Kuriteo ohvrite õigused kriminaalmenetluses - Malta

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje malta keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.

Teid käsitatakse kuriteoohvrina, kui te olete kandnud kahju, nt teid on vigastatud või on kahjustatud või varastatud teie vara jne, ning see on toimunud sellise intsidendi tulemusena, mis on siseriikliku õiguse kohaselt kuritegu. Kuriteoohvrile on seadusega ette nähtud teatavad individuaalsed õigused nii enne kui ka pärast kohtumenetlust ja selle ajal.

Maltal algab kriminaalmenetlus eeluurimisega. Kuriteoliigist sõltuvalt toimetab eeluurimist politsei või eeluurimiskohtunik.

Kergemaid kuritegusid (kuritegusid, mille eest võib karistada rahatrahvi või alla 6-kuulise vangistusega) uurib politseiametnik. Kui õigusrikkuja vastu on piisavalt tõendeid, saadab politseiametnik asja arutamiseks magistraadikohtusse ja tegutseb kohtus prokurörina. Kohtumenetluse ajal uurib kohtunik tõendeid ning mõistab väidetava õigusrikkuja kas süüdi või õigeks. Kui õigusrikkuja mõistetakse süüdi, määrab sama kohtunik kindlaks talle mõistetava karistuse.

Kõigi muude kuritegude uurimist toimetavad eeluurimiskohtunikud. Kui õigusrikkuja vastu on piisavalt tõendeid, saadab eeluurimiskohtunik asja arutamiseks magistraadikohtusse. Kohus uurib tõendeid ning kui need on piisavad, edastab ta asja peaprokurörile. Peaprokurör saadab seejärel asja arutamiseks kriminaalkohtule. Kohtumenetluse ajal esitab prokurör õigusrikkujale süüdistuse kohtuniku ja vandekohtunike ees. Vandekohtunikud otsustavad, kas õigusrikkuja on süüdi või süütu. Kui õigusrikkuja mõistetakse süüdi, määrab kohtunik kindlaks talle mõistetava karistuse.

Järgmistel teabelehtedel jagatakse teile teavet teie kohtuasja eri etappide kohta ning kirjeldatakse teie õigusi Lingil klikates avaneb uus akeneeluurimise ajal,Lingil klikates avaneb uus aken kohtumenetluse käigus või Lingil klikates avaneb uus akenpärast esimest kohtumenetlust. Samuti saate täiendavat teavet Lingil klikates avaneb uus akenvõimaliku abi ja toetuse kohta.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/12/2016

1. MINU ÕIGUSED EELUURIMISE AJAL


Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?

Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?

Milline võib olla minu osa eeluurimises?

Millised on minu õigused tunnistajana?

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?

Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?

Kas mul on võimalik saada õigusabi?

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?

Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?

Kuidas jätkub minuga seotud süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?

Kas ma võin edasi kaevata, kui minuga seotud süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?

Lisateave

Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?

Kui te olete langenud kuriteo ohvriks, võite te sellest politseile teatada. Kuriteost võib teie asemel teatada ka teie abikaasa, vanem, vend, õde või eestkostja. Samuti võite teatada politseile kuriteost, millest te saite teada, isegi kui te ei ole selle kuriteo ohver.

Te võite kuriteost teada anda suuliselt, minnes lähimasse politseijaoskonda, või kirjalikult, esitades politseijaoskonnas kuriteoteate või saates selle kirja teel. Kui te otsustate saata teate kirjalikult, võite koostada selle ise või kasutada advokaadi abi. Kuriteost teatamisel ei pea te kasutama ühtegi kohustuslikku vormi, kuid teade peab olema inglise või malta keeles. Te peate lisama oma isikuandmed. Anonüümsed teated on põhimõtteliselt lubatud, kuid politsei algatab sellise teate suhtes eeluurimise üksnes juhul, kui tegemist on väga raske kuriteoga.

Kuriteost teatamise tähtaeg puudub, kuid seaduses on sätestatud, et kui kuriteo toimepanemisest on möödunud teatav ajavahemik, ei saa õigusrikkujale enam süüdistust esitada. Selle ajavahemiku pikkus sõltub kuriteoliigist ning võib ulatuda 3 kuust kergemate õigusrikkumiste (nt solvamine) puhul 20 aastani eriti raskete kuritegude (nt mõrv) puhul. Pärast selle ajavahemiku möödumist võite te küll kuriteost teatada, kuid politsei ei alusta eeluurimist, või isegi kui politsei korraldab eeluurimise, mõistab kohus õigusrikkuja õigeks.

Mõne kergema õigusrikkumise puhul peate esitama politseile konkreetse kaebuse. Need on juhtumid, mille puhul ei ole politseil lubatud sellise kaebuseta eeluurimist algatada. Kaebused esitatakse tavaliselt – kuid mitte alati – kirjalikult. Te võite kasutada kaebuse koostamisel advokaadi abi. Kaebuses peate esitama järgmised andmed: oma isikuandmed (nimi, aadress, isikutunnistuse number), teave õigusrikkuja kohta, juhtumi kirjeldus ning nende tunnistajate loetelu ja aadressid, keda politsei peaks teie arvates küsitlema. Samuti on soovitatav – kuid mitte kohustuslik – lisada viide nendele õigusnormidele, mida õigusrikkuja on teie arvates rikkunud.

Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?

Kui te esitate kuriteoteate, antakse teile viitenumber. Seda numbrit kasutades saate te jälgida juhtumi käiku. Praktikas saate asja käiku kontrollida ka kuriteoteate esitamise kuupäeva abil. Eeluurimise kohta võite teavet saada, kui lähete või helistate politseijaoskonda.

Milline võib olla minu osa eeluurimises?

Eeluurimise ajal ei ole teil kohustust advokaati kasutada, kuid menetluse keerukuse tõttu on advokaadi kaasamine soovitatav. Kui te soovite, et teid esindaks advokaat, peate tema teenuste eest ise maksma.

Soovi korral võite anda politseile igasugust teavet, mis on teie juhtumiga seoses asjakohane. Te ei pea tõestama ühtegi kuriteo aspekti, kuid kui teil on mis tahes tõendeid, mida te peate uurimise seisukohast oluliseks, võite teie või võib teie advokaat esitada need teie juhtumiga tegelevale politseiametnikule.

Tõenäoliselt kutsutakse teid tunnistajana küsitlemisele.

Üldiselt on toimik eeluurimise ajal salastatud ning sellega saavad tutvuda ainult teie juhtumiga tegelevad ametiisikud.

Millised on minu õigused tunnistajana?

Tunnistajana võite te keelduda vastamast teatavatele küsimustele. Teil on soovitatav siiski vastata kõigile küsimustele, et hõlbustada eeluurimist ning mitte anda alust kahtlustusteks, et te varjate teavet.

Te ei ole siiski kohustatud vastama ühelegi küsimusele või esitama ühtegi dokumenti või muud tõendusmaterjali, mis võib teid süüstada.

Kui te olete ohus, on teil õigus kasutada tunnistajakaitse programmi, mille abil kaitstakse teie ja teie pereliikmete elu ja vara ning mis võib hõlmata sätteid ülalpidamistoetuse maksmise kohta teatavatel juhtudel.

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?

Kui te olete alaealine, võib teie asemel kuriteost politseile teatada teie vanem või eestkostja.

Samuti võite saada psühholoogilist nõustamist, nõu ja muud abi riiklikult abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeametilt Lingil klikates avaneb uus aken„Appoġġ”. Teenuseid osutatakse tasuta ning eeluurimisest sõltumatult.

Kui te olete laps ja väidetava õigusrikkuja ülalpeetav (nt õigusrikkuja on teie vanem), võidakse teid paigutada sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi eriruumidesse, kus te saate abi ja tuge kvalifitseeritud psühholoogidelt ja sotsiaaltöötajatelt.

Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?

Teie juhtumiga tegelevad ametiasutused ei ole kohustatud teile teavet jagama. Te võite saada teavet oma õiguste ja menetluses osalemise võimaluste kohta oma advokaadilt, kui teil on advokaat.

Kas mul on võimalik saada õigusabi?

Eeluurimise ajal ei võimaldata ohvritele tasuta õigusabi.

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Kui politsei jõuab järeldusele, et õigusrikkuja on ohtlik isik ning võib teile kätte maksta, taotleb politsei kohtult vahistamismäärust.

Te võite taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Te peate lubama, et te tunnistate kohtuistungil õigusrikkuja vastu. Kui politseiametnik on veendunud, et teie ütlused või muud teie käsutuses olevad tõendid on juhtumi seisukohast olulised, võib ta paluda, et peaprokurör võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Programmi võidakse kohaldada ka teie pereliikmete ja teiste sugulaste suhtes. Tavaliselt hõlmab see meetmeid, mille abil tagatakse teie isiklik julgeolek ja/või kaitstakse teie vara.

Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?

Te võite saada arstiabi, kuid te peate selle eest maksma, kui teil puudub kehtiv ravikindlustus. ELi 27 liikmesriigi, Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud saavad kasutada Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa ravikindlustuskaarti. Vajaduse korral võite saada ka psühholoogilist ja muud liiki abi, kuid te peate teile osutatud teenuste eest ise maksma.

Kui te olete langenud koduvägivalla ohvriks, võite saada tasuta abi Lingil klikates avaneb uus akenkoduvägivalla komisjonilt ja ametilt Lingil klikates avaneb uus aken„Appoġġ”.

Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?

Puuduvad võimalused kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks teie ja õigusrikkuja vahel. On üksnes võimalus, et prokurör ja õigusrikkuja saavutavad kokkuleppe õigusrikkuja süü omaksvõtmise korral, kuid teid sellesse menetlusse ei kaasata. Süü omaksvõtmise korral sõlmitakse prokuröri ja õigusrikkuja vahel kokkulepe, mis esitatakse seejärel heakskiitmiseks kohtule.

Kuidas jätkub minuga seotud süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?

Eeluurimise lõpus võetakse vastu otsus, kas asja kohtusse saatmiseks on piisavalt tõendeid. Kuriteo raskusastmest sõltuvalt on kaks võimalust:

  • kergema kuriteo puhul ja juhul, kui eeluurimist toimetas politseiametnik, teeb ta otsuse, kas saata asi arutamiseks magistraadikohtusse;
  • raske kuriteo puhul ja juhul, kui eeluurimist toimetas eeluurimiskohtunik, toimub magistraadikohtu istung. Sellel istungil uurib kohus tõendeid ning kui ta otsustab, et asi tuleks saata kohtusse, edastab ta asja peaprokurörile, kes saadab selle omakorda arutamiseks kriminaalkohtusse.

Kui teiega seotud kriminaalasi saadetakse kohtusse, edastab politsei teile teate. Kui kohus otsustab teid tunnistajana küsitleda, märgitakse teates ka küsitlemise aeg ja koht.

Kas ma võin edasi kaevata, kui minuga seotud süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui eeluurimist toimetab politseiametnik ning ta otsustab juhtumi lõpetada seda kohtusse saatmata, võite kuriteoohvrina esitada selle otsuse peale apellatsiooni magistraadikohtule. Nimetatud kohus palub teil vande all kinnitada teavet, mille te oma kuriteoteates esitasite, ning väljendada valmisolekut kohtus ütlusi anda. Samuti peate te maksma kohtu poolt kindlaksmääratud summa, millega tagate, et teil on tõsine kavatsus lasta õigusrikkujale süüdistus esitada. Magistraadikohus uurib tõendeid ning kui ta peab neid piisavaks, annab ta politseile korralduse jätkata süüdistuse esitamist.

Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?

Kui te olete välismaalane ja te olete langenud Maltal kuriteo ohvriks, on teil kõik eespool kirjeldatud õigused. Peale selle, kui te esitate kuriteoteate, aga ei räägi inglise või malta keelt, võite te kasutada oma emakeelt. Politsei leiab tõlgi või võtab muud vajalikud meetmed, et tal oleks võimalik teie kuriteoteatest täielikult aru saada.

Eeluurimise ajal võite kasutada tõlgi abi, kuid te peate tema teenuste eest ise maksma.

Lisateave


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/12/2016

2. MINU ÕIGUSED KOHTUMENETLUSE AJAL


Milline võib olla minu osa kohtumenetluses?

Millised on minu õigused tunnistajana?

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?

Kas mul on võimalik saada õigusabi?

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Kuidas saan ma taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist või saada riigilt kompensatsiooni?

Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?

Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?

Lisateave

Milline võib olla minu osa kohtumenetluses?

Te võite astuda menetlusse tsiviilhagejana. Selleks te peate esitama kohtule taotluse. Kohus vaatab teie taotluse läbi ja otsustab, kas teil lubatakse tsiviilhagejaks saada. Tsiviilhagejana võite viibida kõigil kohtuistungitel, ka nendel, mis ei ole avalikud.

Teie õigused kohtumenetluse ajal on erinevad sõltuvalt sellest, milline kohus teie asja arutab.

  • Kui teie juhtumiga seoses esitab politsei süüdistuse magistraadikohtule, on teil peaaegu samad õigused nagu süüdistataval: teie võite või teie advokaat võib esitada tõendeid, ristküsitleda tunnistajaid (esitades küsimusi süüdistuse esitanud politseiametniku kaudu) jne.
  • Kui teid käsitleva juhtumiga seoses esitab peaprokurör, ase-peaprokurör või prokurör süüdistuse kriminaalkohtule, võite te üksnes istungil kohal viibida ja teha märkusi karistuse kohta, kui vandekohtunikud on õigusrikkuja süüdi mõistnud.

Kohtumenetluse ajal on soovitatav, kuid mitte kohustuslik, kasutada advokaadi abi. Advokaadi teenuste eest peate te ise maksma. Te peate tasuma ka kõik muud kulud, mis on seotud teie kohtumenetluses osalemisega (nt reisikulud, palgata puhkus jne). Malta õigusaktidega ei nähta ette selliste kulude hüvitamist.

Teie advokaadil lubatakse tutvuda kõigi toimikus sisalduvate dokumentidega ning teha märkmeid nende kohta või taotleda dokumentide koopiaid. Kuid kui juhtumit arutatakse kriminaalkohtus vandekohtunike osavõtul, antakse toimikule juurdepääs üksnes peaprokurörile, väidetavale õigusrikkujale ja tema advokaadile.

Millised on minu õigused tunnistajana?

Tõenäoliselt kutsutakse teid kohtumenetluse ajal küsitlemisele kui tunnistajat. Teile teatatakse küsitlemise toimumise aeg ja koht. Teate toimetab teile kätte politseiametnik isiklikult või see saadetakse teile postiga. Te ei ole kohustatud küsitlemiseks kohale ilmuma, kuid teil soovitatakse seda teha, sest kui kohus peab teie ütlusi oluliseks, võtab ta meetmeid, mille abil tagada teie ilmumine järgmisele kohtuistungile.

Te ei ole siiski kohustatud vastama ühelegi küsimusele või esitama ühtegi dokumenti või muud tõendusmaterjali, mis võib teid süüstada.

Teatavatel juhtudel võidakse teid:

  • küsitleda sel moel, et te ei puutu otse kokku õigusrikkujaga;
  • küsitleda teie elukohas ja/või
  • kaitsta tunnistajakaitse programmi abil.

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?

Kui olete alla 16-aastane laps ja teid on vaja kohtuistungi raames küsitleda, siis võite te taotleda enda küsitlemist videokonverentsi vahendusel. Sellisel juhul ei pea te kohtusse ilmuma ja kohtusaalis kohal viibima.

Kui te olete lapsena väidetava õigusrikkuja ülalpeetav (nt õigusrikkuja on teie vanem), paigutatakse teid turvalisse keskkonda, tavaliselt sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi allasutusse, kus te saate abi sotsiaaltöötajatelt ja psühholoogidelt.

Lapsena võite saada abi ka riiklikult abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeametilt Lingil klikates avaneb uus aken„Appoġġ”. See abi võib hõlmata psühholoogilist nõustamist, sotsiaalabi, nõu, jne. Need teenused on tasuta ning kriminaalmenetlusest sõltumatud.

Kas mul on võimalik saada õigusabi?

Kohtumenetluse ajal kuriteoohvrid tasuta õigusabi ei saa.

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Kui õigusrikkujat ei ole vahistatud ning te tunnete tema ees hirmu, võite teie või võib teie advokaat taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik keelaks õigusrikkujal teile läheneda. Politseiametnik esitab seejärel taotluse kohtule, et kohus teeks vastava määruse. Kui kohus teeb sellise määruse, peab õigusrikkuja maksma tagatisena teatava summa (tavaliselt 100–2300 eurot). Kui õigusrikkuja rikub kohtumäärust, ei saa ta seda summat tagasi.

Kui te olete kutsutud kohtuistungile ütlusi andma ning te olete enda arvates ohus, võite paluda, et teie küsitlemine toimuks sellisel moel, et teil puuduks otsene kontakt õigusrikkujaga. Kohus võib teid õigusrikkujast vaheseina (nt läbipaistmatu kardina) abil eraldada või teid võidakse küsitleda videokonverentsi vahendusel. Viimasel juhul ei pea te kohtusaalis viibima.

Te võite taotleda, et teie juhtumiga tegelev politseiametnik võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Te peate lubama, et tunnistate kohtuistungil õigusrikkuja vastu. Kui politseiametnik on veendunud, et teie ütlused või muud teie käsutuses olevad tõendid on juhtumi seisukohast olulised, võib ta paluda, et peaprokurör võtaks teid tunnistajakaitse programmi kaitse alla. Programmi võidakse kohaldada ka teie pereliikmete ja teiste sugulaste suhtes. Tavaliselt hõlmab see meetmeid, mille abil tagatakse teie isiklik julgeolek ja/või kaitstakse teie vara.

Kuidas saan ma taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist või saada riigilt kompensatsiooni?

Malta õigusaktide kohaselt võite te taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist üksnes tsiviilhagi esitamisega tsiviilkohtule. Puuduvad võimalused taotleda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames.

Sellest olenemata võib teiega seotud asja arutav kohus teatavatel juhtudel kohustada õigusrikkujat hüvitama teile tekitatud kahju. See on võimalik kahel juhul:

  • kui kohus mõistab õigusrikkujale vanglakaristuse, kuid lükkab selle täitmise edasi, siis võib ta kohustada õigusrikkujat maksma teile hüvitist mis tahes kahju eest, mida te kuriteo tagajärjel kandsite;
  • kui kohus mõistab õigusrikkujale tingimisi vanglakaristuse (sunnimeetmed vangistust kohaldamata), siis võib ta kohustada õigusrikkujat maksma teile hüvitist kuni 1164,69 euro suuruses summas.

Kui te olete pärast 1. jaanuari 2006 toime pandud vägivaldse kuriteo ohver, võite te taotleda rahalist hüvitist riigilt. Täpsemat teavet kuriteoohvritele Maltal makstava hüvitise kohta leiate Euroopa Justiitsvõrgustiku vastavalt teabelehelt (kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akeninglise ja Lingil klikates avaneb uus akenmalta keeles).

Kas on võimalus kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks õigusrikkuja ja minu vahel?

Kohtumenetluse ajal puuduvad võimalused kokkuleppe saavutamiseks või lepitusmenetluse alustamiseks teie ja õigusrikkuja vahel. Kuid kui te mingil põhjusel enam ei soovi, et õigusrikkuja üle kohut mõistetakse (nt te olete talle andestanud), võite esitada kohtule istungi ajal sellekohase avalduse. Kohus võtab teie avaldust arvesse, kui ta teeb juhtumi kohta oma otsuse.

Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?

Kui te olete välismaalane, on teil kõik eespool kirjeldatud õigused. Malta õigusaktidega ei ole ette nähtud suulist tõlget või dokumentide tasuta tõlkimist kohtumenetluse ajal. Te võite siiski kasutada tõlgi abi, kui te olete valmis tema teenuste eest ise maksma.

Kui te elate välismaal, võidakse teid kui tunnistajat küsitleda telefoni- või videokonverentsi vahendusel. Peale selle, kui te peate välismaal dokumendi kätte saama, saadetakse teile posti teel selle koopia teile mõistetavas keeles ning koos sellega selgitus, millised on teie õigused ja kohustused kõnealuse dokumendiga seoses ja mil moel on teil võimalik saada dokumendi originaal.

Lisateave


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/12/2016

3. MINU ÕIGUSED PÄRAST (ESIMEST) KOHTUMENETLUST


Kas ma võin esitada apellatsiooni karistuse peale või süüdistatava õigeksmõistmise peale?

Kas edasine apelleerimine on võimalik?

Millised on minu õigused pärast kohtu mõistetud karistuse jõustumist?

Lisateave

Kas ma võin esitada apellatsiooni karistuse peale või süüdistatava õigeksmõistmise peale?

Kohtumenetluse lõpus teeb kohus otsuse süüdistatava süüdi- või õigeksmõistmise kohta. Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, määrab kohus talle karistuse. Malta õigusaktide kohaselt on ainult süüdistataval ja peaprokuröril õigus esitada kriminaalapellatsioonikohtule apellatsioon süüdi- või õigeksmõistva otsuse ja/või karistuse peale.

Kui esitati apellatsioon ja te olite esimese kohtumenetluse ajal tsiviilhageja, lubatakse teie advokaadil tutvuda kõigi apellatsioonimenetlusega seotud asjakohaste dokumentidega.

Kas edasine apelleerimine on võimalik?

Kriminaalapellatsioonikohtu otsust ei saa edasi kaevata.

Millised on minu õigused pärast kohtu mõistetud karistuse jõustumist?

Pärast karistuse jõustumist saate te kohtuotsuse koopia. Kui õigusrikkujale määrati karistuseks vangistus, võite te paluda politseilt lisateavet selle kohta, millistel tingimustel õigusrikkuja oma karistust kannab. Politsei võib keelduda sellise teabe andmisest, kui see on julgeolekukaalutlustel salastatud.

Lisateave


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/12/2016

4. ABI JA TOETUS KURITEOOHVRITELE


Riiklik abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeamet „Appoġġ”

Malta ohvriabiteenistus

Riiklik abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeamet „Appoġġ”

Amet „Appoġġ” pakub kuriteoohvritele, eelkõige sellistele haavatavatele elanikkonnarühmadele nagu lapsed ja koduvägivalla ohvrid, sotsiaaltöötajate sekkumist, psühholoogilist nõustamist, abi, tuge ja nõu.

Riiklik abivajavate laste ja perede sotsiaalhoolekandeamet „Appoġġ”:

  • kuulub perekonnaasjade ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi sotsiaalhoolekandeteenistuste fondi koosseisu;
  • pakub kõigile ohvritele, kuid eelkõige sellistele haavatavatele elanikkonnarühmadele nagu lapsed ja koduvägivalla ohvrid, pidevat sotsiaaltöötajate sekkumist, psühholoogilist nõustamist, abi, tuge ja nõu;
  • pakub tasuta neid teenuseid, mille osutamine ei sõltu õigusrikkuja kohtu alla andmisest ja süüdimõistmisest.

KONTAKTID:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.appogg.gov.mt/

Malta ohvriabiteenistus

Malta ohvriabiteenistus annab kuriteoohvritele professionaalset, sõltumatut, konfidentsiaalset ja erapooletut teavet nende õiguste ning neile pakutavate teenuste ja abi kohta.

Malta ohvriabiteenistus:

  • on sõltumatu organisatsioon, mis ei kuulu politsei, kohtute või mis tahes muu kriminaalõigusasutuse koosseisu;
  • annab kuriteoohvritele professionaalset, sõltumatut, konfidentsiaalset ja erapooletut teavet nende õiguste ning neile pakutavate teenuste ja abi kohta;
  • annab teavet Malta kriminaalõigussüsteemi ja kriminaalmenetluse kohta;
  • pakub neid teenuseid tasuta ning olenemata sellest, kas kuriteost on teatatud ning millal kuritegu toime pandi.

KONTAKTID:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://victimsupport.org.mt/


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/12/2016