Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Üldkohtud - Portugal

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Sellel lehel antakse teavet Portugali üldkohtute korralduse kohta.


Üldkohtute korraldus

Peale konstitutsioonikohtu, mille pädevusse kuulub spetsiaalselt põhiseaduslikkuse järelevalve, on Portugalis järgmised kohtute kategooriad:

a) ülemkohus ning esimese ja teise astme kohtud;

b) kõrgem halduskohus ning muud haldus- ja maksukohtud;

c) kontrollikoda.

Samuti on võimalikud mere-, vahe- ja magistraadikohtud.

Seaduses on sätestatud, milliste kohtuasjadega seoses ja millises koosseisus võivad eespool nimetatud kohtud eraldi või koos moodustada kohtualluvuskohtu (Tribunal dos Conflitos – kohus, mis lahendab kohtualluvuskonflikte).

Ilma et see piiraks sõjaseisukorra tingimustes loodavaid sõjakohtuid (tribunais militares) käsitlevate sätete kohaldamist, on keelatud sellised erandliku pädevusega kohtud, mis teevad otsuseid teatavaid kuriteokategooriaid käsitlevates kriminaalasjades.

Kohtud

Ülemkohus

Ülemkohus on kohtute hierarhia kõrgeim organ, mille tegevus ei mõjuta konstitutsioonikohtu pädevust. Ülemkohus koosneb tsiviil-, kriminaal- ja sotsiaalkolleegiumist.

Kohus asub Lissabonis ja selle tööpiirkond hõlmab kogu Portugali territooriumi.

Ülemkohus tegutseb esimehe (kohtu eesistuja) juhtimisel kas täiskoguna (kuhu kuuluvad kõigi kolleegiumide kohtunikud), erikolleegiumidena või kolleegiumidena.

Ülemkohus arutab ainult õigusküsimusi, välja arvatud õigusaktidega ette nähtud erandite korral.

Apellatsioonikohtud

Apellatsioonikohtud (tribunais da relação) on reeglina teise astme kohtud.

Praegu asuvad apellatsioonikohtud Lissabonis, Portos, Coimbras, Évoras ja Guimarãesis. Need kohtud tegutsevad täiskoguna või kolleegiumidena esimehe (kohtu eesistuja) juhtimisel.

Apellatsioonikohtud koosnevad tsiviil-, kriminaal- ja sotsiaalkolleegiumist.

Esimese astme kohtud

Esimese astme kohtud on tavaliselt piirkonnakohtud (tribunais de comarca).

Reeglina hõlmab kohtu tööpiirkond ühte piirkonda, kuid võib olla ka kohtuid, mille tööpiirkond hõlmab ühte või mitut seaduses sätestatud konkreetset piirkonda või ala.

Kohtutel on üldine pädevus tsiviil- ja kriminaalasjades ning nende pädevusse kuuluvad ka kõik kohtuasjad, mille arutamine ei kuulu teiste kohtute pädevusse.

Esimeses astmes võivad eksisteerida konkreetse pädevusega kohtud (mis arutavad konkreetseid kohtuasju, mis on kindlaks määratud kohaldatava menetluse liigi alusel) ja erikohtud, mille pädevusse kuulub otsuste tegemise teatavates asjades (olenemata kohaldatavast menetluse liigist).

Kohtud võivad olla jaotatud (üld-, eri- või konkreetse pädevusega) kohtukoosseisudeks või konkreetse pädevusega kolleegiumideks, kui seda tingib kohtu töömaht ja juhtumi keerukus.

Igas kohtus, kohtukoosseisus või kolleegiumis menetleb asja vähemalt üks kohtunik.

Haldus- ja maksukohtud

Haldus- ja maksukohtud on pädevad menetlema hagisid ja apellatsioone, mis on seotud õigussuhtest tulenevate vaidluste lahendamisega haldus- ja maksuküsimustes.

Kõrgem halduskohus

Kõrgem halduskohus on haldus- ja maksukohtute hierarhia kõrgeim organ, kelle tegevus ei piira konstitutsioonikohtu pädevust.

Kohus asub Lissabonis ja selle tööpiirkond hõlmab kogu Portugali territooriumi.

Kõrgem halduskohus koosneb haldusvaidlusi lahendavast kolleegiumist ja maksuvaidlusi lahendavast kolleegiumist. Kohtu põhipädevus on teha otsuseid kesksete halduskohtute otsuste peale esitatud apellatsioonides.

Kõrgema halduskohtu tegevust juhib esimees (kohtu eesistuja), keda abistab kolm aseesimeest.

Kohtuasja sisust olenevalt töötab kohus kas täiskoguna, iga kolleegiumi täiskoguna või kolleegiumidena. Õigusküsimusi võib kohus läbi vaadata ainult täiskoguna või iga kolleegiumi täiskoguna.

Kesksed halduskohtud

Kesksed halduskohtud on reeglina teise astme kohtud. Portugalis on praegu kaks keskset halduskohut (Põhja piirkonna ja Lõuna piirkonna keskne halduskohus).

Nende peamine ülesanne on vaadata läbi ringkonna halduskohtute (tribunais de círculo) ja maksukohtute otsuste peale esitatud apellatsioone.

Iga keskne halduskohus koosneb haldusvaidlusi lahendavast kolleegiumist ja maksuvaidlusi lahendavast kolleegiumist.

Keskse halduskohtu tegevust juhib esimees (kohtu eesistuja), keda abistab kolm aseesimeest.

Kesksed halduskohtud vaatavad läbi nii asjaolusid kui ka õigusküsimusi.

Ringkonna haldus- ja maksukohtud

Ringkonna haldus- ja maksukohtud on esimese astme kohtud, mille põhiülesanne on lahendada haldus- ja maksuvaidlusi. Nad võivad tegutseda eraldiseisvalt ringkonna halduskohtu või maksukohtuna (tribunal tributário) või ühiselt ühe haldus- ja maksukohtuna (tribunal administrativo e fiscal).

Iga ringkonna haldus- ja maksukohtu tegevust juhib esimees, kelle nimetab viieks aastaks ametisse haldus- ja maksukohtute kõrgeim nõukogu (Conselho Superior dos Tribunais Administrativos e Fiscais).

Üldjuhul arutab neis kohtutes asja üks kohtunik, kuid õigusaktides on sätestatud, et teatavate kohtuasjade puhul on kohtu koosseis erinev.

Rahukohtud (Julgados de Paz)

Rahukohtud on kohtuvälised organid, kellel on oma töömeetodid ja töökorraldus ning oma vahendusteenistus ja kes on pädevad vaatama läbi esimese astme kohtute pädevusse kuuluvaid hagisid ja tegema nende kohta otsuseid.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 09/08/2019