Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Menetlustähtajad - Kreeka

SISUKORD

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Tähtaeg on ajavahemik, mille jooksul tuleb toiming teha või mis peab enne asja arutamist või toimingu tegemist mööduma. Tähtaja kasutuselevõtu eesmärk on tagada kiire õigusemõistmine ja õigus olla ära kuulatud. Menetlustähtaeg on aeg, millest kinnipidamisel või kinni pidamata jätmisel on menetluslikud tagajärjed. See on jagatud kahte põhikategooriasse: 1) TOIMINGU tegemiseks ettenähtud ajavahemik on aeg, mille jooksul tuleb menetlustoiming teha, nt seadusjärgne tähtaeg edasikaebuse esitamiseks (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 318 lõige 1) ja 2) ETTEVALMISTUSTÄHTAEG on aeg, mille möödumisel tuleb menetlustoiming teha. See tähtaeg, nt kostja kohtusse kutsumise tähtaeg (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 228) on tavaliselt kasulik kostjatele, sest neile antakse aega ettevalmistamiseks. See eristamine on oluline, sest toimingu tegemise tähtaega võib pikendada poolte vastastikusel kokkuleppel, aga ettevalmistustähtaega ei ole võimalik pikendada. Toimingu tegemise tähtaeg lõpeb järgmisel tööpäeval, kui selle lõppkuupäev langeb kokku seadusliku puhkepäevaga, ent ettevalmistustähtaeg lõpeb selle lõppkuupäeval olenemata sellest, kas see päev on riigipüha või muu puhkepäev. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on olulised menetlustähtajad soovituslikult järgmised:

  1. tähtaeg poolte kutsumiseks kohtusse pärast hagi esitamist (kuuskümmend [60] päeva enne istungit, välja arvatud juhul, kui pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata – sel juhul on tähtaeg üheksakümmend [90] päeva enne istungit. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 228);
  2. tähtaeg kohtuotsuse tühistamise taotluse esitamiseks (viisteist [15] päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kui tagaseljaotsusega süüdi mõistetud pool elab Kreekas. Kui kohale ilmumata jätnud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg kuuskümmend [60] päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 503);
  3. edasikaebuse tähtaeg (kolmkümmend [30] päeva alates lõpliku kohtuotsuse kättetoimetamisest, kui edasikaebuse esitanud pool elab Kreekas. Kui edasikaebuse esitanud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg kuuskümmend [60] päeva alates lõpliku kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui lõplik kohtuotsus ei ole kätte toimetatud, on edasikaebuse tähtaeg kolm [3] aastat alates kohtuotsuse avaldamisest. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 518);
  4. menetluse taasalustamise tähtaeg (kuuskümmend [60] päeva, kui menetluse algatanud pool elab Kreekas. Kui menetluse algatanud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg sada kakskümmend [120] päeva. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 545);
  5. uue edasikaebuse tähtaeg (kolmkümmend [30] päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kui edasikaebuse esitaja elab Kreekas. Kui edasikaebuse esitanud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg üheksakümmend [90] päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kohtuotsus ei ole kätte toimetatud, on uue edasikaebuse tähtaeg kolm [3] aastat alates kohtuotsuse avaldamisest. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 564).

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on eraldi ette nähtud ka menetlustähtaeg muude menetluste jaoks, nt abieluasjad (lahutus, abielu tühistamine jne), maksekäsu avaldus ja vastuväide sellise avalduse suhtes (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 632), üürivaidlused, töövaidlused, ajutised meetmed, täitemenetlused ja vastuväide selliste täitemenetluste suhtes.

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Kreekas on puhkepäevad kehtestatud mitteammendava loeteluga seaduses nr 1157/1981. Puhkepäeva olemasolu kindlakstegemise kriteerium on see, et sel ajal üldiselt tehinguid ei tehta, ja seetõttu ei puutu konkreetsete kutsealade või teenustega seotud puhkepäevad asjasse. Puhkepäevad võivad olla seotud riiklike, usuliste või muud liiki, isegi kohalikku või ajutist laadi pühadega. Puhkepäevadel avalikke teenuseid ei osutata. Puhkepäevad on 25. märts (rahvuspüha), 28. oktoober (rahvuspüha), uusaasta, kolmekuningapäev (6. jaanuar), suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, 1. mai, 15. august, esimene ja teine jõulupüha, teine nelipüha, tuhkapäev (paastu esimene päev), ülestõusmispühade teine püha ja kõik pühapäevad.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Menetlustähtajad on kirjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 144–151. Sõltuvalt nende kestust määravast allikast jagatakse tähtajad seadusjärgseteks (sätestatud seaduses, näiteks hagi esitamise tähtaeg), kohtulikeks (asja arutava kohtu määratud, nt poolte isikliku kohaleilmumise tähtaeg – vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 245), peatavateks (nende eiramise eest karistatakse istungi edasilükkamisega) ja kohustuslikeks (nende eiramise eest karistatakse mingist õigusest ilmajätmisega). Tähtaja algust ja lõppu on käsitletud allpool. Tähtaeg katkeb, kui pool selle kestuse ajal sureb. Kui tähtaja alguse määrab dokumendi kättetoimetamine, hakkab uus tähtaeg kulgema kuupäevast, mil uus dokument surnu õigusjärglastele kätte toimetati. Kui tähtaja alguse määrab muu sündmus, hakkab uus tähtaeg kulgema kuupäevast, mil asjaomane avaldus eespool nimetatud isikutele kätte toimetati. Kui kohtumenetlus katkestatakse tähtaja jooksul, katkestab see ka tähtaja ja uus tähtaeg hakkab kulgema kohtumenetluse taasalustamise kuupäevast. Ajavahemikku 1.–31. augustini ei võeta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 147 lõikes 7 nimetatud toimingu tegemise tähtaja arvutamisel arvesse. Siia kuuluvad hagi esitamise ja vastuväite esitamise tähtaeg.

Seadusega on lubatud tähtaega pikendada mitte üksnes poolte vastastikusel kokkuleppel, vaid ka kohtuniku nõusolekul. Seadusjärgseid ja kohtulikke tähtaegu on võimalik pikendada kitsendusega, et see ei piira kolmandate isikute õigusi. Kohtunik ei ole lepingu pikendamise taotlusega seotud ja ta võib asjaolusid juhtumipõhiselt hinnates seda osaliselt toetada või selle tagasi lükata. See tähendab, et pooled peavad esitama pikendamist õigustavad põhjused. Lõpuks võib tähtaega poolte kokkuleppel kohtuliku otsusega lühendada. Lühendada võib kõiki seadusjärgseid tähtaegu, välja arvatud hagi esitamise tähtaega.

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Tähtaeg algab tähtaega käivitava sündmuse toimumise päevale järgneval päeval (a momento ad momentum).

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud tähtaja pikendamist või lühendamist, kui dokumendid edastatakse või saadetakse posti teel või kasutatakse muud liiki kättetoimetamise teenust.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Tähtaega käivitava sündmuse toimumise päeva võib lisada ainult juhul, kui see on seaduses, kohtuotsuses või lepingus sõnaselgelt ette nähtud. Siia alla ei kuulu säte, et konkreetne tähtaeg hakkab kulgema kättetoimetamise kuupäevast. Seetõttu hakkab edasikaebuse, uue edasikaebuse või vastuväite esitamiseks vajalik oluline tähtaeg kulgema kättetoimetamise kuupäevale või kohtuotsuse avaldamise kuupäevale järgnevast päevast. Kui on siiski ette nähtud, et tähtaeg hakkab kulgema konkreetsel päeval, võetakse arvutamisel seda päeva arvesse. Kui tähtaega käivitav sündmus on kättetoimetamine, ei ole kättetoimetatava dokumendi sisust muul viisil teada saamine tähtaja arvutamisel oluline.

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

See, kas vahepeal on puhkepäevad, ei ole oluline. Tööpäevi võetakse arvutamisel arvesse ainult juhul, kui see on sõnaselgelt sätestatud (näiteks maksekäsu suhtes esitatava edasikaebuse tähtaja korral).

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Kui tähtaega väljendatakse kuudes või aastates, ei ole samuti oluline, kas vahepeal on puhkepäevad või mitte, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud, et tähtaeg on seotud tööpäevadega.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Kui tähtaega väljendatakse aastates, lõpeb see viimase aasta asjaomase kuupäeva möödumisel. Sealjuures ei ole arvutamisel oluline, kas vahepeale jääb liigaasta või mitte.

Kui tähtaega väljendatakse kuudes, lõpeb see viimase kuu selle päeva möödumisel, mis kattub alguspäevaga. Kui sellist kattuvust ei ole, kasutatakse kuu viimast päeva. Sealjuures ei ole kuus olevate päevade arv oluline.

Pooleaastast tähtaega kohaldatakse kui kuue (6) kuu pikkust tähtaega ja poole kuu pikkust tähtaega kui viieteistkümne (15) päeva pikkust tähtaega.

Kui tähtaega väljendatakse nädalates, lõpeb see selle alguspäevaga kattuva nädalapäeva möödumisel; näiteks kui sündmus toimus esmaspäeval, lõpeb nädalane tähtaeg järgmisel esmaspäeval.

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval, riigipühal või muul puhkepäeval, pikendatakse seda järgmise tööpäevani.

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Seadusega on lubatud tähtaega pikendada mitte üksnes poolte vastastikusel kokkuleppel, vaid ka kohtuniku nõusolekul. Seadusjärgseid ja kohtulikke tähtaegu on võimalik pikendada kitsendusega, et see ei piira kolmandate isikute õigusi. Kohtunik ei ole lepingu pikendamise taotlusega seotud ja ta võib asjaolusid juhtumipõhiselt hinnates seda osaliselt toetada või selle tagasi lükata.

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

  1. Tähtaeg kohtuotsuse tühistamise taotluse esitamiseks (viisteist [15] päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kui tagaseljaotsusega süüdi mõistetud pool elab Kreekas. Kui kohale ilmumata jätnud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg kuuskümmend [60] päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 503).
  2. Edasikaebuse tähtaeg on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 518 lõikes 1. Kui edasikaebuse esitaja elab Kreekas, on see tähtaeg kolmkümmend (30) päeva, ja kui ta elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on see kuuskümmend (60) päeva. Kuuekümne (60) päeva pikkune tähtaeg ei puuduta isikuid, kes elavad välisriigis ajutiselt (puhkusereis, mõnepäevane eemalviibimine kindlal eesmärgil), kuid see on teatud kestusega, mis on seotud nende tööalase seisundi või perekonnaseisuga.
  3. Menetluse taasalustamise tähtaeg (kuuskümmend [60] päeva, kui menetluse algatanud pool elab Kreekas. Kui menetluse algatanud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg sada kakskümmend [120] päeva. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 545).
  4. Uue edasikaebuse tähtaeg (kolmkümmend [30] päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kui edasikaebuse esitaja elab Kreekas. Kui edasikaebuse esitanud pool elab välisriigis või tema elukoht on teadmata, on tähtaeg üheksakümmend [90] päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kohtuotsus ei ole kätte toimetatud, on uue edasikaebuse tähtaeg kolm [3] aastat alates kohtuotsuse avaldamisest. Vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 564).

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Kreeka õigusaktide kohaselt hõlmab kohtuliku kaitse nõue vaidluse laadist olenemata nii alalist kui ka ajutist kohtulikku kaitset. Asjad, mille puhul asja kiireloomulisust silmas pidades või otsese ohu ärahoidmise huvides on kohtutel võimalik määrata meetmeid õiguse tagamiseks või olukorra reguleerimiseks ning neid muuta või kehtetuks tunnistada, lahendatakse lihtmenetluse teel (vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 682–738). Nende kiireloomulisust silmas pidades on kohtunikul, kes tegutseb kiire otsustamise tagamiseks ja võtab arvesse poolte õigust ärakuulamisele, pädevus määrata kindlaks ajutiste meetmete kohaldamise arutamise aeg ja koht. Seega saab kohtunik valida omal äranägemisel kohtukutse väljaandmise meetodi ja kohaleilmumise tähtaja isegi isikute jaoks, kes elavad välisriigis või kelle elukoht on teadmata. Istungi võib määrata ka pühapäevaks või riigipühaks. Eespool nimetatud tähtajad kehtivad kõikide tsiviilkohtumenetluste suhtes, välja arvatud ajutised meetmed, ja nende pikendamine ei ole ette nähtud.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Kreeka õigusaktides sellist sätet ei ole.

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Kohtumenetluse tähtaegade eiramisel ei ole menetluslikke tagajärgi. Poolte toimingute suhtes esitatud hagi tähtaja ületamine toob kaasa mingist õigusest ilmajätmise, ettevalmistustähtaegade puhul tekivad aga muud liiki tagajärjed, näiteks kohtuistungi vastuvõetamatus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 271 lõige 1).

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Restitutio in integrum on konstitutsioonis ette nähtud õiguskaitsevahend, mille abil on poolel, kes vääramatu jõu või teise poole petmiskavatsuse tõttu on jätnud tähtajast kinni pidamata, õigus taotleda oma olukorra ennistamist tähtaja möödumisele eelnenud status quo’ks.

Siiski ei ole erandjuhul võimalik sellist taotlust esitada, kui selle aluseks on a) taotleja volitatud advokaadi või õigusliku esindaja viga, b) asjaolud, mida kohtunik on hinnanud tähtaja pikendamise või edasilükkamise taotluse läbivaatamise ajal, et võimaldada asjaomast pikendamist või edasilükkamist. Taotluses tuleb märkida põhjused, mille tõttu tähtajast kinni ei peetud, tõendid tõe ja tegemata jäetud toimingu kindlakstegemiseks, või tuleb märkida, et see on tehtud. Restitutio in integrum’i taotlus tuleb läbi vaadata kolmekümne (30) päeva jooksul alates kuupäevast, kui kõrvaldatakse takistus, mis kujutab endast vääramatut jõudu, või teatatakse petmiskavatsusest, tingimusel et uut tähtaega ei ole võimalik kohaldada, kui eespool nimetatud tähtajast mingil põhjusel kinni ei peeta (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 152–158).

Siiski ei ole erandjuhul võimalik sellist taotlust esitada, kui selle aluseks on a) taotleja volitatud advokaadi või õigusliku esindaja viga, b) asjaolud, mida kohtunik on hinnanud tähtaja pikendamise või edasilükkamise taotluse läbivaatamise ajal, et võimaldada asjaomast pikendamist või edasilükkamist. Taotluses tuleb märkida põhjused, mille tõttu tähtajast kinni ei peetud, tõendid tõe ja tegemata jäetud toimingu kindlakstegemiseks, või tuleb märkida, et see on tehtud. Restitutio in integrum’i taotlus tuleb läbi vaadata kolmekümne (30) päeva jooksul alates kuupäevast, millal kõrvaldatakse takistus, mis kujutab endast vääramatut jõudu, või teatatakse petmiskavatsusest, tingimusel et uut tähtaega ei ole võimalik kohaldada, kui eespool nimetatud tähtajast mingil põhjusel kinni ei peeta (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 152–158).


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/06/2018