1. MINU ÕIGUSED EELUURIMISE AJAL

Save as PDF

Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?

Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?

Milline võib olla minu osa eeluurimises?

Millised on minu õigused tunnistajana?

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?

Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?

Kas mul on võimalik saada õigusabi?

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?

Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?

Kuidas jätkub minuga seotud süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?

Kas ma võin edasi kaevata, kui minuga seotud süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?

Lisateave

Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?

Kui te olete langenud kuriteo ohvriks, võite te sellest politseile teatada. Kuriteost võib teie asemel teatada ka teie abikaasa, vanem, vend, õde või eestkostja. Samuti võite teatada politseile kuriteost, millest te saite teada, isegi kui te ei ole selle kuriteo ohver.

Te võite kuriteost teada anda suuliselt, minnes lähimasse politseijaoskonda, või kirjalikult, esitades politseijaoskonnas kuriteoteate või saates selle kirja teel. Kui te otsustate saata teate kirjalikult, võite koostada selle ise või kasutada advokaadi abi. Kuriteost teatamisel ei pea te kasutama ühtegi kohustuslikku vormi, kuid teade peab olema inglise või malta keeles. Te peate lisama oma isikuandmed. Anonüümsed teated on põhimõtteliselt lubatud, kuid politsei algatab sellise teate suhtes eeluurimise üksnes juhul, kui tegemist on väga raske kuriteoga.

Kuriteost teatamise tähtaeg puudub, kuid seaduses on sätestatud, et kui kuriteo toimepanemisest on möödunud teatav ajavahemik, ei saa õigusrikkujale enam süüdistust esitada. Selle ajavahemiku pikkus sõltub kuriteoliigist ning võib ulatuda 3 kuust kergemate õigusrikkumiste (nt solvamine) puhul 20 aastani eriti raskete kuritegude (nt mõrv) puhul. Pärast selle ajavahemiku möödumist võite te küll kuriteost teatada, kuid politsei ei alusta eeluurimist, või isegi kui politsei korraldab eeluurimise, mõistab kohus õigusrikkuja õigeks.

Mõne kergema õigusrikkumise puhul peate esitama politseile konkreetse kaebuse. Need on juhtumid, mille puhul ei ole politseil lubatud sellise kaebuseta eeluurimist algatada. Kaebused esitatakse tavaliselt – kuid mitte alati – kirjalikult. Te võite kasutada kaebuse koostamisel advokaadi abi. Kaebuses peate esitama järgmised andmed: oma isikuandmed (nimi, aadress, isikutunnistuse number), teave õigusrikkuja kohta, juhtumi kirjeldus ning nende tunnistajate loetelu ja aadressid, keda politsei peaks teie arvates küsitlema. Samuti on soovitatav – kuid mitte kohustuslik – lisada viide nendele õigusnormidele, mida õigusrikkuja on teie arvates rikkunud.

Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?

Kui te esitate kuriteoteate, antakse teile viitenumber. Seda numbrit kasutades saate te jälgida juhtumi käiku. Praktikas saate asja käiku kontrollida ka kuriteoteate esitamise kuupäeva abil. Eeluurimise kohta võite teavet saada, kui lähete või helistate politseijaoskonda.

Milline võib olla minu osa eeluurimises?

Eeluurimise ajal ei ole teil kohustust advokaati kasutada, kuid menetluse keerukuse tõttu on advokaadi kaasamine soovitatav. Kui te soovite, et teid esindaks advokaat, peate tema teenuste eest ise maksma.

Soovi korral võite anda politseile igasugust teavet, mis on teie juhtumiga seoses asjakohane. Te ei pea tõestama ühtegi kuriteo aspekti, kuid kui teil on mis tahes tõendeid, mida te peate uurimise seisukohast oluliseks, võite teie või võib teie advokaat esitada need teie juhtumiga tegelevale politseiametnikule.

Tõenäoliselt kutsutakse teid tunnistajana küsitlemisele.

Üldiselt on toimik eeluurimise ajal salastatud ning sellega saavad tutvuda ainult teie juhtumiga tegelevad ametiisikud.

Millised on minu õigused tunnistajana?

Tunnistajana võite te keelduda vastamast teatavatele küsimustele. Teil on soovitatav siiski vastata kõigile küsimustele, et hõlbustada eeluurimist ning mitte anda alust kahtlustusteks, et te varjate teavet.

Te ei ole siiski kohustatud vastama ühelegi küsimusele või esitama ühtegi dokumenti või muud tõendusmaterjali, mis võib teid süüstada.

Kui te olete ohus, on teil õigus kasutada tunnistajakaitse programmi, mille abil kaitstakse teie ja teie pereliikmete elu ja vara ning mis võib hõlmata sätteid ülalpidamistoetuse maksmise kohta teatavatel juhtudel.

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?

Kui te olete alaealine, võib teie asemel kuriteost politseile teatada teie vanem või eestkostja.

Samuti võite saada psühholoogilist nõustamist, nõu ja muud abi riiklikult abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeametilt Lingil klikates avaneb uus aken„Appoġġ”. Teenuseid osutatakse tasuta ning eeluurimisest sõltumatult.

Kui te olete laps ja väidetava õigusrikkuja ülalpeetav (nt õigusrikkuja on teie vanem), võidakse teid paigutada sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi eriruumidesse, kus te saate abi ja tuge kvalifitseeritud psühholoogidelt ja sotsiaaltöötajatelt.

Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?

Teie juhtumiga tegelevad ametiasutused ei ole kohustatud teile teavet jagama. Te võite saada teavet oma õiguste ja menetluses osalemise võimaluste kohta oma advokaadilt, kui teil on advokaat.

Kas mul on võimalik saada õigusabi?

Eeluurimise ajal ei võimaldata ohvritele tasuta õigusabi.

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Kui politsei jõuab järeldusele, et õigusrikkuja on ohtlik isik ning võib teile kätte maksta, taotleb politsei kohtult vahistamismäärust.

Te võite taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Te peate lubama, et te tunnistate kohtuistungil õigusrikkuja vastu. Kui politseiametnik on veendunud, et teie ütlused või muud teie käsutuses olevad tõendid on juhtumi seisukohast olulised, võib ta paluda, et peaprokurör võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Programmi võidakse kohaldada ka teie pereliikmete ja teiste sugulaste suhtes. Tavaliselt hõlmab see meetmeid, mille abil tagatakse teie isiklik julgeolek ja/või kaitstakse teie vara.

Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?

Te võite saada arstiabi, kuid te peate selle eest maksma, kui teil puudub kehtiv ravikindlustus. ELi 27 liikmesriigi, Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud saavad kasutada Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa ravikindlustuskaarti. Vajaduse korral võite saada ka psühholoogilist ja muud liiki abi, kuid te peate teile osutatud teenuste eest ise maksma.

Kui te olete langenud koduvägivalla ohvriks, võite saada tasuta abi Lingil klikates avaneb uus akenkoduvägivalla komisjonilt ja ametilt Lingil klikates avaneb uus aken„Appoġġ”.

Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?

Puuduvad võimalused kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks teie ja õigusrikkuja vahel. On üksnes võimalus, et prokurör ja õigusrikkuja saavutavad kokkuleppe õigusrikkuja süü omaksvõtmise korral, kuid teid sellesse menetlusse ei kaasata. Süü omaksvõtmise korral sõlmitakse prokuröri ja õigusrikkuja vahel kokkulepe, mis esitatakse seejärel heakskiitmiseks kohtule.

Kuidas jätkub minuga seotud süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?

Eeluurimise lõpus võetakse vastu otsus, kas asja kohtusse saatmiseks on piisavalt tõendeid. Kuriteo raskusastmest sõltuvalt on kaks võimalust:

  • kergema kuriteo puhul ja juhul, kui eeluurimist toimetas politseiametnik, teeb ta otsuse, kas saata asi arutamiseks magistraadikohtusse;
  • raske kuriteo puhul ja juhul, kui eeluurimist toimetas eeluurimiskohtunik, toimub magistraadikohtu istung. Sellel istungil uurib kohus tõendeid ning kui ta otsustab, et asi tuleks saata kohtusse, edastab ta asja peaprokurörile, kes saadab selle omakorda arutamiseks kriminaalkohtusse.

Kui teiega seotud kriminaalasi saadetakse kohtusse, edastab politsei teile teate. Kui kohus otsustab teid tunnistajana küsitleda, märgitakse teates ka küsitlemise aeg ja koht.

Kas ma võin edasi kaevata, kui minuga seotud süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui eeluurimist toimetab politseiametnik ning ta otsustab juhtumi lõpetada seda kohtusse saatmata, võite kuriteoohvrina esitada selle otsuse peale apellatsiooni magistraadikohtule. Nimetatud kohus palub teil vande all kinnitada teavet, mille te oma kuriteoteates esitasite, ning väljendada valmisolekut kohtus ütlusi anda. Samuti peate te maksma kohtu poolt kindlaksmääratud summa, millega tagate, et teil on tõsine kavatsus lasta õigusrikkujale süüdistus esitada. Magistraadikohus uurib tõendeid ning kui ta peab neid piisavaks, annab ta politseile korralduse jätkata süüdistuse esitamist.

Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?

Kui te olete välismaalane ja te olete langenud Maltal kuriteo ohvriks, on teil kõik eespool kirjeldatud õigused. Peale selle, kui te esitate kuriteoteate, aga ei räägi inglise või malta keelt, võite te kasutada oma emakeelt. Politsei leiab tõlgi või võtab muud vajalikud meetmed, et tal oleks võimalik teie kuriteoteatest täielikult aru saada.

Eeluurimise ajal võite kasutada tõlgi abi, kuid te peate tema teenuste eest ise maksma.

Lisateave


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/12/2016