Pärimise piirangud – erieeskirjad

Riigikohane teave erieeskirjade kohta, mida kohaldatakse teatavate kinnisasjade, teatavate ettevõtete või muude vara erikategooriate suhtes.


Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades on koostanud mõned teabelehed riikide õiguses sisalduvate erieeskirjade kohta, millega seatakse pärimisele piirangud harilikult järgmise vara suhtes:

  • teatavat liiki kinnisasjad (kinnisvara);
  • teatavat liiki ettevõtted;
  • muud konkreetsed varakategooriad.

Sellise vara pärimisele on kehtestatud piirangud majanduslikel, perekondlikel ja/või sotsiaalsetel põhjustel.

Need piirangud kehtivad pärimisele pärimisseadusest sõltumata selliste siseriiklike õigusaktide alusel, millega need on kehtestatud.

Teabelehti siseriikliku õiguse kohta, millega kehtestatakse piirangud teatava vara pärimisele või muul moel mõjutatakse teatava vara pärimist, saab vaadata, kui klõpsate sellel lehel vastava riigi lipule.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 18/01/2019

Pärimise piirangud – erieeskirjad - Eesti


1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Lingil klikates avaneb uus akenPärimisseaduse §4 kohaselt läheb pärand selle avanemisel üle pärijale. See tähendab, et reeglina lähevad kõik õigused ja kohustused üle pärijale. Erandiks on vaid need õigused ja kohustused, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (Pärimisseadus §130 lg 1).

Mõnda liiki kinnisasjade omandamisele kehtivad avalikust huvist tulenevad piirangud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) kohaselt, kuid need ei kehti juhul, kui kinnisasja omand läheb üle pärimise teel (KAOKS § 2 lg 1 p 6).

Teatud liiki äriühingute osaluse omandamisele võivad kehtida piirangud, näiteks advokaatuuriseaduse (AdvS) kohaselt võib advokaadiühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes vandeadvokaat (AdvS § 54 lg 1). Kui pärija ei ole vandeadvokaat, hüvitatakse talle osaluse väärtus rahas.

Osaühingu põhikirjas võib samuti olla piirang, mille kohaselt ei lähe osa üle pärijale, ka sellisel juhul tuleb osa väärtus pärijale hüvitada (ÄS § 153).

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Erisätete kohaldamine ei sõltu sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Erimenetlus puudub.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/03/2019

Pärimise piirangud – erieeskirjad - Luksemburg


1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Jah, Luksemburgi õiguses on sellised piirangud olemas. Need puudutavad tsiviilseadustikus (Code civil) määratletud sundosa pärimist. Siiski ei seata nende sätetega piiranguid teatud liiki varale ega äriühingutele eespool esitatud küsimuse tähenduses ega selles osutatud erilist liiki varale. Sundosa pärimisega seatakse piirangud pärandvara seadusjärgsele osale, olenemata sellesse pärandiossa kuuluva vara laadist.

Tsiviilseadustiku artiklis 913 on määratud kindlaks põhimõtted, mille kohaselt testamendijärgne annak ei tohi ületada poolt testaatori varast, kui tal on üks üleelanud laps, ühte kolmandikku, kui tal on kaks üleelanud last, ja veerandit, kui tal on kolm või rohkem üleelanud last. Tsiviilseadustiku artiklis 916 on sätestatud, et järeltulijate puudumise korral võib testamendis nimetatud annak või eluaegne lepingujärgne kink hõlmata kogu vara.

Terviklikkuse mõttes – ehkki need piirangud ei tulene pärimisseadusest – tuleks nimetada 18. juuli 1983. aasta muudetud seadust riiklike kaitsealade ja mälestusmärkide säilitamise ja kaitse kohta (loi modifiée du 18 juillet 1983 concernant la conservation et la protection des sites et monuments nationaux). Selles seaduses loetletud kinnisvara suhtes kehtivad teatavad piirangud olenemata sellest, kas vara päritakse alles tulevikus või on pärimismenetlus juba alanud. Näiteks on seaduse artikli 10 esimese lõigu esimeses lauses sätestatud, et selles loetletud kinnisvara ei tohi hävitada ega teisaldada, selle kasutusviisi ei tohi muuta ning vara ei tohi taastada, parandada ega muuta ilma pädeva ministri loata. Lisaks ei tohi sama seaduse artikli 15 esimese lõigu kohaselt liita sellise kinnisvaraga uut rajatist ilma ministri eriloata.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Ekspertide arvamused lahknevad küsimuses, kas pärandi sundosa kuulub rahvusvahelise avaliku korra alla, mida tuleb seepärast järgida olenemata pärimisele kohaldatavast õigusest.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Jah, seoses sundosa pärimisega. Kui pärandist eraldatud osad – kas eluajal tehtud kingid või annakud surma korral – on allesjäänud osast suuremad, võidakse neid pärandi avamisel vähendada allesjäänud osa suuruseni. Sellises olukorras kohaldatav menetlus annetuse ja annaku vähendamiseks on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 920 jj.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 29/05/2019