Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

  • Avaleht
  • Kahtlustatava ja süüdistatava õigused kriminaalmenetluses

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Kahtlustatava ja süüdistatava õigused kriminaalmenetluses - Küpros

Nendel teabelehtedel selgitatakse, mis juhtub, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mida menetletakse kohtus. Lingil klikates avaneb uus akenTeabeleht nr 5 sisaldab teavet väiksemate liiklusnõuete rikkumiste kohta, mille puhul kohaldatakse tavaliselt kindlaksmääratud karistust, näiteks rahatrahvi.

Kui te olete kuriteo ohvriks langenud, leiate kogu teabe oma õiguste kohta siit.


Kriminaalmenetluse lühikirjeldus

Allpool esitatakse kriminaalmenetluse tavapäraste etappide lühikirjeldus.

  • Politsei võib kuriteos kahtlustatava isiku üle kuulata. Politsei vastutab kuriteo uurimise eest.
  • Kahtlusaluse võib vahistada kohtumääruse alusel, välja arvatud jõhkra kuriteo puhul.
  • Enne ülekuulamist peab kahtlusalust teavitama tema õigusest suhelda advokaadiga ning teda tuleb hoiatada.
  • Kui uurimise tulemusel ilmnevad kahtlusaluse vastu süütõendid, esitab politsei talle ametliku süüdistuse. Raskete kuritegude korral langetab süüdistuse esitamise otsuse peaprokurör. Selle politsei õiguse üle teostab alati kontrolli peaprokurör, kellel on põhiseaduse kohaselt õigus algatada, läbi viia ja võtta üle kriminaalmenetlus ning seda menetlust jätkata või see katkestada.
  • Politsei esitab piirkonnakohtu kohtunikule heakskiitmiseks rikkumist või rikkumisi sisaldava süüdistusakti. Selle heakskiitmise korral peab süüdistatav ilmuma kindlaksmääratud kuupäeval kohtusse.
  • Sõltuvalt kriminaalasja raskusastmest võib kohut mõista järgnevalt: a) lihtmenetluse käigus ühe kohtuniku poolt selle piirkonna kohtus, kus rikkumine toime pandi; b) teabe alusel kriminaalkohtus, mis koosneb kolmest piirkonnakohtu kohtunikust ja mida juhib piirkonnakohtu esimees.
  • Lihtmenetluse puhul kutsutakse süüdistatav kindlaksmääratud kuupäeval kohtusse, kus ta peab ütlema, kas ta tunnistab end talle esitatud süüdistuses või süüdistustes süüdi või mitte. Kriminaalkohtus menetletavate kriminaalasjade puhul, toimub eelistung määratud kuupäeval piirkonnakohtu kohtuniku ees. Eelistungist võib loobuda, kui peaprokurör kinnitab, et see ei ole vajalik. Tänapäeval on kombeks eelistungist loobuda.
  • Kuriteos kannatanul on õigus nõuda erasüüdistusmenetluse alustamist.
  • Peaprokurör vastutab kokkuvõttes kriminaalsüüdistuste eest, sealhulgas süüdistuse tagasivõtmise õiguse eest.
  • Küprosel ei mõista kohut vandekohtunikud.
  • Kui kohus otsustab järelepärimise põhjal, et süüdistatava üle ei saa kohut mõista tema vaimse tervise või süüdimatu seisundi tõttu, võib kohus otsustada saata süüdistatava psühhiaatrilisele ravile.
  • Süüdistatav võib esitada esialgseid vastuväited oma süüdistustele, tuginedes järgmistele alustele: a) sisulise või territoriaalse pädevuse puudumine, b) varasem õigeks- või süüdimõistmine sama teo või samade tegude eest, c) rikkumis(t)e eest armuandmine, d) süüdistused on ebatäielikud või eksitavad.
  • Seotud kuritegude puhul võib ühes ja samas süüdistusaktis esitada süüdistuse rohkem kui ühele inimesele. Kui seda peetakse ebaõiglaseks, võib kohus anda korralduse süüdistuste eraldamiseks kohtumõistmise eesmärgil.
  • Kohtuistungi alguses esitab prokurör tõendid. Süüdistuse esitamise järel otsustab kohus, kas menetluseks on alust. Kui jah, siis kutsutakse süüdistatav kohtu ette ennast kaitsma ning teda teavitatakse tema õigusest vaikida või esitada avaldus süüpingist või anda vande all ütlusi. Süüdistatav võib igal ajal esitada tõendeid enda kaitseks. Süüdistatava õigusest vaikida ei tohi teha teda kahjustavaid järeldusi. Kui kaitse on oma argumendid esitanud, esitavad menetluse pooled oma lõppsõna ja kohus langetab otsuse.
  • Kõiki vande all ütlusi andnud tunnistajaid võib ristküsitleda.
  • Kohtumenetluse käigus tuleb järgida õiglase kohtuliku arutamise põhimõtteid. Kogu kohtumenetluse jooksul lähtutakse süütuse presumptsioonist. Tõendamiskohustus lasub alati prokuröril. Kui kohus ei ole kohtumenetluse lõpus täiesti kindel süüdistatava süüs, tuleb süüdistatav õigeks mõista.
  • Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, järgneb karistuse määramine.

Üksikasjalikku teavet menetluse kõikide etappide ja oma õiguste kohta leiate teabelehtedelt. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.

Euroopa Komisjoni roll

Euroopa Komisjonil ei ole liikmesriikide kriminaalmenetluses mingit osa ning komisjon ei saa teid kaebuste korral aidata. Nendel teabelehtedel esitatakse teave selle kohta, kuidas ja kellele kaebus esitada.

Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel

Lingil klikates avaneb uus aken1. Õigusalase nõu saamine

Lingil klikates avaneb uus aken2. Minu õigused kuriteo uurimise ajal

  • Vahistamine ja läbiotsimine

Lingil klikates avaneb uus aken3. Minu õigused kohtumenetluse ajal

  • Karistusliigid

Lingil klikates avaneb uus aken4. Minu õigused pärast kohtumenetlust

Lingil klikates avaneb uus aken5. Liiklusnõuete rikkumised

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKüprose Vabariigi prokuratuur

Lingil klikates avaneb uus akenKüprose ülemkohus

Lingil klikates avaneb uus akenKüprose politsei


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 29/08/2014