Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Menetlustähtajad - Malta

SISUKORD

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Malta seadustekogu 12. peatükis sätestatud üldmenetluse kohaselt on isikul vastuse esitamiseks aega 20 päeva pärast dokumendi kättetoimetamist. Eriseadustes on aga sätestatud teistsugused tähtajad.

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

1. jaanuar, 10. veebruar, 19. märts, 31. märts, suur reede, 1. mai, 7. juuni, 29. juuni, 15. august, 8. september, 21. september, 8. detsember, 13. detsember, 25. detsember.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Üldjuhul on isikul, kelle suhtes on algatatud tsiviilkohtumenetlus, kohtule vastuse esitamiseks aega 20 päeva. Eriseadustes on aga olenevalt juhtumist sätestatud lühemad või pikemad tähtajad.

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Dokumendi kättetoimetamise kuupäev.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Ei, kättetoimetamise viis ei mõjuta tähtaja algust. Arvesse võetakse kättetoimetamise kuupäeva.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Üldjuhul hakkab tähtaeg kulgema alates kättetoimetamisele järgnevast päevast. Siiski võidakse seaduse alusel või kohtu korraldusel määrata tähtaja, mille arvutamisel võetakse arvesse kättetoimetamise kuupäeva.

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Malta seaduste kohaselt on seaduses nimetatud päevade all mõeldud kalendripäevi, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt osutatud tööpäevadele.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Tähtaja arvutamisel peetakse päevaks 24tunnist ajavahemikku ning kuud ja aastad arvutatakse kalendri alusel.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Tähtaja arvutamisel peetakse päevaks 24tunnist ajavahemikku ning kuud ja aastad arvutatakse kalendri alusel.

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Jah, kui tähtpäev saabub puhkepäeval (st laupäeval, pühapäeval või riigipühal), siis pikeneb see vastavalt Malta seadustekogu 12. peatüki artiklile 108 järgmise tööpäevani.

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Tähtaega võib pikendada ainult kohtu loal ja isikul lubatakse esitada vastus juhul, kui ta suudab kohtule veenvalt tõendada, et ta jättis vande all koostatud vastuse esitamata mõjuvatel põhjustel.

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

Esimese astme kohtu otsuse peale võib isik esitada apellatsioonkaebuse 20 päeva (kalendripäeva) jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva. Kostjal on vastamiseks aega 20 päeva. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjades menetluse algatamise korral avalduse alusel on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 20 päeva pärast kohtuotsuse tegemist. Kui asja annab konstitutsioonikohtule üle teine kohus, tuleb apellatsioonkaebus esitada kaheksa tööpäeva jooksul. Kostjal on põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vastamiseks aega kaheksa tööpäeva. Kui kohtulahend kaevatakse edasi enne lõplikku kohtuotsust, tuleb apellatsioonkaebus esitada kuue päeva jooksul pärast kohtulahendi avalikul kohtuistungil ettelugemise päeva. See on üldmenetlus. Tuleb siiski märkida, et Maltas kehtivad veel eriseadused, milles on apellatsioonkaebuse esitamisele sätestatud teistsugused tähtajad, juhul kui sellist kaebust tuleb arutada eespool nimetatud kohtutest erinevas kohtus.

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Kõigi tavaliste tsiviilasjade puhul tuleb kohtuistung kindlaks määrata kahe kuu jooksul ja kohtuistungid peavad toimuma kaks korda kuus. Kohtul on õigus igal aastal ajavahemikuks 16. juulist 15. septembrini kohtuistungeid mitte määrata.

Põhiseaduslikkuse järelevalve asjades peab kohus määrama kohtuistungi kuupäeva nii, et kohtuistung toimuks kaheksa tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist või kostja vastuse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul või kui vastust ei esitata, siis pärast nimetatud tähtaja möödumist.

Liht- või erimenetluse korral tuleb kostja kohtusse kutsuda kõige varem 15. ja hiljemalt 30. päeval pärast dokumendi kättetoimetamist.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Maltas ei ole kohti, mille elanike suhtes kohaldatakse tähtaja pikendamist.

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Tähtaja möödalaskmine tähendab, et menetluspool on ilmutanud lugupidamatust kohtu vastu ja ta kaotab vastuse ja tõendite esitamise õiguse. Enne kohtuotsuse tegemist annab kohus kostjale siiski lühikese ja lõpliku tähtaja, mille jooksul ta saab anda hageja nõudele kirjaliku või suulise vastuse. Hilinenud menetluspoolel säilib õigus esitada kaebus lõpliku kohtuotsuse peale, kui see ei ole tema jaoks soodne.

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Nad peavad kohtusse ilmumata jätmist põhjendama. Kui kohus leiab, et menetluspoolel on ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus, võib kohus anda talle loa vastuse esitamiseks.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/02/2021