevalt asjaomasest kuriteost erinev. Väiksemaid õigusrikkumisi menetleb üks kohtunik ja raskemaid õigusrikkumisi üks kohtunik ja kaks žürii või kolm kohtunikku.

Kriminaalmenetluses järgitakse samu põhimõtteid nagu tsiviilasjades. Eelistungi võib korraldada ka kriminaalmenetluses. Kohus võib paluda süüdistataval esitada õigusväite enne põhiistungit. Menetlus on suuline ja kohtuotsus põhineb faktilistel asjaoludel ja tõenditel, mille pooled on kohtule teatavaks teinud. Kõik tõendid saadakse põhiistungil. Kriminaalmenetlust korraldatakse võimaluse korral pidevalt. Kohtu koosseisu ei või põhimenetluse käigus muuta. Seaduses sätestatud tingimustel võib kriminaalmenetluse otsustada ka kirjaliku menetluse teel ilma põhiistungit korraldamata.

Kui kohus ei saavuta kohtuotsuse suhtes konsensust, toimub hääletus. Igal vaekogu liikmel on oma hääl. Kui tsiviilasi on omavahel seotud, väljendab kohtunik oma lõplikku arvamust; kriminaalasjas on ülekaalus leebem alternatiiv.

Ringkonnakohtu otsus peab olema põhjendatud. Enamikul juhtudel tehakse otsus pooltele kohe pärast põhiistungi lõppu. Suurte või muidu keerukate kriminaalasjade puhul ei tohi karistus siiski kesta kauem kui kaks nädalat. Kohtuotsus tehakse seejärel kohtu kantseleist kirjalikult kättesaadavaks.

Hovioikeudet

Soomes on Lingil klikates avaneb uus akenviis apellatsioonikohut (Helsingi, Ida-Soome (Kuopio), Rovaniemi, Vaasa ja Turu apellatsioonikohus).

Kõrgema astme kohtutena menetlevad nad ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebusi ja petitsioone. Teatavatel juhtudel tegutsevad apellatsioonikohtud ka esimese astme kohtutena: Nt madalama astme kohtu kohtuniku või kõrgete riigiametnike tagandamise eest.

Apellatsioonikohtud vastutavad ka õiguse kohaldamise järelevalve eest ringkonnakohtutes ning teatavates kohtuhaldusega seotud küsimustes. Ühes haldusküsimuses tuleb eelkõige esitada kohtu valikukomiteele arvamus kandidaatide kohta, kes taotlevad ringkonnakohtu või apellatsioonikohtu kohtuniku ametikohta. Arvamuse esitab apellatsioonikohtu komitee, kes vastutab selle eest. Apellatsioonikohtu president (peakohtu esimees) vastutab selle tegevuse ja tõhususe eest.

Apellatsioonikohus jaguneb osadeks. Osakond koosneb osakonnajuhatajast ja teistest kohtunikest. Tavaliselt menetleb kohtuasju kolmest kohtunikust koosnev koosseis.

Menetlus apellatsioonikohtus

Mõnes tsiviil- ja kriminaalasjas vajab hageja apellatsioonikohtult täiendavat luba. Loa andmine edasiseks töötlemiseks on reguleeritud seadusega. Apellatsioonikohus menetleb kohtuasju kas kirjaliku menetluse teel või suulisel ärakuulamisel.

Ülemkohus

Kõrgeim apellatsioonikohus.Lingil klikates avaneb uus akenhttps://korkeinoikeus.fi/fi/index.html Sarnaselt apellatsioonikohtule on ülemkohus jagatud sektsioonideks, mis on õiguslikult pädevad ja koosnevad viiest liikmest.

Asja suunamiseks ülemkohtusse peab huvitatud või asjaomane pool taotlema luba kohtu otsuse edasikaebamiseks. Kui ülemkohus on käesoleva petitsiooni kätte saanud, uurib ta, kas ta võib konkreetsel juhul anda loa otsus edasi kaevata. Küsimust käsitleb kaks või kolm @-@ paneeli. Edasikaebeõigust võib anda ainult seaduses sätestatud alustel.

Alates 1980. aastast on ülemkohtust saanud pretsedenti loov institutsioon. Riigikohtus lahendatud kohtuasi kehtestab kõikide kavatsuste ja eesmärkide suhtes õigusnormi, mida teised kohtud peavad sarnastes kohtuasjades järgima. Apellatsioonkaebust ei pea esitama juhul, kui apellatsioonikohus on toiminud esimese astme kohtuna.

Ülemkohtu tegevust juhib selle president. Ülemkohtu liikmeid nimetatakse ülemkohtu kohtunikeks. Raportöörid on alaline sekretär, raportööride nõunikud, vanemsekretärid ja õigussekretärid.

Lisaks kohtumenetlustele nimetab ülemkohus üldkohtutesse rohkem kui üheks aastaks ametisse asenduskohtunikud. Ülemkohus kommenteerib ka Soome presidendile saadetud õigusakti ettepanekut ja armuandmist käsitlevaid petitsioone.

Menetlus Riigikohtus on tavaliselt kirjalik. Vajaduse korral korraldatakse suuline ärakuulamine.

Halduskohtud

Halduskohtud:

Põhiseaduses nõutakse, et kogu avalik tegevus oleks rangelt seadusega kooskõlas. Iga isik või üksus, kes leiab, et riigi või munitsipaalasutuse otsus on teda puudutavas asjas õigusvastane, võib selle üldjuhul edasi kaevata.

Asutus märgib koos otsusega, kuidas ja kellele võib otsuse edasi kaevata. Sageli võib haldusasutus otsuse kõigepealt läbi vaadata ja seejärel edasi kaevata halduskohtusse, kui otsus on endiselt rahulolematu. Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/tuomioistuimet/hallintooikeudet/fi/index.html Halduskohtute pädevuse määrab kindlaks provintside territoriaalne jaotus nii, et üks või mitu provintsi võivad kuuluda ühte kohtualluvusse.

Apellatsiooniastmes otsustab halduskohus, kas vaidlustatud asutuse otsus on õiguspärane. Kui halduskohtu otsust ei rahuldata, võib enamikul juhtudel esitada kaebuse kõrgemale halduskohtule või vähemalt taotluse esitada kaebus kõrgemale halduskohtule.

Haldusõigusi reguleeritakse halduskohtuseadusega (430/1999), valitsuse dekreediga halduskohtute piirkondade kohta (865/2016) ja eraldi kodukorraga. Halduskohtute suhtes kohaldatakse menetlusõigusena halduskohtumenetluse seadust (586/1996).

Halduskohtud menetlevad igal aastal üle 20 000 juhtumi. Enamik juhtumeid on apellatsioonijuhtumid, kuid halduskohtud tegelevad ka haldusvaidluste ja alluvusasjadega. Diagonaalvalemi kohaselt on peaaegu 300 juhtumite kategooriat, mida tuleb käsitleda, mis näitab kohtuasjade laia valikut. Halduskohtud on piirkonna üldkohtud, kes üldjuhul menetlevad kõiki halduskohtuasju. Mõned juhtumid on siiski keskendunud teatavatele haldusõigustele:

  • Helsingi halduskohus tegeleb muu hulgas kõigi käibemaksu ja tollimaksudega seotud küsimustega.
  • Vaasa halduskohus menetleb veeseaduse ja keskkonnakaitseseaduse alusel tehtud otsuste peale esitatud kaebusi.
  • Hämeenlinna halduskohus menetleb põllumajandustoetuste, maaelu arengu toetuste ja põllumajanduse struktuuritoetuste kohta esitatud kaebusi.
  • Põhja-Soome halduskohus menetleb põhjapõdrakasvatust ja looduslikke kasvatusviise käsitlevate abijuhtumite edasikaebusi ning teatavaid Skolt Act’i alusel lahendatavaid kohtuasju.

Halduskohtul on halduskohtu kõrgeim kohtunik ja teised halduskohtu liikmed. Halduskohtu tööd juhib ja juhib ülemkohtunik. Halduskohtud võib jagada jagudeks. Kodasid juhib koja presidendiks nimetatud halduskohtunik. Lisaks halduskohtunikele on halduskohtus ettekandjad ja sekretärid. Halduskohtutes töötab kokku ligikaudu 550 inimest.

Halduskohtu koosseisud

Halduskohus on kollegiaalne kohus, millel on tavaliselt kolmeliikmeline kvoorum. Kohtu liikmeteks on halduskohtu ülemkohtunik ja halduskohtu halduskohtunikud. Lisaks on teatavatel juhtudel, näiteks vaimse tervise ja laste perekonnast eraldamisega seotud juhtudel, aruteludesse ja otsuste tegemisse kaasatud mitteaktiivne ekspertliige. Lisaks juriidilise kvalifikatsiooniga liikmetele on keskkonnakaitse- ja veeseadusega hõlmatud juhtumite puhul kaasatud ka teaduse ja tehnika valdkonna kohtunikud. Nende rühmade tavapärane koosseis on neli liiget.

Halduskohtutel on võimalik lahendada teatavaid seadusega määratletud lihtsamaid apellatsiooniasju piiratumas koosseisus. See eeldab, et poolte õiguskaitset ei kahjustata.

Kahe kohtuniku koosseis võib otsustada teatavate seaduses loetletud juhtumite üle, kui apellatsioonkaebus on selge ja ei nõua õiguse uut tõlgendamist. Nende hulka kuuluvad mitmed kaebused, mis on seotud tulumaksu, omandimaksu, automaksu ja ehituslubadega. Kui kaheliikmelises koosseisus olevad kohtunikud ei jõua kokkuleppele, suunatakse asi otsustamiseks tavapärasele kolmeliikmelisele koosseisule. Üks kohtunik võib teha otsuseid kaebuste kohta, mis käsitlevad muu hulgas parkimistasu, sõiduki üleandmist, juhilubade kohtuasju ja ühistranspordi kontrollitasu. Lisaks võib üks kohtunik teha otsuse kõigi ajutiste ettekirjutuste kohta ning keelata või peatada maksude ja tollimaksude sissenõudmise.

Menetlus halduskohtus

Haldusõiguses käsitletakse juhtumeid peamiselt kirjalikult, kuid kuulamiste ja kontrollide korraldamine on viimastel aastatel suurenenud. Kohtuistungeid on palju, eelkõige lastekaitse ja välismaalaste teemal.

Menetluse käigus on apellatsioonkaebuse esitaja või hageja põhimõtteliselt kohustatud tõendama oma nõudeid ja väiteid, millel need põhinevad. Kuid nn vormilise põhimõtte kohaselt vastutab halduskohus selle eest, et küsimus lahendataks. Halduskohtumenetluse seaduse kohaselt uurib halduskohus asja ex officio ulatuses, mis on vajalik menetluse õigluse, menetluse õigluse ja juhtumi olemuse seisukohast.

Haldusõiguses menetletakse kohtuasju nende algatamise järjekorras. Teatavaid juhtumeid käsitletakse aga õigusaktides kui kiireloomulisi. Kui juhtum on halduskohtusse jõudnud, valmistab raportöör seda ette. Halduskohtutes tegutsevad ettekandjana halduskohtute sekretärid ja notarid, mõnikord ka halduskohtute kohtunikud. Ettekandja saab ametiasutustelt vajalikud arvamused või selgitused ning tagab huvitatud isikute ärakuulamise.

Menetlusele järgneb menetlusnõuete uurimine ning kaebuse korral saadakse ametiasutuse arvamus ja dokumendid, millel otsus põhineb. Teised menetlusosalised, kui neid on, ja apellant kuulatakse seejärel ära.

Raportöör koostab selles küsimuses põhjendatud arvamuse. Dokumendid ja arvamus saadetakse edasi kohtunikele ning kohtuasi otsustatakse seejärel halduskohtu istungil.

Halduskohus kaalub kõiki tõstatatud küsimusi ja otsustab, millised küsimused on otsuse tegemisel asjakohased. Kui otsust tegevad kohtunikud ei jõua kokkuleppele, pannakse otsus hääletusele. Raportöör võib esitada ka eriarvamuse. Pärast kohtuistungit võib otsuse põhjendusi täpsustada ning kui kohtukoosseis on sellele alla kirjutanud, toimetatakse see pooltele ja asutusele kätte.

Kõrgem Halduskohus

Lingil klikates avaneb uus akenKõrgem halduskohus on kõrgeim halduskohus ja tal on kõrgeim pädevus halduskohtumenetlustes.

Enamik kõrgemas halduskohtus menetletavatest kohtuasjadest on pärit teistelt halduskohtutelt. Mõnel juhul peate kõigepealt pöörduma kõrgema halduskohtu poole, et taotleda luba edasikaebuse esitamiseks.

Soomes võib kõrgema halduskohtu õiguslikul alusel edasi kaevata ka ministrite nõukogu ja kõrgema juhtkonna ministeeriumide otsuste peale.

Kõrgem halduskohus võib esitada arvamusi ja ettepanekuid seadusandlikes küsimustes. Ta teostab järelevalvet õigusemõistmise üle oma tegevusvaldkonnas. Eesmärk on tagada, et halduskohtusüsteem toimiks tervikuna ja tõhusalt. Lisaks nimetab kõrgem halduskohus ametisse halduskohtute kohtunikud, kelle ametiaeg on pikem kui üks aasta.

Kõrgemat halduskohtut juhib kõrgema halduskohtu esimees. Kõrgema halduskohtu liikmeid nimetatakse õigusnõustajateks. Õigusnõustajaid on umbes 20. Lisaks on kõrgemas halduskohtus raportöörina umbes 50 juristi ja sama palju muid töötajaid. Kõrgem halduskohus on jaotatud kodadeks. Registrit juhib alaline sekretär.

Kõrgem halduskohus saab igal aastal umbes 6000 kohtuasja. Korkein hallinto-oikeus (kõrgeim halduskohus) menetleb kohtuasju regulaarselt viieliikmelises koosseisus. Apellatsioonkaebuse esitamise korral võib taotluse tagasi lükata kolmest kohtunikust koosnev kolleegium. Lisaks kohtupraktika liikmetele koosneb kohtu koosseis kahest ajutisest eksperdist, kes tegelevad vee- ja keskkonnakaitseseadusega ning patendi, kasuliku mudeli ja integraallülituse piirkondliku disainiga. Eksperdist liikmel on sõltumatu kohtuniku staatus. Kõrgema halduskohtu menetlus on enamasti kirjalik, uuesti läbi vaadatud ja suuline vähem kui kümme kohtuistungit aastas.

Õigusalased andmebaasid ja veebisaidid

Andmehoidla nimi

FinlexLingil klikates avaneb uus akenhttps://www.finlex.fi/

Soome kohtusüsteemi veebisait Lingil klikates avaneb uus aken https://oikeus.fi/tuomioistuimet/fi/index.html

Kas veebisait või andmebaas on tasuta?

Veebisait on tasuta.

Lingil klikates avaneb uus akenSoome kohtusüsteemi kohta saab teavet Soome kohtusüsteemi veebisaidilt. See on ühtne portaal neile, kes soovivad teavet kohtute, prokuröride, kohtutäiturite, õigusabibüroode ja muude Soomes õigusemõistmisega tegelevate avalik-õiguslike asutuste kohta.

See hõlmab näiteks apellatsioonikohtute ja halduskohtute uusimat kohtupraktikat. Suurimad ülemkohtu, apellatsioonikohtute, halduskohtute ja erikohtute andmebaasid asuvad Soome justiitsministeeriumi Lingil klikates avaneb uus aken hallatavas tasuta Finlexi teenuses.


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 09/01/2020