4. Minu õigused pärast seda, kui kohus on otsuse langetanud

Save as PDF

Please note that the original language version of this page French has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.

 

There is no official translation of the language version you are viewing.
You can access a machine translated version of this content here. Please note that it is only provided for contextual purposes. The owner of this page accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to the quality of this machine translated text.


Kas ma võin edasi kaevata?

Teil on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon 40 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast, esitades kohtule vastava avalduse. Apellatsiooni võib esitada ka ainult karistusmäära või tsiviilhagi summa peale.

Kohtute pädevus

  • Väiksem õigusrikkumine (contravention) – arutab politseikohus; apellatsiooni arutab kriminaalkohus.
  • Raske õigusrikkumine (délit) – arutab kriminaalkohus; apellatsiooni arutab apellatsioonikohus.
  • Kuritegu (crime) – arutab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium; apellatsiooni arutab apellatsioonikohtu kriminaalkolleegium.

Mis juhtub, kui ma esitan apellatsiooni?

Apellatsioonist teavitatakse 24 tunni jooksul selle kohtu riigiprokuröri, kus apellatsiooni hakatakse arutama. Määratakse apellatsiooniistungi kuupäev ning see tehakse teile teatavaks.

Kui kaua võtab aega apellatsiooni läbivaatamine?

Apellatsiooni läbivaatamine võtab aega mitu kuud.

Kas ma võin apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid? Milliseid eeskirju kohaldatakse?

Teil on õigus esitada apellatsioonimenetluse osana uusi tõendeid. Kehtivad tõendite suhtes kohaldatavad eeskirjad. Kohus aktsepteerib kõiki talle esitatud õiguspäraselt saadud tõendeid. Kohus ei aktsepteeri siiski menetluslikke tõendeid, nagu dokumendi õigustühisus, mis oleks tulnud tõstatada algse kohtumenetluse raames.

Mis juhtub apellatsiooniistungil ning millise otsuse võib kohus teha?

Kohtunik vaatab faktid uuesti läbi, kuid põhimõtteliselt tunnistajaid uuesti üle ei kuulata, välja arvatud juhul, kui kohus seda vajalikuks peab. Sarnaselt võib kohus küsitleda uusi tunnistajaid, kui see on vajalik.

Üldiselt ei saa apellatsioonikohus suurendada madalama astme kohtu määratud karistust, kui kohtuotsuse vaidlustas ainult süüdistatav. Sellisel juhul võib kohus jätta määratud karistuse jõusse või seda vähendada. Karistuse suurendamine on võimalik ainult siis, kui kohtuotsuse on vaidlustanud ka riigiprokurör. Seda teeb riigiprokurör tavaliselt siis, kui süüdistatav esitab apellatsiooni kohtuotsuse kriminaalosa peale.

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse või kui seda ei rahuldata?

Teil on õigus esitada järgmise astme apellatsioon (kassatsioonkaebus). Kassatsioonikohus piirdub ainult õiguslike aspektide kontrollimisega ning ei aruta enam faktilisi asjaolusid.

Kas ma saan hüvitist, kui esimene otsus oli vale? Millises summas? Kuidas?

Teil on õigus saada hüvitist ainult alusetu vangistuse korral. Seda õigust saavad kasutada kõik isikud, keda on kinni peetud rohkem kui kolm päeva, tingimusel et kinnipidamine või selle jätkamine ei toimunud teie enda süül.

Kui minu apellatsioon rahuldatakse, siis kas minu suhtes langetatud kohtuotsus jääb minu karistusregistri andmetesse?

Kui teie apellatsioon rahuldatakse ja selle tulemusena mõistetakse teid õigeks, ei kanta teie suhtes langetatud kohtuotsust teie karistusandmetesse.

Kas mul on võimalik uuesti apelleerida, kui esimene apellatsioon tulemust ei anna? Kellele? Millistel tingimustel?

Kõik isikud, keda käsitatakse lõplikus otsuses kuriteo või õigusrikkumise toimepanijana, võivad taotleda läbivaatamist järgmistel tingimustel:

  • pärast kuriteos või õigusrikkumises süüdimõistmist mõistetakse sama teo eest süüdi teine isik ning need kaks süüdimõistmist ei saa koos eksisteerida. Sellisel juhul on nende kahe otsuse vasturääkivus tõend sellest, et üks neist isikutest on süütu;
  • ütlusi andnud tunnistajad mõistetakse hiljem süüdi valevande andmises;
  • pärast süüdimõistmist ilmneb asjaolu või seni teadmata tõend, mis teid osaliselt või täielikult süüst vabastab;
  • pärast mõrvas süüdimõistmist esitatakse tõendid, mis annavad piisavalt alust arvata, et väidetav ohver on elus;
  • Euroopa Inimõiguste Kohus sedastab, et isik on kriminaalasjas süüdi mõistetud vastuolus inimõiguste kaitse konventsiooniga.

Läbivaatamistaotluste kohta teeb kassatsioonikohtuna otsuse ülemkohus.

Millal muutub süüdimõistev kohtuotsus lõplikuks?

Süüdimõistev kohtuotsus muutub lõplikuks, kui on kasutatud kõik võimalused apellatsiooni esitamiseks, sealhulgas kui on möödunud apellatsiooni või kassatsioonkaebuse esitamise tähtajad.

Kui ma olen pärit teisest liikmesriigist, siis kas mind võib pärast kohtumenetlust riigist välja saata?

Teid kui teise liikmesriigi kodanikku võidakse pärast kohtumenetlust riigist välja saata, kui tõsised rahutused takistavad avaliku korra säilitamist. Kolmanda riigi kodanik võib taotleda enda vabastamist pärast seda, kui ta on kandnud ära poole talle määratud vanglakaristusest, tingimusel et ta esitab kirjaliku lubaduse Luksemburgi enam mitte kunagi tagasi pöörduda.

Te võite esitada enda väljasaatmist käsitleva rändeministeeriumi otsuse peale apellatsiooni halduskohtule.

Mis saab süüdistuse esitamist või süüdimõistmist käsitlevast teabest?

Teave teie süüdimõistmise kohta lisatakse teie karistusregistri andmetesse – fail, kus registreeritakse Luksemburgi kriminaalkohtu süüdimõistvad otsused.

Kuidas ja kus seda teavet hoitakse?

Karistusregistri andmeid hoitakse digitaalse andmebaasina peaprokuratuuris ja selle üle teostab järelevalvet riigiprokurör. Teie kohta sisestatakse andmebaasi teie perekonna- ja eesnimi, teie isa ja ema perekonna- ja eesnimi ning kui see on asjakohane, siis teie abikaasa perekonna- ja eesnimi, teie sünniaeg ja -koht, elukoht ja amet; samuti võidakse teid identifitseerida isikukoodi abil.

Kui kaua seda teavet hoitakse?

Luksemburgi kohtu langetatud süüdimõistvad kohtuotsused kustutatakse karistusregistrist, kui leitakse, et te olete ära teeninud õigusliku või kohtuliku rehabiliteerimise.

Kas seda teavet võib hoida ilma minu nõusolekuta?

Karistusregistri andmete hoidmine on kohustuslik ja seda võib teha teie nõusolekuta.

Kas ma võin esitada vastuväiteid selle teabe hoidmise suhtes? Kuidas? Kellele?

Teil on õigus esitada vastuväiteid karistusregistrisse kantavate andmete suhtes; teil on õigus esitada kaebus ringkonnakohtunike kolleegiumi kinnisele istungile.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKaristusregister

Lingil klikates avaneb uus akenKaristusseadustik

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustik


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 05/04/2016