Zapri

BETA RAZLIČICA PORTALA JE ZDAJ NA VOLJO!

Obiščite BETA različicoevropskega portala ePravosodje in opišite svojo izkušnjo!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Üldkohtud - Iirimaa

Stran je strojno prevedena in njena kakovost ni zajamčena.

Kakovost prevoda je: nezanesljiva

Ali menite, da je ta prevod koristen?

Sellel lehel esitatakse teave Iirimaa üldkohtute korralduse kohta.


Üldkohtud

Iirimaa kohtute süsteemi aluseks on 1922. aasta põhiseadus, mis nägi ette uute kohtute loomise, et asendada Briti haldusaparaadi all edasi arenenud kohtud. Uued kohtud loodi 1924. aastal kohtute seaduse 1924. aasta seadusega, millega kehtestati kohtu süsteemi õiguslik alus.

Praegused kohtud on asutatud 1961. aasta kohtute seadusega (Establishment and Constitution) vastavalt põhiseaduse artiklile 34, mille Iiri rahvas võttis vastu 1937. aastal. Apellatsioonikohus moodustati 29. oktoobril 2014 pärast 2013. aasta referendumit.

Põhiseaduse artiklid 34-37 käsitlevad õigusemõistmist üldiselt. Artikli 34 lõikes 1 on sätestatud, et „õigust hallatakse kohtutes, mis on asutatud seadusega”. Põhiseaduses on sätestatud kohtu süsteemi struktuur, mis koosneb lõplikust apellatsioonikohtust, ülemkohtule, apellatsioonikohtust, mis on pädev nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades, ning esimese astme kohtute, kuhu kuuluvad kõrgema astme kohus, täielik pädevus kõigis kriminaal- ja tsiviilasjades ning piiratud pädevusega kohtutes, ringkonnakohtus ja piirkonnakohtus, mis on organiseeritud piirkondlikul tasandil.

Tsiviilkohtud

Ülemkohus

Lingil klikates avaneb uus aken ülemkohtusse (apellatsioon) tehti märkimisväärseid muudatusi, mis jõustusid ka apellatsioonikohtu poolt vastu võetud põhiseaduse kolmanda muudatuse 2014. aasta 28. oktoobril ja. aastal. Alates asutamispäevast on ülemkohtul pädevus edasi kaevata —

  1. apellatsioonikohtu otsusest, kui ülemkohus on veendunud, et otsus hõlmab üldist avalikku huvi, või õiguse huvides on vaja esitada kaebus ülemkohtule;
  2. kõrgema kohtu otsuse korral, kui ülemkohus leiab, et on erandlikud asjaolud, mis õigustavad otsest edasikaebamist, on eeltingimus, et ülemkohus peab olema kas ühe või mõlema järgmise teguri olemasolu: otsuse puhul on tegemist üldise avaliku tähtsusega küsimusega; õigusemõistmise huvid.

Kõrgema kohtu tsiviilmenetluses olevad apellatsioonkaebused, mis oleks olnud ülemkohtu poolt ärakuulatud, on nüüd apellatsioonikohus, välja arvatud juhul, kui ülemkohus on lubanud esitada kaebuse, kui ta on veendunud, et apellatsioonkaebus vastab põhiseaduse artikli 34 lõikes 5.4 sätestatud künnisele. Peale selle on nüüd apellatsioonikohtus võimalik kindlaks määrata küsimusi, mis on seotud õigusega, mida ringkonnakohus on varem määranud kindlaks määramiseks ülemkohtule („kohtuasi”).

Kolmas muudatus ei mõjutanud ülemkohtu esialgset pädevust, mis tegelikult koosneb põhiseaduse artikli 26 kohasest funktsioonist. Artikliga 26 on ette nähtud, et ülemkohtul on õigus otsustada, kas seadus (või selle mis tahes säte), mille on parlamendi mõlemad kojad vastu võtnud ja mis on esitatud Iirimaa presidendile tema allkirjaks enne seda, kui see jõustub seadusena, on Euroopa Parlamendi presidendi poolt kohtule arutamiseks edastatud küsimus. Kui tekib küsimus presidendi püsiva töövõimetuse kohta, otsustab sellise küsimuse ülemkohus.

Kohus peab tavaliselt kokku koosseisu kolmest või viiest kohtunikust ning erandjuhul seitse kohtunikku. Kui kohtuvaidlused puudutavad parlamendi (Oireachtas) põhiseaduse lepingu kehtivust, on põhiseadusega ette nähtud, et kohus koosneb vähemalt viiest kohtunikust. See nõue kehtib ka siis, kui Euroopa Kohtul palutakse esitada arvamus Iirimaa parlamendi presidendi poolt põhiseaduse artikli 26 alusel vastu võetud õigusakti põhiseaduslikkuse kohta. Samuti on nõutav vähemalt viis kohtunikku, kes peavad vastavalt põhiseaduse artiklile 12 otsustama, kas president on muutunud alaliselt töövõimetuks. Teatavate ajutiste ja menetluslike taotluste menetlemiseks võib kohtunik või ülemkohtu kohtunik istuda üksi.

Apellatsioonikohus

Apellatsioonikohus moodustati 29. oktoobril 2014 pärast 2013. aasta referendumit. Nagu ka teiste kõrgema astme kohtute puhul, on mõned apellatsioonikohtu jurisdiktsioonid üle võetud põhiseaduse ja mõne õigusaktiga. Ta on kõrgema kohtu (High Court) ja ülemkohtu (Supreme Court) vahel pädev apellatsioonikohus.

Euroopa Kohus on pädev menetlema kõrgema kohtu tsiviilasju käsitlevaid kaebusi, mis oleks enne põhiseaduse kolmanda lepingu muutmist ära kuulanud ülemkohus. Erandiks on juhud, kus ülemkohus on lubanud esitada kaebuse, kui ta on veendunud, et kaebus vastab põhiseaduse artikli 34 lõikes 5.4 sätestatud künnisele. Euroopa Kohus võib kõrgemas kohtus arutatavate kohtuasjade kohta kaebusi ära kuulata, olenemata sellest, kas tegemist on põhiseadusliku õigusega või mitte. Põhiseaduses on sätestatud, et selleks ei tohi vastu võtta seadusi apellatsioonikohtu pädevuse piiramiseks.

Apellatsioonikohtu koosseisu kuuluvad president ja üheksa tavakohtunikku. Ülemkohtu esimees ja ülemkohtu esimees kuuluvad ex officio apellatsioonikohtu kohtunike hulka. Euroopa Kohus võib asuda kolmest kohtunikust koosnevates osakondades. Teatavaid meetmeid võib teha ainult presidendi või mõne teise presidendi poolt määratud kohtuniku poolt.

Kõrgem Kohus

Põhiseaduse kohaselt on kõrgema astme kohtul täielik pädevus ja pädevus määrata kindlaks kõik küsimused ja küsimused, olgu siis tegemist tsiviil- või kriminaalõigusega. Euroopa Kohtul on ainupädevus laste lapsendamisega seotud küsimustes ja seoses väljaandmistaotlustega. Kõrgema kohtu pädevus laieneb õiguse kehtivusküsimusele, võttes arvesse põhiseaduse sätteid (välja arvatud seadus, mille Iirimaa president on juba Riigikohtusse suunanud). Enamiku kõrgema astme kohtu juhtumeid menetleb ainult kohtunik, kuigi seaduses on ette nähtud teatavad asjad, näiteks laimamise, kallaletungide või valevangistusega seotud hagid, mille üle otsustab vandekohtu kohtunik. Erandjuhul võivad kaks või enam kohtunikku kohut pidada divisjoniteks.

Kõrgema astme kohus on apellatsioonikohtuks ringkonnakohtus tsiviilasjades. Lisaks apellatsioonikohtupidamisele ringkonnakohtus (Circuit Court) on ülemkohtul volitused vaadata läbi kõigi alamate tribunalide otsused, mis on seotud eesõiguse andmisega mandamus, keeld ja Cerorari. Need korraldused ei ole seotud madalama astme kohtute otsuse sisuga, vaid sellega, kas kohtualluvust on ületatud.

Kõrgema astme kohus võib teha otsuseid ringkonnakohtu esitatud seaduse küsimuses. Samuti tegeleb ta kautsjoniga seotud taotlustega, mille puhul süüdistatavat isikut süüdistatakse mõrvas või kus süüdistatav soovib taotleda piirkonnakohtu kehtestatud tingimuste muutmist.

Tavaliselt on kõrgema astme kohus Dublinis, et kuulata ära esialgsed meetmed. Samuti kuulub see mitme provintsi koha alla, et kuulata ära isiklikud ja fataalsete vigastuste korral tekkivad kahju hüvitamise hagid. Kõrgema astme kohus menetleb ringkonnakohtus apellatsioone ringkonnakohtus.

Ringkonnakohus

Lingil klikates avaneb uus aken ringkonnakohtu tsiviilpädevus on piiratud, välja arvatud juhul, kui kõik menetlusosalised annavad nõusoleku, millisel juhul on kohtualluvus piiratud. Kohtu pädevuse piir on peamiselt seotud meetmetega, mille puhul nõue ei ületa 75,000 eurot (60,000 eurot isikukahju puhul).

Ringkonnakohus on pädev menetlema testamente, mis on seotud pärimisasjadega ja kinnisvaraga seotud küsimustega, mille puhul vara maksustatav väärtus ei ületa 253.95 eurot. Ringkonnakohus on pädev menetlema ka perekonnaõigust käsitlevaid menetlusi, sealhulgas kohtulikku lahuselu, lahutust, õigustühisust ja ringkonnakohtu otsust.

Ringkonnakohtus menetleb kohtunik tsiviilasju ilma vandekohtuniketa. Ta tegutseb apellatsioonikohtuna piirkonnakohtust nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Apellatsioonkaebus esitatakse ülekuulamisena ja ringkonnakohtu otsus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

Ringkonnakohtul on samuti pädevus kõigil juhtudel, kui on esitatud taotlus uute litsentside saamiseks, et müüa vedeliku ruumides tarbimiseks, ja tal on apellatsioonipädevus selliste kohtute otsuste peale, nagu võrdõiguslikkuse uurimise direktor.

Ringkonnakohus

Lingil klikates avaneb uus aken piirkonnakohtul on kohalik ja piiratud pädevus. Perekonnaõigusega seotud küsimustes on tal õigus teha hooldus-, tõkestamis-, kinnipidamis-, juurdepääsu- ja ostutellimusi.

Ringkonnakohus on pädev arutama lepingu alusel algatatud tsiviilasju, rendilepinguid või krediidimüügilepinguid, lepinguvälist kahju ning üüri või kaupade väära kinnipidamise korral, kui nõude väärtus ei ületa 15,000 eurot. Samuti on tal pädevus seoses kohtuotsuste täitmisega mis tahes kohtu võlgade puhul, jurisdiktsiooniga seoses suure hulga lubade andmise sätetega, mis on seotud näiteks joovastava kange alkoholi müügiga, ning kohtualluvuse suhtes pahatahtlike kahjude puhul, kui taotletud summa ei ole suurem kui 15,000 eurot.

Ringkonnakohus arutab asju üle kogu riigi 24. aasta paiku, kuhu kuuluvad Dublini suurlinnade rajoon ja 23 muud ringkonda. Üldjuhul sõltub juhtumi ärakuulamise koht sellest, kus leping sõlmiti või kus kostja elab või tegutseb, või litsentsi väljastamise korral, kui litsents on antud kostjale.

Kriminaalkohtud

Ülemkohus

Riigikohus menetleb apellatsioonikohtu apellatsioonkaebusi, kui on tõstatatud avaliku sektori erakordse tähtsusega õiguspunkt.

Apellatsioonikohus

Apellatsioonikohtu 2014. aasta seaduse alusel on apellatsioonikohtusse antud apellatsioonikohus, mida varem kasutas kriminaalapellatsioonikohus.

Ringkonnakohtus või Kriminaalkohtus süüdi mõistetud isikute apellatsioonid, kes saavad kohtumenetluse kohtunikule tõendi selle kohta, et asja on võimalik edasi kaevata, on nüüd apellatsioonikohtus. Kui käesoleva tõendi andmisest keeldutakse, võib apellatsioonikohus ise taotluse tagasilükkamise korral anda kaebuse.

Peale selle võib riigiprokuratuuri direktor esitada kaebuse apellatsioonikohtule alusetute leebete trahvide alusel 1993. aasta kriminaalõiguse seaduse (§ 2) alusel. Väidetava õiguserikkumise korral võib esitada apellatsioonkaebuse 2. aasta kriminaalmenetluse seaduse artikli 1993 alusel.

Samuti anti apellatsioonikohtule pädevus menetleda riigiprokuratuuri direktori kaebusi kriminaalsetest kohtutest tuleneva õigusküsimuse kohta, mille tulemuseks oli õigeksmõistmine. Apellatsioonikohtu otsus ei mõjuta sellistel juhtudel õigeksmõistmist.

Riigiprokuratuuri direktori kaebused õigeksmõistva otsuse või asja uuesti läbivaatamist käsitleva otsuse peale on apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohtu 2014. aasta seaduse alusel on apellatsioonikohtusse antud apellatsioonikohus, mida varem kasutas Courts-Martial apellatsioonikohus. See tähendab, et kohtus süüdi mõistetud isikute apellatsioonid on nüüd apellatsioonikohtu ees.

Court of Criminal Appeal

Apellatsioonikohtu 2014. aasta seaduse alusel anti Lingil klikates avaneb uus aken apellatsioonikohtule üle apellatsioonikohtu pädevus.

Kriminaalkohus

Kuritegude uurimiseks loodi Lingil klikates avaneb uus aken Kriminaalkohus, mille käigus tehakse kindlaks, et tavapärased kohtud ei ole piisavad, et tagada tõhus õigusemõistmine ning rahu ja avaliku korra säilitamine. Kohus peab kokku kolm kohtunikku ja mitte vandekohus.

Central Criminal Court

Lingil klikates avaneb uus aken keskkriminaalkohus on kõrgema kohtu kriminaalkolleegium. Ta püüab raskeid kuritegusid, sealhulgas mõrvu, riigireetmist, riigireetmist ja piraatlust ning kriminaalkohtuprotsesse konkurentsiseaduse alusel, 2002. Kohus peab istungeid kohtuniku ja vandekohtu osavõtul.

Ringkonnakohus

Ringkonnakohus menetleb muid õigusrikkumisi kui need, mida saab menetleda keskkriminaalkohtus. Kohtukoosseisu kuulub kohtunik ja žürii. See käsitleb ringkonnakohtu poolt esitatud apellatsioonkaebusi.

Ringkonnakohus

Piirkonnakohus tegeleb lühikokkuvõttega õigusrikkumistest (peamiselt seadusjärgsed rikkumised) ja mõnede riskinäitajatega. See kuulub ainult kohtuniku juurde.


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 30/10/2019