2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal

Save as PDF

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kuriteost tuleks kõigepealt teatada politseile. Selgitus, kuidas seda teha, on esitatud siin: Lingil klikates avaneb uus akenkuriteost teatamine.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kuriteoohvrina on Teil õigus saada politseilt järgmist teavet ning põhjendusi viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui kahtlustatav on:

  • vahistatud,
  • talle on esitatud süüdistus,
  • ta on süüdistust esitamata vabastatud,
  • kautsjoni vastu vabastatud või kautsjoni tingimusi on muudetud või need on tühistatud.

Teil on õigus saada politseilt järgmist teavet viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui politsei on saanud kuriteoteate:

  • esimese kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht;
  • kui kahtlusalune vabastatakse kautsjoni vastu, kautsjoni tingimused ja nende muudatused.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Inglismaal ja Walesis ei ole kannatanud ja tunnistajad kriminaalmenetluse pooled ning seega ei ole neil õigust tasuta õigusabile.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Kuritegude menetlemise eest vastutavad teenuseosutajad peavad kehtestama eeskirjad, mille kohaselt hüvitatakse kuriteoohvritele kriminaalmenetluses osalemisega seotud kulud.

Lisateavet tunnistajate kulude hüvitamise kohta saab Lingil klikates avaneb uus akensiit

ja Lingil klikates avaneb uus akensiit.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui politsei või riigiprokuratuuri otsus süüdistust mitte esitada Teid ei rahulda, on Teil õigus taotleda otsuse läbivaatamist kooskõlas riikliku politseiülemate nõukogu (National Police Chiefs Council (NPCC)) ja riigiprokuratuuri kuriteoohvrite läbivaatamise nõudmise õiguse kavaga (CPS Victims’ Right to Review).

Riigiprokuratuur kehtestas oma kuriteoohvrite läbivaatamise nõudmise õiguse kava 5. juunil 2013. Inglismaa ja Walesi politsei võttis oma kuriteoohvrite läbivaatamise nõudmise õiguse kava vastu 1. aprillil 2015. Nende kavade kohaselt on kuriteoohvritel õigus taotleda, et politsei ja riigiprokuratuuri otsus mitte esitada süüdistust või lõpetada kriminaalmenetlus vaadatakse läbi.

Kui Teile on teatatud otsusest, mille läbivaatamist võib taotleda vastavalt NPCC või CPS kavale, on Teil õigus saada piisavalt teavet, et saaksite otsustada, kas soovite otsuse läbivaatamist või mitte.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Kuriteoohvrite tegevusjuhendis (Code of Practice for Victims of Crime) on kannatanu määratletud kui:

  • füüsiline isik, kes on otseselt kuriteo tagajärjel kannatanud kahju, sealhulgas füüsilist, vaimset või emotsionaalset ning majanduslikku kahju;
  • otseselt kuriteo tõttu surnud isiku lähisugulane (vt sõnastik).

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma. Kui tunnete mõnda juhtumiga seotud isikut, võidakse Teid kutsuda iseloomustavaks tunnistajaks; tavaliselt teeb seda kaitsja. Mõlemal juhul võib Teie tunnistus olla süüdistatava karistamisel või õigeksmõistmisel otsustav.

Õigus algatada erasüüdistusasju on sätestatud 1985. aasta kriminaalmenetluse seaduse (Prosecution of Offences Act (POA) 1985) paragrahvi 6 lõikes 1. Kehtestatud on siiski mõned piirangud:

  • riigi peaprokuröril on vastavalt 1985. aasta kriminaalmenetluse seaduse paragrahvi 6 lõikele 2 õigus erasüüdistuse alusel algatatud kriminaalasi üle võtta;
  • mõnikord peab erasüüdistaja saama menetluse algatamiseks krooniadvokaadi või peaprokuröri nõusoleku.
Lisateavet saab Lingil klikates avaneb uus akensiit.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Kuriteoohvrite tegevusjuhendis (Code of Practice for Victims of Crime) on sätestatud kuriteoohvrite õigused. Tegevusjuhend on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akensiin.

Kui olete kuriteo tunnistaja, kuid mitte ohver, osutatakse Teile teenuseid vastavalt tunnistajate hartale (Witness Charter), mitte tegevusjuhendile. Tegevusjuhend on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akensiin.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma. Kui tunnete mõnda juhtumiga seotud isikut, võidakse Teid kutsuda iseloomustavaks tunnistajaks; tavaliselt teeb seda kaitsja.

Kui olete kuriteoohver, saate esitada kuriteoohvri avalduse (victim personal statement), mis annab Teile võimaluse selgitada oma sõnadega, kuidas on kuritegu Teid füüsiliselt, emotsionaalselt, rahaliselt või muul viisil mõjutanud. See erineb ütlustest selle kohta, mida Te nägite või kuulsite.

Kuriteoohvri avaldus annab Teile võimaluse kriminaalõigusmenetluses kaasa rääkida. Samas ei tohi Te avaldada oma arvamust selle kohta, millise karistuse peaks kahtlustatav saama, sest seda otsustab kohus.

Teil on õigus esitada kuriteoohvri avaldus samal ajal, kui annate politseile ütlusi kuriteo kohta.

Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, on Teil õigus öelda, kas soovite, et Teie kuriteoohvri avaldus loetakse või mängitakse selle lindistus (juhul kui see on olemas) kohtus ette. Samuti on Teil õigus valida, kas soovite kuriteoohvri avalduse ise ette lugeda või et seda teeks keegi teine (näiteks pereliige või advokaat). Enne kui otsustate, kas soovite kuriteoohvri avalduse kohtus ettelugemist või ettemängimist, selgitatakse Teile võimalikke tagajärgi, sealhulgas seda, et Teie kuriteoohvri avaldus võidakse avaldada meedias. Samuti võib kaitsja esitada Teile kohtus Teie kuriteoohvri avalduse kohta küsimusi.

Kui soovite kuriteoohvri avalduse kohtus ettelugemist või ettemängimist, otsustab kohus Teie huvisid arvesse võttes, kas ja millised osad avaldusest ette loetakse ning kes seda teeb. Enamasti loetakse või mängitakse ette kogu kuriteoohvri avaldus või osa sellest, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et on mõjuv põhjus seda mitte teha. Teile teatatakse kohtu otsusest.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Teil on järgmised õigused:

  • saada viie tööpäeva jooksul teavet kautsjoni vastu vabastamist käsitlenud istungi tulemuse kohta (kautsjoni vastu vabastamise tingimuste ja nende muutmise kohta) koos põhjendustega. Kui olete väga raske kuriteo või pidevate rünnakute ohver või olete haavatav või hirmutatud, on Teil õigus saada teavet ühe tööpäeva jooksul;
  • saada tunnistajate abistamise teenistuselt (Witness Care Unit) teavet kohtuistungite toimumise kuupäeva, koha ja tulemuse kohta. Tunnistajate abistamise teenistus teavitab Teid ühe päeva jooksul pärast kohtult vastava teabe saamist;
  • saada teavet selle kohta, kas on väljastatud kahtlustatava vahistamise määrus, ning kohtuistungi tulemuse kohta, kui kahtlustatav vahistatakse uuesti. Kui kahtlustatav võetakse pärast vahistamismääruse väljastamist taas vahi alla, toimub tavaliselt varsti pärast seda kohtuistung. Tunnistajate abistamise teenistus teavitab Teid viie tööpäeva jooksul pärast kohtult vastava teabe saamist;
  • kui kahtlusalune ei tunnista ennast süüdi, peate arutama oma võimalikke vajadusi tunnistajate abistamise teenistusega ning Teid suunatakse vajaduse korral vastava tugirühma või asutuse juurde.

Kui olete kohtumenetluses tunnistaja, on Teil järgmised õigused:

  • õigus küsida kohtutöötajatelt, kas Te võite siseneda kohtumajja muu sissekäigu kaudu kui kahtlusalune ja tema pere ning sõbrad;
  • õigus kohtuda võimaluse korral riigiprokuratuuri prokuröri või tema esindajaga ning esitada küsimusi kohtumenetluse kohta. Võimaluse korral teatatakse Teile, kui kaua Te peate enne tunnistuse andmist ootama;
  • õigus saada võimaluse korral prokurörilt selgitust menetluse edasilükkamise kohta ning teavet selle kohta, kui kaua võib viivitus kesta;
  • õigus oodata kohtu eesruumis ja istuda kohtusaalis kahtlustatavast ja tema perekonnast ning sõpradest eraldi - kohus tagab selle võimaluse korral;
  • õigus erimeetmetele, kui kohus seda nõuab;
  • Teile määratakse kohtus kontaktisik, et saaksite teada kohtumenetluse käigust.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Juurdepääsu menetlustoimikule on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse eeskirjade 5. osaga. Tõenäoliselt on kõige asjakohasemad eeskirjad 5.4C ja 5.4D. Need on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akensiin.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 30/01/2019