Kahtlustatava ja süüdistatava õigused kriminaalmenetluses - Kreeka

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje kreeka keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Nendel teabelehtedel selgitatakse, mis juhtub, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mida menetletakse kohtus.


Kriminaalmenetluse lühikirjeldus

Uurimine / menetluse algatamine

Menetluse see osa algab prokuröri teavitamisega, et tõenäoliselt on toime pandud kuritegu. Menetlus jätkub kriminaalmenetluse algatamisega ja lõpeb kas süüdistatava saatmisega kohtusse või mis tahes süüdistusest loobumisega.

Selle etapi eesmärk on juhtum võimalikult ulatuslikult lahendada ja teha kindlaks, kas esinevad tugevad argumendid selle kohta, et kahtlustatav on toime pannud kuriteo ja kas tema suhtes saab pädev kohus algatada kohtumenetluse või mitte.

Kohtulik arutamine

Selles etapis menetletakse asja kohtus, kuni kohus langetab otsuse ja teeb selle teatavaks.

Õiguskaitsevahendid

Siin viidatakse seadusega ette nähtud vahenditele, mida isikud saavad kasutada kriminaalkohtu otsuse vaidlustamiseks.

Sellised vahendid on:

  • apellatsioon, mille eesmärk on vaidlustatavat otsust muuta või see tühistada kas faktide või õigusküsimuste põhjal;
  • asja uus menetlemine kohtus ja kohtuotsuse tagasitäitmine, eesmärgiga vaidlustatav otsus õiguslikel alustel osaliselt või täielikult tühistada.

Üksikasjalikku teavet menetluse kõikide etappide ja oma õiguste kohta leiate teabelehtedelt. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.

Lingil klikates avaneb uus akenTeabeleht nr 5 sisaldab teavet selliste liiklusnõuete rikkumiste kohta, mille puhul kohaldatakse tavaliselt kindlaksmääratud karistust, näiteks rahatrahvi.

Kui te olete kuriteo ohvriks langenud, leiate kogu teabe oma õiguste kohta siit.

Euroopa Komisjoni roll

Pange tähele, et Euroopa Komisjonil ei ole erinevates liikmesriikides vastu võetud kriminaalmenetlustes mingit rolli ja ei saa teid kaebuse korral aidata. Nendel teabelehtedel esitatakse teave selle kohta, kuidas ja kellele kaebus esitada.

Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel

Lingil klikates avaneb uus aken1. Õigusalase nõu saamine

Lingil klikates avaneb uus aken2. Minu õigused kuriteo uurimise ajal ja enne kohtumenetluse algust

  • Esialgne analüüs / esialgne eeluurimine / eeluurimine
  • Vahistamine / piiravad tingimused / eelvangistus
  • Menetlused eeluurimiskolleegiumis
  • Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid

Lingil klikates avaneb uus aken3. Minu õigused kohtus

Lingil klikates avaneb uus aken4. Minu õigused pärast seda, kui kohus langetab otsuse

Lingil klikates avaneb uus aken5. Liiklusnõuete rikkumised ja muud väiksemad rikkumised


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

1 - Õigusalase nõu saamine

Kui te olete kaasatud mingil viisil kriminaalmenetlusse, on sõltumatu õigusalase nõu saamine väga tähtis. Teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt. Lisaks leiate nendelt teavet selle kohta, mida advokaat teie heaks teeb. Sellel üldisel teabelehel esitatakse teave selle kohta, kuidas leida advokaat ja kuidas kaetakse tema tasud, kui te ise maksta ei suuda.


Advokaadi leidmine

Kui teil on vaja advokaati ja teid ei hoita eelvangistuses, võite võtta ühendust Lingil klikates avaneb uus akenAteena Advokatuuriga või selle piirkonna advokatuuriga, kus teie asja kohtulik arutamine toimub (nt Lingil klikates avaneb uus akenThessaloníki Advokatuur, Lingil klikates avaneb uus akenPireuse Advokatuur, Lingil klikates avaneb uus akenIrákleio Advokatuur jne). Kui teil on vaja advokaati ja teid hoitakse eelvangistuses, võite paluda politseil või vangla juhtkonnal teid aidata advokaadi leidmisel või aidata võtta ühendust eespool nimetatud advokatuuridega.

Advokaadile tasumine

Te võite saada tasuta õigusabi, kui teie sissetulek on väike. Tasuta õigusabi seisneb teid esindava advokaadi määramises. Määratud advokaat esindab teid kuni kohtumenetluse lõpuni või sama astme kohtus toimuva menetluse lõpuni ning samuti kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni menetlemise lõpuni.

Advokaadi võib määrata:

  • süüdistusakti koostamise ja esitamise ajal teatavate konkreetselt määratletud õigusrikkumiste korral;
  • eeluurimise ajal ja kohtuliku arutamise käigus, kui tegemist on kuriteoga;
  • kohtuliku arutamise ajal nende väärtegude puhul, mida menetletakse kolmeliikmelises väärtegude kohtus ja mille eest võib määrata minimaalse karistusena kuue kuu pikkuse vangistuse;
  • apellatsiooni esitamiseks ja teie esindamiseks apellatsiooni arutamise ajal teise astme kohtus, kui esimese astme kohus on teile mõistnud karistuseks vähemalt kuue kuu pikkuse vangistuse;
  • apellatsiooni esitamiseks õigusküsimuse põhjal, kui teile on mõistetud karistuseks vähemalt ühe aasta pikkune vangistus;
  • kohtuasja uuesti läbivaatamise taotlemiseks, kui teile on mõistetud karistuseks vähemalt kuue kuu pikkune vangistus.

Teil on õigus tasuta õigusabile isegi siis, kui teie sissetulek ei ole väga väike, kuid te suudate tõendada, et teil ei ole võimalik tasuda õigusabi kulusid elukalliduse erinevuse tõttu teie alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi ja Kreeka vahel.

Tasuta õigusabi saamiseks ja teid esindava advokaadi määramiseks tuleb teil esitada taotlus kohtule, kes hakkab teie asja arutama, või kohtule, kus toimub teie apellatsiooni või uuesti läbivaatamise taotluse ärakuulamine.

Taotluse peab esitama 15 päeva enne kohtumenetlust või toimingut, mille suhtes te õigusabi vajate. Taotlus peab sisaldama kohtumenetluse või toimingu eseme lühikirjeldust ja ka tõendit teie kõlblikkuse kohta saada tasuta õigusabi ning kõiki vajalikke dokumente teie majandusliku olukorra kohta (täpsema teabe saamiseks vt seadust 3226/4-2-2004, Valitsuse Teataja Α’ 24/2004).

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuuride loetelu


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

2 - Minu õigused kriminaalasja uurimise ajal ja enne kohtumenetluse algust


Mis on uurimise eesmärk?

Eesmärk on koguda ja säilitada tõendeid ning võtta kuriteo toimumiskohalt sinna jäetud jälgi.

Millised on uurimise etapid?

Esialgne analüüs / esialgne eeluurimine / eeluurimine

Esialgse analüüsi abil teeb prokurör kindlaks, kas süüdistus on hästi põhjendatud ja milline on tõenäosus, et pandi toime kuritegu.

Esialgne eeluurimine toimub peamiselt siis, kui kahtlustatav on võetud kinni õigusrikkumise toimepanemiselt või kui viivitamine võiks põhjustada otsest ohtu.

Eeluurimine toimub vaid raskemate kuritegude puhul.

Vahistamine – piiravad tingimused – eelvangistus

Kui kahtlustatav on tabatud kuriteo toimepanemiselt või kui ta on vahistatud ühe päeva jooksul pärast kuriteo toimepanemist, võib ta vahistada ilma määruseta.

Kui kahtlustatavat ei ole tabatud kuriteo toimepanemiselt, on vahistamiseks vaja määrust.

Vahistatud isik viiakse prokuröri ette 24 tunni jooksul.

Piiravaid tingimusi (nt kautsjon, kahtlustatava/süüdistatava kohustus ilmuda korrapäraselt politseijaoskonda, keeld riigist lahkuda) kohaldatakse selleks, et takistada täiendavate õigusrikkumiste toimepanemist ja tagada kahtlustatava/süüdistatava ilmumine politseis toimuvale ülekuulamisele ja kohtusse.

Eelvangistus: kui eelmainitud piirangud ei ole piisavad, siis raskemate kuritegude puhul võib nõuda kahtlustatavate eelvangistuses hoidmist. Selline eelvangistus võib kesta kuni 18 kuud raskemate kuritegude puhul või 12 kuud vähem raskete kuritegude puhul ning 6 kuud hooletusest tuleneva korduva tapmise puhul. See aeg kantakse ära vanglas.

Menetlused eeluurimiskolleegiumites

Te võite nende kolleegiumite poole pöörduda piirangute või eelvangistuse tühistamiseks või kaebuse esitamiseks eeskirjade eiramise kohta kohtueelse menetluse käigus.

Kes vastutab iga etapi läbiviimise eest?

Esialgse analüüsi viivad läbi uurimist toimetavad ametnikud ja prokurör.

Esialgset eeluurimist toimetavad eelpool nimetatud isikud, sealhulgas eeluurimiskohtunik, ning lõpuks viib eeluurimiskohtunik ainuisikuliselt läbi eeluurimise või ülekuulamise.

Vahistamismääruse annab eeluurimiskolleegium või eeluurimiskohtunik. Juhul kui kahtlustatav tabatakse kuriteo toimepanemiselt, on asjaomastel uurijatel ja politseinikel kohustus ning kõikidel kodanikel õigus kuriteo toimepanija vahistada. Isikuvabaduse piiramist ja eelvangistust taotleb eeluurimiskohtunik prokuröri ja eeluurimiskolleegiumi nõusolekul.

Eeluurimiskolleegiumis toimuva menetluse viivad läbi kolmeliikmelised kohtukoosseisud prokuröri osalemisel.

Minu õigused uurimise ajal

Täpsema teabe saamiseks teie õiguste kohta uurimise ajal klikkige allolevatel linkidel.

Esialgne analüüs, esialgne eeluurimine, eeluurimine (1)

Mis on nende menetluste eesmärk?

Esialgse analüüsi abil teeb prokurör kindlaks, kas süüdistus on hästi põhjendatud, ja otsustab, kas alustada kriminaalmenetlust.

Esialgne eeluurimine viiakse läbi nendel juhtudel, kui kahtlustatav on tabatud teolt või kui viivitamine võiks põhjustada otsest ohtu (nt jala- ja/või sõrmejälgede kadumise oht jne).

Eeluurimine viiakse läbi vaid kuritegude ja raskemate väärtegude puhul. Esialgne eeluurimine ja eeluurimine toimuvad eesmärgiga teha kindlaks tõendid, koguda ja säilitada neid ning samuti leida kuriteojälgi.

Kes on vastutav selles etapis?

Esialgse analüüsi korraldavad uurimist toimetavad ametnikud ja prokurör.

Esialgset eeluurimist toimetavad eespool nimetatud isikud ja nendele lisaks eeluurimiskohtunik.

Eeluurimist toimetab eeluurimiskohtunik ainuisikuliselt.

Esialgset analüüsi ja esialgset eeluurimist jälgib väärtegusid menetleva kohtu juures tegutsev prokurör ja eeluurimist jälgib apellatsioonikohtu prokurör.

Kas kohaldatakse ka mingeid tähtaegu?

Esialgne analüüs kestab 4–8 kuud. Eeluurimine kestab kõige kauem 18 kuud. Kui korraldatakse täiendav uurimine, siis kestab see 3–5 kuud.

Suuremates linnades võib tähtaegu pikendada. Tähtaegade eiramise korral karistusi ei kohaldata.

Esialgse analüüsi ajal selgituste andmise ning esialgse eeluurimise ja eeluurimise ajal vastuväite esitamise tähtaeg on vähemalt 48 tundi ning seda võib pikendada.

Kahe esimese menetluse puhul ei kohaldata tähtaegade eiramisel karistusi. Siiski, kui eeluurimisel ei peeta kehtestatud tähtaegadest kinni, on eeluurimiskohtunikul õigus anda välja määrus kahtlustatava/süüdistatava sunniviisiliseks kohtusse toomiseks ja/või vahistamiseks.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Nii pea kui teid kutsutakse osalema eespool nimetatud menetlustes, on teil õigus:

  • küsida oma kulul uurimist toimetavalt ametnikult koopiat kõikidest asjaomastest õigusdokumentidest, sealhulgas süüdistuste kirjeldust,
  • taotleda vähemalt 48-tunnist tähtaega ning
  • määrata advokaat.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Jah. Tõlk tõlgib uurimist toimetavatele ametnikele teie ütlused ning samamoodi ka nende küsimused teile.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Kohe pärast uurimist toimetava ametniku juurde ilmumist võite paluda, et teavitataks teie advokaati või et teil lubataks talle helistada. Samuti on teil õigus keelduda ütluste andmisest enne advokaadi saabumist.

Ametiasutustel on kohustus tagada tõlgi olemasolu ainult teie ülekuulamise ajal. Kui teil on vaja tõlgi abi muul ajal, peate selleks tegema oma advokaadiga vastavad korraldused.

Kas on kohustuslik, et advokaat mind esindab? Kas ma saan advokaati valida?

See on kohustuslik vaid kuritegude puhul. Advokaadi valik sõltub teist. Kui teil kuriteo menetlemisel ei ole advokaati, siis määrab eeluurimiskohtunik teile siiski advokaadi uurimise ajaks.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Teilt võitakse küsida teavet seoses süüdistustega. Teil on õigus osaliselt või täielikult vaikida ning õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi. Te võite keelduda vastamast, kui see võib teie kohtuasja kahjustada.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Teil on õigus suhelda oma pere ja sõpradega telefoni teel. Pereliikmete ja erandkorras ka sõprade külastused on lubatud.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Kui teil esineb terviseprobleeme, võite paluda luba arstiga kohtuda.

Kas ma võin võtta ühendust oma päritoluriigi saatkonnaga?

Jah, teil on selleks õigus.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Ei, te ei pea.

Kas ma võin osaleda videolingi kaudu?

Kreekas ei ole osalemine videolinkide kaudu õigusaktides sätestatud.

Kas mind võidakse minu päritolumaale tagasi saata?

Selles etapis ei või teid riigist välja saata.

Millistel tingimustel võidakse minu suhtes kohaldada eelvangistust või mind vabastada?

Teid hoitakse eelvangistuses, kui on kindlad viited, et te olete toime pannud rasked õigusrikkumised ja

  • teil ei ole teadaolevat aadressi Kreekas,
  • te olete teinud korraldusi riigist lahkumiseks,
  • te olete varem hoidnud kõrvale õigusemõistmise eest,
  • teid on mõistetud süüdi vanglast põgenemise eest või kinnipeetud isiku abistamise eest põgenemisel või elukohast lahkumise keelu rikkumise eest ning samuti, kui
  • on alust uskuda, et te kavatsete põgeneda,
  • teie suhtes on varem tehtud süüdimõistvad otsused, mille tõttu on tõenäoline, et te panete toime täiendavad kuriteod.

Teie suhtes võidakse kohaldada piiravaid tingimusi või teid võidakse vabastada.

Millised õigused/kohustused mul on?

Teil on õigus saada aega tutvumiseks kohtutoimikuga ja määrata kuni kaks advokaati. Te peate isiklikult ilmuma uurimisele, kuna ainult advokaadi kohalolek ei ole piisav.

Kui eeluurimiskohtunik otsustab, et teid tuleb ajutiselt eelvangistuses hoida, võite viie päeva jooksul esitada kaebuse eeluurimiskolleegiumile. Samuti võite eeluurimiskohtunikule või eeluurimiskolleegiumile esitada taotluse tühistada teie kohta tehtud eelvangistuse otsus või asendada see teiste piirangutega.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Jah võite, kui teie suhtes ei ole kohaldatud ühtegi sellekohast piiravat tingimust.

Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid

Täiendava teabe saamiseks oma õiguste kohta vaadake osa Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid (4).

Kas ma võin edasi kaevata?

Kui kohtueelse menetluse käigus on tehtud kehtetu õigustoiming, võite esitada apellatsiooni eeluurimiskolleegiumile ning paluda see toiming tühistada ja kohtueelset menetlust korrata.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Te võite süüd tunnistada kohtueelse menetluse mis tahes etapis. Samuti võite enese süüditunnistamise tagasi võtta. Igal juhul on kohtul vabadus anda hinnang teie ülestunnistusele.

Kas süüdistust saab enne asja kohtumenetlust muuta?

Süüdistust muuta ei saa. Võimalik on süüdistust vaid täpsemalt sõnastada. Uusi punkte süüdistusele lisada ei saa.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võidakse esitada süüdistus, kui süütegu pandi toime välisriigis Kreeka kodaniku vastu ning Kreeka õigusaktide kohaselt klassifitseeritakse seda kuriteona või väärteona. Raskete kuritegude puhul kohaldatakse Kreeka õigusakte kõikide isikute suhtes, olenemata kuriteo toimepanemise kohas kehtivatest õigusaktidest.

Kas mind teavitatakse tunnistajatest, kes on andnud ütlusi minu vastu?

Teil on õigus sellist teavet saada, kuna teile võib anda kõik kohtutoimiku dokumendid, mille hulka kuuluvad ka tunnistajate ütlused. Teile võib sellist teavet anda enne oma kaitse ettevalmistamist ning samuti ka pärast seda.

Kas ma saan teavet muude minu vastu kogutud tõendite kohta?

Uurijal on kohustus anda teile koopiad kohtutoimikust ning näidata teile kõiki asjaomaseid materjale enne, kui te annate oma ütlused.

Kas minult küsitakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduvate andmete kohta?

Eeluurimiskohtunik saab teie karistusregistri andmed eeluurimise etapis tavatoiminguna.

Vahistamine / vabaduspiirangud / eelvangistus (2)

Miks neid meetmeid võetakse?

Kui õigusrikkuja on tabatud kuriteo toimepanemiselt, on tema vahistamise eesmärk tagada tema kohtu ette toomine. Muudel juhtudel on vahistamise, eelvangistuse ja vabaduspiirangute eesmärk tagada, et kahtlustatav või süüdistatav ilmuks uurimis- ja kohtuasutustesse.

Kes on vastutav?

Vahistamiseks annab käsu eeluurimiskolleegium või eeluurimiskohtunik. Samad isikud taotlevad eelvangistuse ja vabaduspiirangute kohaldamist. Kui kuriteo toimepanija tabatakse teolt, võivad ta vahistada uurijad või politseinikud.

Kas kohaldatakse mingeid tähtaegu?

Pärast vahistamist peab teid prokuröri ette viima 24 tunni jooksul. Selle tähtaja eiramise korral ei ole teile mingeid tagajärgi. Samuti on seatud tähtaeg mis tahes tingimusele, mille kohaselt peate end korrapäraselt politseis näitamas käima. Kui te eirate nimetatud tähtaega, võib tingimuse end korrapäraselt näitamas käia asendada eelvangistusega.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Kui teid on tabatud kuriteo toimepanemiselt, peavad politseinikud kohe pärast vahistamist teile teatama, miks teid vahistati. Kui teid viiakse eeluurimiskohtuniku juurde, teavitatakse teid põhjalikult teie vastu esitatud süüdistusest. Sama kehtib teie suhtes vabaduspiirangute ja eelvangistuse kohaldamise korral.

Enne mis tahes otsuse tegemist nendes küsimustes peaks eeluurimiskohtunik olema teie käsutusse andnud kõik asjaomased õigusdokumendid.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma menetluse keelt ei valda?

Kui te ei valda menetluse keelt, peate selle tegema kohe teatavaks ja paluma tõlgi abi. Tõlk tõlgib kõik teie öeldu, kõik teile esitatud küsimused ja kõik teile näidatud dokumendid.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Vahistamise korral võite taotleda oma advokaadi kohest teavitamist või luba helistada. Lisaks on teil õigus keelduda vastamast küsimustele, kui advokaat ei ilmu kohale.

Kui te ei tunne ühtegi advokaati, võite võtta ühendust oma riigi saatkonnaga või kohaliku advokatuuriga. Tõlgi kohaloleku oma advokaadiga suhtlemiseks peate korraldama teie, mitte uurimisasutused. Teie suhtes kohaldatavate vabaduspiirangute või eelvangistuse puhul rääkige esmalt oma advokaadiga. Advokaat esitab argumendid teie kaitseks ja on kohal eeluurimise ajal.

Kas mind peab esindama advokaat? Kas ma saan advokaati valida?

Esindamine on kohustuslik vaid kuritegude puhul. Teil on õigus valida oma advokaat. Kui teil ei ole advokaati, siis kuritegude puhul määratakse teile teie taotlusel siiski uurimise ajal advokaat.

Kas minult võidakse taotleda mis tahes teavet? Kas ma pean esitama teabe, mida minult palutakse?

Teilt küsitakse teavet seoses süüdistusega. Te võite keelduda vastamast, kui see võib teie kohtuasja kahjustada.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Teil on õigus paluda uurijatelt luba võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Jah, kui teil on terviseprobleeme.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Jah, teil on selleks õigus.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Te ei ole selleks kohustatud, välja arvatud isiku läbivaatuse tegemiseks.

Kas ma võin osaleda videolingi kaudu?

Õigusrikkumiste uurimine videolingi kaudu ei ole õigusaktides veel sätestatud.

Kas mind võidakse minu päritoluriiki tagasi saata?

Selles etapis ei või teid riigist välja saata.

Millistel tingimustel võidakse minu suhtes kohaldada eelvangistust või mind vabastada?

Teie suhtes võidakse kohaldata eelvangistust, kui eeluurimiskohtunik nõustub prokuröriga või kui eeluurimiskolleegium annab selle kohta määruse. Teid hoitakse eelvangistuses, kui kindlad viited, et te olete toime pannud rasked süüteod ja:

  • teil ei ole teadaolevat aadressi Kreekas,
  • te olete teinud korraldusi riigist lahkumiseks,
  • te olete varem hoidnud kõrvale õigusemõistmise eest,
  • teid on mõistetud süüdi vanglast põgenemise eest või kinnipeetud isiku abistamise eest põgenemisel või elukohast lahkumise keelu rikkumise eest ning samuti, kui
  • on alust uskuda, et te kavatsete põgeneda,
  • teie suhtes on varem tehtud süüdimõistvad otsused.

Teie suhtes võidakse kohaldada piiravaid tingimusi või teid võidakse vabastada.

Millised on mu õigused ja kohustused?

Teil on õigus saada aega kohtutoimikuga tutvumiseks ja määrata kuni kaks advokaati. Kui teie suhtes kohaldatakse eelvangistust, võite viie päeva jooksul esitada eeluurimiskohtuniku tehtud otsuse peale kaebuse eeluurimiskolleegiumile. Samuti võite eeluurimiskohtunikule või eeluurimiskolleegiumile esitada taotluse tühistada teie kohta tehtud eelvangistuse otsus või asendada see vabaduspiirangutega.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Te võite riigist lahkuda pärast vahistamise lõppemist ja tingimusel, et teie suhtes ei ole kohaldatud Kreekast lahkumise keeldu.

Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid

Täiendava teabe saamiseks oma õiguste kohta vaadake osa Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid (4).

Kas ma võin edasi kaevata?

Kui kohtueelse menetluse käigus on tehtud kehtetu õigustoiming, võite esitada kaebuse eeluurimiskolleegiumile ning paluda see tühistada ja kohtueelset menetlust korrata.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Teil on õigus süü omaks võtta ning selline toimimine ei tohiks teile seaduse järgi tuua ei positiivseid ega negatiivseid tagajärgi.

Kas süüdistust saab enne asja kohtumenetlust muuta?

Süüdistust muuta ei saa; võimalik on süüdistust vaid täpsemalt sõnastada. Uusi punkte süüdistusele lisada ei saa.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võidakse esitada süüdistus, kui tegu pandi toime välisriigis Kreeka kodaniku vastu. Raskete kuritegude puhul kohaldatakse Kreeka õigusakte kõikide isikute suhtes, olenemata kuriteo toimepanemise kohas kehtivatest õigusaktidest.

Kas mind informeeritakse tunnistajatest, kes on andnud ütlusi minu vastu?

Kindlasti. Nii pea kui teid on vahistatud ja viidud esialgsele eeluurimisele või eeluurimisele, tuleb teile esitada nimetatud teave enne, kui annate oma ütluse.

Kas ma saan teavet muude minu vastu kogutud tõendite kohta?

Uurijal on kohustus anda teile koopiad kohtutoimiku kõikidest dokumentidest enne, kui te annate oma ütluse.

Kas minult küsitakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduvate andmete kohta?

Ei. Seda teavet küsitakse vastavast osakonnast.

Menetlused eeluurimiskolleegiumis (3)

Mis on selle etapi eesmärk?

Eeluurimiskolleegiumid on pädevad õigusorganid kohtueelse menetluse läbiviimiseks. Kolleegiumid jälgivad uurimist toimetavate ametnike toimingute õiguspärasust, nad otsustavad, kas kahtlustatava/süüdistatava suhtes tuleks kohaldada eelvangistust või mitte, kas vabaduspiiranguid tuleks kohaldada või mitte; nad teevad otsuseid teistes tundlikes küsimustes, mis mõjutavad kohtueelset menetlust, ning otsustavad, kas kahtlustatav/süüdistatav peaks astuma kohtu ette või tuleks ta vabastada.

Kes on vastutav selles etapis?

Eeluurimiskolleegiumid – väärtegusid menetleva kohtu eeluurimiskolleegium, apellatsioonikohtu eeluurimiskolleegium ja kassatsioonikohtu eeluurimiskolleegium – koosnevad igaüks kolmest kohtunikust.

Kas kohaldatakse mingeid tähtaegu?

Jah, on kehtestatud tähtajad ja kui te neist kinni ei pea, ei saa te oma õigusi kasutada.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Te võite saada teavet teid käsitleva kriminaalasja edenemise kohta kohtukantseleist ja teid teavitatakse nõuetekohaselt kõikidest otsustest.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma menetluse keelt ei valda?

Kui te astute kohtukoosseisude ette, on teil õigus kasutada tõlgi abi.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Teil on õigus saada õigusalast nõu ning te võite suhelda oma õigusnõustajaga menetluse kõikides etappides. Kui tekib vajadus kirjaliku tõlke järele, peate selle eest hoolitsema teie või teie advokaat.

Kas mul peab olema õigusesindaja? Kas ma saan oma advokaati ise valida?

Esindamine ei ole kohustuslik. Kui soovite, võite ennast ise esindada või lasta seda teha advokaadil. Teil on õigus valida oma advokaat, kui teile ei ole advokaati juba määratud.

Kas minult võidakse nõuda mis tahes teavet? Kas ma pean sellele vastama?

Teilt võidakse küsida teavet kuriteo kohta, milles teid süüdistatakse. Teil on õigus vaikida ning õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi. Te võite keelduda vastamast mis tahes küsimusele, mis võib teie kohtuasja kahjustada.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Jah, võite küll. Kui te olete eelvangistuses, võite seda teha külastusajal.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Jah, kui teil on terviseprobleeme.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Jah, teil on selleks õigus.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Üksnes siis, kui te seda taotlete ja kui kohus seda lubab.

Kas ma võin osaleda videolingi vms kaudu?

Videolingi kaudu läbiviidavad menetlused ei ole seaduses veel sätestatud.

Kas mind võidakse minu päritoluriiki tagasi saata?

Selles etapis ei või teid riigist välja saata.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse? Millistel tingimustel?

Teid hoitakse eelvangistuses, kui eeluurimiskolleegium seda taotleb. Samuti võib teie liikumisvabadusele seada piiranguid või teid võidakse vabastada.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Te võite riigist lahkuda pärast vahistamise lõppemist ja tingimusel, et teie suhtes ei ole kohaldatud Kreekast lahkumise keeldu.

Kas mul palutakse anda sõrmejälgi, minu geneetilise materjali proove (DNA) (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke?

Eeluurimiskolleegium võib selleks korralduse anda.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Kohtukolleegiumi korraldusega ei või, kuid seda võib teha uurijate või eeluurijate korraldusel. Igal juhul võite taotleda oma advokaadi juuresolekut läbiotsimise ajal.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Seda liiki läbiotsimist ei saa korraldada etapis, milles osalevad kohtukolleegiumid.

Kas ma võin edasi kaevata?

Kohtukolleegiumide otsuste peale apellatsiooni esitamiseks saate kasutada asjaomaseid õiguskaitsevahendeid.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Te võite ennast süüdi tunnistada, esitades kohtukolleegiumidele seletuskirja. Sellised avaldused on siduvad ja need võivad mõjutada kohtu otsust.

Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Süüdistust muuta ei saa. Süüdistust võivad kohtukolleegiumid vaid täpsustada. Uusi punkte süüdistusele lisada ei saa.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võidakse esitada süüdistus, kui tegu pandi toime Kreeka kodaniku vastu. Raskete kuritegude puhul kohaldatakse Kreeka õigusakte kõikide isikute suhtes, olenemata kuriteo toimepanemise kohas kehtivatest õigusaktidest.

Kas mind informeeritakse tunnistajatest, kes on andnud ütlusi minu vastu?

Kahtlemata. Te võite saada teavet nii selle etapi jooksul kui ka enne seda. Teil on õigus saada teavet kohtutoimiku mis tahes üksikasja kohta.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Ei, teavet küsitakse asjaomasest osakonnast.

Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid (4)

Kas mul palutakse anda sõrmejälgi, minu geneetilise materjali proove (DNA) (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke?

Kui teid vahistatakse, palutakse teil anda sõrmejäljed ja teil on selleks kohustus. Samuti on kohustuslik anda DNA-proovid, kui esinevad selged viited, et te olete toime pannud raske kuriteo. Positiivse DNA-proovi korral on teil õigus taotleda kordusproovi; kui te seda ei soovi, hävitatakse prooviks võetud geneetiline materjal.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Teie isik võidakse läbi otsida, kui uurimist toimetav isik peab seda vajalikuks. Läbiotsimine ei tohi alandada teie väärikust ja seda tuleb teha kõrvalises kohas. Kui te olete naissoost, peab läbiotsimist toimetama naisterahvas. Kui teil palutakse anda üle teatud ese või dokument ja te teete seda, ei tuleks teie isikut enam läbi otsida.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Teie kodu võib läbi otsida tingimusel, et seda teeb kohtuametnik ja uurimist toimetav ametnik eeluurimise või esialgse eeluurimise raames. Autod otsitakse läbi siis, kui on tõsine kahtlus, et toime on pandud kuritegu või kui see on vältimatult vajalik.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

3. Minu õigused kohtus


Eelmenetlus

Kes teatab mulle vajadusest ilmuda kohtusse ja kuidas seda tehakse?

Prokurör koostab süüdistusakti, määrab kohtuliku menetluse kuupäeva ja saadab süüdistatavale, kaebuse esitajale ja tunnistajatele kohtukutse vähemalt 15 päeva või 30 päeva, kui nad elavad teistes Euroopa riikides, enne kohtumenetlust.

Menetlus asja kohtuliku arutamise ajal

Milline kohus asja arutab?

Peamised kriminaalkohtud on rahukohus õigusrikkumiste puhul, väärtegusid menetlev kohus väärtegude puhul ja kriminaalasja arutav kolmeliikmeline apellatsioonikohus või kohtunikest ja vandemeestest koosnevad kohtud kuritegude puhul. Põhimõtteliselt on pädev kohus see, mis asub õigusrikkumise toimepaneku piirkonnas.

Kas kohtumenetlus on avalik?

Jah, välja arvatud juhul, kui avalikustamine võib üldsuse moraalile halba mõju avaldada või kui on mõjuvad põhjused vaidlusosaliste privaatsuse kaitsmiseks.

Kes otsuse langetab?

Otsuse langetavad madalama astme kohtutes kohtunikud või teeb seda kohtunikest ja vandemeestest koosnev kohus.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse käigus muuta?

Süüdistust on võimalik asendada samaväärsega. Üksnes kohus saab langetada otsuse, milline on kohtuasja esemeks olevate asjaolude korrektne õiguslik kvalifikatsioon või milline on nende kõige täpsem erisus.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast kohtumenetluse ajal süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Kui te tunnistate end süüdi konkreetses süüdistuspunktis, karistab kohus teid vastavalt omaks võetud süüle. Teid võidakse kohelda leebemalt, kui hakatakse karistust määrama.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima?

Ei, te ei pea kohal olema. Teid võib esindada advokaat, välja arvatud juhul, kui kohus peab teie kohalviibimist vajalikuks.

Kas ma saan osaleda videolingi vahendusel, kui ma elan mõnes muus liikmesriigis?

Ei, te ei saa sel moel osaleda, sest videolingi vahendusel osalemine ei ole seaduses sätestatud.

Kas ma viibin kogu menetluse juures?

Ei, te ei pea seda tegema. Te võite kohtusse ilmuda ja siis lahkuda ning teie esindamist jätkab teie advokaat.

Kas ma saan kasutada tõlgi abi, kui ma ei saa aru toimuvast?

Kui te ei mõista kohtus kasutatavat keelt, on kohtul kohustus määrata tõlk.

Kas mul peab olema advokaat? Kas mulle määratakse advokaat? Kas ma saan advokaati vahetada?

Teil peab olema advokaat vaid kuritegude puhul ja kassatsioonikohtus. Kui te ei suuda endale advokaati määrata, on kohtul kohustus teha seda teie eest. Teil on õigus advokaati vahetada, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse määranud kõrgemas kohtuastmes kohus ise (ex officio).

Kas ma võin kohtu poole pöörduda? Kas ma pean kohtumenetluse ajal rääkima?

Te võite, kuid te ei pea. Teil on õigus vaikida.

Mis on selle tagajärjed, kui ma kohtus tõtt ei räägi?

Te ei pea tõtt rääkima. Süüdistatava poolt väärütluste andmine enda kohta ei ole kuritegu.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kas ma võin minu vastu esitatud tõendid vaidlustada?

Te võite seda teha ja teil on selleks õigus oma kaitse esitamise või enda kohta ütluste andmise ajal, esitades tõendeid repliigi ajal või kutsudes oma tunnistajaid.

Milliseid tõendeid võin ma enda kaitseks kohtule esitada?

Te võite esitada dokumentaalseid tõendeid, kutsuda tavatunnistajaid ja eksperte.

Millistel tingimustel võin ma selliseid tõendeid esitada?

Selleks ei ole eeltingimusi; te võite esitada kohtule tõendeid ilma sellest eelnevalt kedagi teavitamata.

Kas ma võin kasutada eradetektiivi abi enda kaitseks tõendite kogumisel? Kas sellised tõendid on lubatavad?

Te võite selliselt toimida ja tõendid on lubatavad, kui need on saadud õiguspäraselt.

Kas ma võin kutsuda tunnistajaid oma kaitseks?

Te võite esitada nii palju tunnistajaid kui soovite ja kohus peab lubama küsitleda vähemalt sama palju kaitse esitatud tunnistajaid, kui neid on prokuröril.

Kas mina võin või kas minu advokaat võib esitada küsimusi teistele tunnistajatele? Kas mina võin või kas minu advokaat võib nende ütlused kahtluse alla seada?

Te mõlemad võite esitada küsimusi ja seada kahtluse alla tunnistajate ütlused.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Arvesse võetakse kokku üle kuuekuulist vangistust sisaldavad süüdimõistvad kohtuotsused, kui vandekohus teeb süüdimõistva otsuse ja kohus arutab karistuse üle.

Kas teises liikmesriigis tehtud varasemad süüdimõistvad otsused võetakse arvesse?

Ainult siis, kui need on kantud teie karistusregistri andmetesse.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Millised on kohtumenetluse võimalikud tulemused?

Süüdistatava õigeksmõistmine, kui kohus ei ole veendunud või kahtleb selles, et ta pani toime kuriteo, või muudel õiguslikel põhjustel ning siis, kui esinevad põhjused karistusest loobumiseks (nt puhtsüdamliku kahetsuse korral).

Süüdistatava süüdimõistmine ja karistuse määramine, kui kohus on veendunud, et ta pani toime kuriteo.

Kriminaalmenetluse katkestamine, kui süüdistatav sureb, kannatanu võtab süüdistuse tagasi, kuritegu aegub või õigusrikkumine ise saab amnestia esemeks.

Kriminaalmenetluse kuulutamine vastuvõetamatuks, kui esineb varasem asjakohane otsus, kui ei ole esitatud süüdistust (kui see on nõutav), nõuet või volitust kohtuliku menetluse algatamiseks.

Ülevaade võimalikest karistustest

Peamised karistused: vangistus (eluaegne või 5–20 aastat), arest (10 päeva kuni 5 aastat), kinnipidamine (1 päev kuni 1 kuu), rahaline karistus (150–15 000 eurot), trahv (29–590 eurot), paigutamine noorte kinnipidamisasutusse või psühhiaatrilise ravi asutusse.

Täiendavad karistused: tsiviilõiguste äravõtmine, keeld tegutseda kutsealal, süüdimõistva kohtuotsuse avalikustamine.

Julgeolekumeetmed: nende kurjategijate kinnipidamine, kelle suhtes on leitud, et nad ei ole süüdivad, sõltuvusravi kohaldamine alkohoolikute ja narkomaanide suhtes, suunamine töökeskustesse, keeld elada konkreetses piirkonnas, välisriikide kodanike väljasaatmine ning vara konfiskeerimine.

Milline on kuriteoohvri roll kohtumenetluse ajal?

Ohver osaleb kas kohtuvaidluse poolena või tunnistajana. Kohtuvaidluse poolena (või „tsiviilhagejana, kes esitab tõendeid repliigi käigus”) osaleb ta menetluses eemärgiga saada rahalise hüvitise vormis kompensatsiooni emotsionaalse kahju või psüühiliste kannatuste eest. Tunnistajana osaleb ta eesmärgiga toetada süüdistuse esitajat.

Kui ohver osaleb tsiviilhagejana, peab ta seda teatama enne tõendite esitamist.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

4. Minu õigused pärast seda, kui kohus langetab otsuse


Kas ma võin esitada apellatsiooni kohtuotsuse ja/või karistuse peale?

Te võite esitada apellatsiooni süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooni esitamise õigus sõltub karistuse liigist ja raskusastmest ning samuti kohtust, mis selle määras.

Näiteks:

  • üheliikmelise väärtegusid menetleva kohtu puhul on teil õigus esitada apellatsioon, kui karistus koosneb vangistusest, mis on pikem kui 60 päeva, või rahalisest karistusest, mille suurus on üle 1000 euro;
  • kolmeliikmelise väärtegusid menetleva kohtu puhul ja nimetatud kohtu otsuste peale esitatud apellatsioone arutava kohtu puhul on teil õigus edasi kaevata, kui teile on mõistetud karistuseks vangistus, mis on pikem kui neli kuud, või rahaline karistus, mis on suurem kui 1500 eurot;
  • kohtunikest ja vandemeestest koosneva kohtu puhul või kuritegude eest määratud karistuste peale esitatud apellatsioone arutava kolmeliikmelise kohtu puhul on teil õigus edasi kaevata, kui karistus koosneb kuritegude puhul vangistusest, mis on pikem kui kaks aastat, või väärtegude puhul vangistusest, mis on pikem kui üks aasta.

Te võite esitada apellatsioonkaebuse õigeksmõistmise peale vaid siis, kui teid on õigeks mõistetud puhtsüdamliku kahetsuse põhjal või kui teid on süüdistustest vabastatud põhjustel, mis tuginevad teie heale nimele.

Kuidas ma apellatsiooni esitan?

Apellatsiooni esitamiseks peate koostama apellatsioonkaebuse ja esitama selle otsuse teinud kohtu kantseleile koos edasikaebamise alustega, oma koduse aadressiga ja advokaadi nimega.

Apellatsiooni esitamise tähtaeg on 10 päeva alates kohtuotsuse tegemisest või selle kättetoimetamisest, kui kohtulik arutamine toimus ilma teieta. Kuid kui te elate välismaal ja tehtud on tagaseljaotsus või kui teie elukoht oli teadmata, siis pikendatakse tähtaega kuni 30 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest.

Millistel alustel saab edasi kaevata?

Apellatsioon võib tugineda kas kohtuasja asjaoludele või sellele, kuidas seadust tõlgendati.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Kohtuasja arutatakse uuesti teise astme kohtus.

Mis juhtub, kui ma olen apellatsiooni esitamise ajal vanglas?

Apellatsioon saadetakse edasi Riigiprokuratuuri, määratakse asja kohtuliku arutamise kuupäev ja teil palutakse ilmuda kohtusse. Te võite taotleda karistuse täitmisele pööramise peatamist apellatsiooni läbivaatamise ajaks, tuginedes konkreetsetele õiguslikele tingimustele.

Kui kaua võtab aega apellatsiooni läbivaatamine?

Tavaliselt 1–3 aastat olenevalt õiguserikkumisest, kohtu asukohast ja sellest, kas süüdistatav on kinni peetud või mitte.

Kas ma võin esitada uusi tõendeid apellatsiooni jaoks?

Jah, te võite esitada apellatsioonikohtus uusi tõendeid. Menetlus on sama nagu esialgse kohtumenetluse puhul. Teise astme kohtus ei tohi asja arutada samad kohtunikud, kes arutasid asja esimese astme kohtus. Kontrollitakse, kas apellatsioon esitati nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Kui teie isiklikult või teie õigusesindaja ei ilmu kohale, jäetakse teie apellatsioon rahuldamata ja madalama astme kohtu määratud karistus jääb kehtima. Kui kohale ilmute teie isiklikult või teie õigusesindaja, arutatakse asja uuesti ja te võite esitada uusi tõendeid.

Mida võib kohus otsustada?

Apellatsioonikohtul ei ole volitusi määrata madalama astme kohtu määratud karistusest rangemat karistust. Kohus võib teid õigeks mõista või karistust vähendada või määrata sama karistuse, mille määras madalama astme kohus.

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse / apellatsiooni ei rahuldata?

Kui apellatsiooni põhjuseid toetatakse, võib apellatsioonikohus teid õigeks mõista või teie karistust vähendada; muul juhul jääb kehtima esimese astme kohtu otsus.

Kas on täiendav edasikaebamise võimalus teisele või kõrgema astme kohtule?

Ei, toimuda võib vaid teise astme kohtu otsuse tagasitäitmine, kui on esinenud õigusnormide eiramisi.

Kui tõendatakse, et algne otsus on vale, kas mul on õigus saada hüvitist?

Esimese astme kohtus alusetu süüdimõistmise suhtes ei ole sätestatud hüvitise maksmist, välja arvatud juhul, kui te olete olnud vangis ja teid on apellatsiooni tulemusel õigeks mõistetud.

Kui minu apellatsioon rahuldatakse, siis kas süüdimõistmisest jääb jälg?

Säilitatakse vaid kanne apellatsioonikohtu otsuse kohta. Varasem otsus kustutatakse.

Millal muutub süüdimõistev kohtuotsus lõplikuks?

Süüdimõistev kohtuotsus muutub lõplikuks, kui teise astme kohtu otsuse peale ei esitata ühtegi apellatsiooni õigusküsimuse kohta või kui apellatsioon on esitatud ja seejärel on Ülemkohus (Areios Pagos) selle rahuldamata jätnud.

Ma olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?

Teid võidakse tagasi saata oma riiki, kui kohus annab määruse teie väljasaatmiseks. Selleks et teid riigist välja saata, peab teile olema määratud vähemalt kolmekuuline vangistus või peab väljasaatmismäärus moodustama osa täiendavast karistusest või tuleb teie suhtes kohaldada julgeolekumeetmeid. Väljasaatmine on kohustuslik ja eluaegne eelkõige süüdimõistva kohtuotsuse puhul uimastitega seotud kuritegude korral.

Kas riigist väljasaatmine toimub kohe?

Ei, kõigepealt peate kandma oma karistuse. Erandkorras, kui teid on mõistetud vangi kuni viieks aastaks ja on antud määrus teie väljasaatmiseks, võib kohus otsustada teid karistuse kandmisest tingimisi vabastada ja teid kohe riigist välja saata.

Väljasaatmismäärus peab olema osa kohtuotsusest, kui teid ei ole karistusest tingimisi vabastatud ja karistus on kantud.

Te võite esitada apellatsiooni, kui väljasaatmismääruse on teinud esimese astme kohus ja teile on määratud karistuseks vangistus, mille peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada esimese astme kohtu kantseleisse.

Kas sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista teises liikmesriigis?

See oleneb asjaomase liikmesriigi õigusaktidest.

Kas teave süüdistuse ja/või süüdimõistmise kohta lisatakse minu karistusregistri andmetele?

Alles siis, kui süüdimõistev otsus on pöördumatu, kantakse see teie karistusregistri andmetesse. See teave sisestatakse ametlikult Karistusregistri Büroos.

Teie karistusandmed kustutatakse registrist:

  • pärast teie surma või 80-aastaseks saamist;
  • kui teid on tingimisi süüdi mõistetud, siis viie aasta möödumisel pärast tingimisi karistuse tähtaja lõppu tingimusel, et seda ei ole vahepeal tühistatud;
  • kümne aasta möödumisel kuni ühe kuu pikkuse vangistuse kandmisest kavandatud õigusrikkumise korral või kahe kuu pikkuse vangistuse kandmisest kriminaalkorras karistatavat hooletust hõlmava õigusrikkumise korral tingimusel, et vahepeal ei ole teid süüdi mõistetud teiste kuritegude eest.

Selle teabe säilitamiseks ei ole teie nõusolekut vaja.

Vaidluse korral võite taotleda väärtegusid menetleva kohtu prokuröril teha määrus. Seejärel võite selle otsuse peale esitada apellatsiooni väärtegusid menetleva kohtu eeluurimiskolleegiumile ühe kuu jooksul pärast otsuse kättetoimetamist.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

5 - Väiksemad liiklusnõuete rikkumised


Kuidas käsitletakse väiksemaid liiklusnõuete rikkumisi?

Liiklusnõuete rikkumistega, näiteks piirkiiruse ületamine, juhtimine alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmine, punase fooritule või STOP-märgi eiramine, peatumis- või parkimiseeskirjade eiramine, mobiiltelefoni kasutamine juhtimise ajal jne, tegeletakse peamiselt halduskorras. Nendega tegeleb enamasti pädev politseiasutus.

Milline on menetlus?

Teile esitatakse trahvikviitung, mis kinnitab teie toime pandud rikkumist. Trahvikviitungile märgitakse teile määratud haldusmeede ja/või rahaline karistus ning seejärel tuleb teil ilmuda vastavasse politseiasutusse.

Millised on võimalikud karistused?

Liiklusnõuete rikkujaid karistatakse enamasti haldustrahviga (see jääb vahemikku 40–2000 eurot) ja kohaldatakse muid haldusmeetmeid, nagu sõiduki juhtimisõiguse või sõiduki registreerimistunnistuse ja -märgi äravõtmine teatud ajaks. Siinkohal tuleb märkida, et rahalisi karistusi vähendatakse 50 %, kui need makstakse ära kümne päeva jooksul.

Kas teiste liikmesriikide kodanike vastu algatatakse selliste rikkumiste puhul menetlus?

Nende vastu algatatakse menetlus, kui nad on Kreekas rikkumise toime pannud.

Kas ma võin esitada vastuväiteid?

Te võite esitada oma vastuväited halduskaristuse peale kolme päeva jooksul sellele asutusele, mille ametnik karistust kohaldas. Kui teie vastuväiteid ei rahuldata, peate maksma asjaomase summa vastavale omavalitsusasutusele.

Peale selle, kui teie suhtes kohaldati haldusmeedet, võite minna pädevasse politseiametisse ja esitada oma vastuväited.

Kas need rikkumised kajastuvad minu karistusregistri andmetes?

Neid ei registreerita teie karistusregistri andmetes, kuna rikkumistega tegeletakse haldustasandil ja nende puhul kohaldatakse vaid halduskaristust.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenInfrastruktuuri, transpordi ja võrgustike ministeerium


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018