3. Minu õigused kohtus

Save as PDF

Eelmenetlus

Kes teatab mulle vajadusest ilmuda kohtusse ja kuidas seda tehakse?

Prokurör koostab süüdistusakti, määrab kohtuliku menetluse kuupäeva ja saadab süüdistatavale, kaebuse esitajale ja tunnistajatele kohtukutse vähemalt 15 päeva või 30 päeva, kui nad elavad teistes Euroopa riikides, enne kohtumenetlust.

Menetlus asja kohtuliku arutamise ajal

Milline kohus asja arutab?

Peamised kriminaalkohtud on rahukohus õigusrikkumiste puhul, väärtegusid menetlev kohus väärtegude puhul ja kriminaalasja arutav kolmeliikmeline apellatsioonikohus või kohtunikest ja vandemeestest koosnevad kohtud kuritegude puhul. Põhimõtteliselt on pädev kohus see, mis asub õigusrikkumise toimepaneku piirkonnas.

Kas kohtumenetlus on avalik?

Jah, välja arvatud juhul, kui avalikustamine võib üldsuse moraalile halba mõju avaldada või kui on mõjuvad põhjused vaidlusosaliste privaatsuse kaitsmiseks.

Kes otsuse langetab?

Otsuse langetavad madalama astme kohtutes kohtunikud või teeb seda kohtunikest ja vandemeestest koosnev kohus.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse käigus muuta?

Süüdistust on võimalik asendada samaväärsega. Üksnes kohus saab langetada otsuse, milline on kohtuasja esemeks olevate asjaolude korrektne õiguslik kvalifikatsioon või milline on nende kõige täpsem erisus.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast kohtumenetluse ajal süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Kui te tunnistate end süüdi konkreetses süüdistuspunktis, karistab kohus teid vastavalt omaks võetud süüle. Teid võidakse kohelda leebemalt, kui hakatakse karistust määrama.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima?

Ei, te ei pea kohal olema. Teid võib esindada advokaat, välja arvatud juhul, kui kohus peab teie kohalviibimist vajalikuks.

Kas ma saan osaleda videolingi vahendusel, kui ma elan mõnes muus liikmesriigis?

Ei, te ei saa sel moel osaleda, sest videolingi vahendusel osalemine ei ole seaduses sätestatud.

Kas ma viibin kogu menetluse juures?

Ei, te ei pea seda tegema. Te võite kohtusse ilmuda ja siis lahkuda ning teie esindamist jätkab teie advokaat.

Kas ma saan kasutada tõlgi abi, kui ma ei saa aru toimuvast?

Kui te ei mõista kohtus kasutatavat keelt, on kohtul kohustus määrata tõlk.

Kas mul peab olema advokaat? Kas mulle määratakse advokaat? Kas ma saan advokaati vahetada?

Teil peab olema advokaat vaid kuritegude puhul ja kassatsioonikohtus. Kui te ei suuda endale advokaati määrata, on kohtul kohustus teha seda teie eest. Teil on õigus advokaati vahetada, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse määranud kõrgemas kohtuastmes kohus ise (ex officio).

Kas ma võin kohtu poole pöörduda? Kas ma pean kohtumenetluse ajal rääkima?

Te võite, kuid te ei pea. Teil on õigus vaikida.

Mis on selle tagajärjed, kui ma kohtus tõtt ei räägi?

Te ei pea tõtt rääkima. Süüdistatava poolt väärütluste andmine enda kohta ei ole kuritegu.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kas ma võin minu vastu esitatud tõendid vaidlustada?

Te võite seda teha ja teil on selleks õigus oma kaitse esitamise või enda kohta ütluste andmise ajal, esitades tõendeid repliigi ajal või kutsudes oma tunnistajaid.

Milliseid tõendeid võin ma enda kaitseks kohtule esitada?

Te võite esitada dokumentaalseid tõendeid, kutsuda tavatunnistajaid ja eksperte.

Millistel tingimustel võin ma selliseid tõendeid esitada?

Selleks ei ole eeltingimusi; te võite esitada kohtule tõendeid ilma sellest eelnevalt kedagi teavitamata.

Kas ma võin kasutada eradetektiivi abi enda kaitseks tõendite kogumisel? Kas sellised tõendid on lubatavad?

Te võite selliselt toimida ja tõendid on lubatavad, kui need on saadud õiguspäraselt.

Kas ma võin kutsuda tunnistajaid oma kaitseks?

Te võite esitada nii palju tunnistajaid kui soovite ja kohus peab lubama küsitleda vähemalt sama palju kaitse esitatud tunnistajaid, kui neid on prokuröril.

Kas mina võin või kas minu advokaat võib esitada küsimusi teistele tunnistajatele? Kas mina võin või kas minu advokaat võib nende ütlused kahtluse alla seada?

Te mõlemad võite esitada küsimusi ja seada kahtluse alla tunnistajate ütlused.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Arvesse võetakse kokku üle kuuekuulist vangistust sisaldavad süüdimõistvad kohtuotsused, kui vandekohus teeb süüdimõistva otsuse ja kohus arutab karistuse üle.

Kas teises liikmesriigis tehtud varasemad süüdimõistvad otsused võetakse arvesse?

Ainult siis, kui need on kantud teie karistusregistri andmetesse.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Millised on kohtumenetluse võimalikud tulemused?

Süüdistatava õigeksmõistmine, kui kohus ei ole veendunud või kahtleb selles, et ta pani toime kuriteo, või muudel õiguslikel põhjustel ning siis, kui esinevad põhjused karistusest loobumiseks (nt puhtsüdamliku kahetsuse korral).

Süüdistatava süüdimõistmine ja karistuse määramine, kui kohus on veendunud, et ta pani toime kuriteo.

Kriminaalmenetluse katkestamine, kui süüdistatav sureb, kannatanu võtab süüdistuse tagasi, kuritegu aegub või õigusrikkumine ise saab amnestia esemeks.

Kriminaalmenetluse kuulutamine vastuvõetamatuks, kui esineb varasem asjakohane otsus, kui ei ole esitatud süüdistust (kui see on nõutav), nõuet või volitust kohtuliku menetluse algatamiseks.

Ülevaade võimalikest karistustest

Peamised karistused: vangistus (eluaegne või 5–20 aastat), arest (10 päeva kuni 5 aastat), kinnipidamine (1 päev kuni 1 kuu), rahaline karistus (150–15 000 eurot), trahv (29–590 eurot), paigutamine noorte kinnipidamisasutusse või psühhiaatrilise ravi asutusse.

Täiendavad karistused: tsiviilõiguste äravõtmine, keeld tegutseda kutsealal, süüdimõistva kohtuotsuse avalikustamine.

Julgeolekumeetmed: nende kurjategijate kinnipidamine, kelle suhtes on leitud, et nad ei ole süüdivad, sõltuvusravi kohaldamine alkohoolikute ja narkomaanide suhtes, suunamine töökeskustesse, keeld elada konkreetses piirkonnas, välisriikide kodanike väljasaatmine ning vara konfiskeerimine.

Milline on kuriteoohvri roll kohtumenetluse ajal?

Ohver osaleb kas kohtuvaidluse poolena või tunnistajana. Kohtuvaidluse poolena (või „tsiviilhagejana, kes esitab tõendeid repliigi käigus”) osaleb ta menetluses eemärgiga saada rahalise hüvitise vormis kompensatsiooni emotsionaalse kahju või psüühiliste kannatuste eest. Tunnistajana osaleb ta eesmärgiga toetada süüdistuse esitajat.

Kui ohver osaleb tsiviilhagejana, peab ta seda teatama enne tõendite esitamist.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018