Dokumentide kättetoimetamine - Malta

Taasta Salvesta PDF-failina

SISUKORD

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine tähendab kohtudokumentide kättetoimetamist juriidilisele või füüsilisele isikule. Kättetoimetamise viisi reguleeritakse konkreetselt kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (Code of Organisation and Civil Procedure; Malta seadustekogu 12. peatükk).

Dokumentide kättetoimetamise erieeskirjad lisati riigi seadusesse eesmärgiga kehtestada dokumentide kättetoimetamise standardmenetlus ja tagada, et kõik asjaomased pooled saavad kätte neid või nende tegevust puudutavad õigusdokumendid. Peale selle annavad nimetatud eeskirjad kohtule kindluse, et dokumendid on jõudnud adressaadini.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kõik kohtus registreeritud dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada. See hõlmab kohtu kirju, kohtu proteste, taotlusi, kohtukutseid, kaebusi, vastuseid, preventiiv- ja täitemäärusi ning kohtute, kohtunike ja magistraatide antud korraldusi.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Kui dokument esitatakse kohtule, vastutab dokumendi kättetoimetamise eest kohus. Nõude esitanud pool peab dokumenti kohtule esitades nimetama isiku, kellele dokument tuleb kätte toimetada, ja kättetoimetamise aadressi. Kui adressaate on mitu, peab dokumendi esitanud pool tagama, et kõikide adressaatide jaoks on piisav arv koopiaid.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Malta vastuvõttev asutus kontrollib esitatud aadressi, kui kättetoimetamine ebaõnnestub. Selleks tuleb aga Malta vastuvõtvale asutusele esitada adressaadi isikutunnistuse number, kui adressaat on füüsiline isik. Kui edastav asutus esitab vastuvõtvale asutusele adressaadi isikutunnistuse numbri, mis on iga füüsilise isiku puhul unikaalne, võib vastuvõttev asutus püüda välja selgitada tema alternatiivse elukoha.

Kui adressaat on äriühing, kontrollib vastuvõttev asutus selle registrijärgset asukohta Malta finantsinspektsiooni (Malta Financial Services Authority, MFSA) juures tegutseva äriregistri (Registry of Companies) hallatavast elektroonilisest süsteemist. Kui sinna kantud aadress erineb edastava asutuse esitatud aadressist, püütakse dokumendid kätte toimetada registrijärgsel aadressil.

Kui kohtutäitur teatab, et ta ei leidnud adressaati esitatud aadressilt või keegi ei vastanud, esitab vastuvõttev asutus asjaomasele kohtule taotluse, et saada luba (juriidilise või füüsilise) isiku teavitamiseks samal aadressil, kuid pärast Malta seaduses kehtestatud kellaaega. Vahel on kättetoimetamine siis edukas.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Füüsilise isiku aadressi väljaselgitamiseks on juurdepääs isiku aadressi puudutavatele andmetele ainult vastuvõtval asutusel, juhul kui edastav asutus teatab talle identifitseerimisnumbri. See andmebaas ei ole üldsusele ega välisriigi asutustele kättesaadav. Seevastu äriühingute põhiandmed, nagu äriühingu täpne nimi, registrinumber ja registrijärgne asukoht, on Malta finantsinspektsiooni juures tegutseva äriregistri hallatava elektroonilise süsteemi kaudu kõikidele tasuta kättesaadav. Täpsem teave äriühingu juhtide nimede, seaduslike esindajate, äriühingu sekretäri jms kohta on elektrooniliselt kättesaadav sama veebisaidi kaudu, kuid selleks on vaja luua konto ja selle teabe vaatamine on tasuline.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Kui taotletakse tunnistaja aadressi väljaselgitamist, tuleb seda keskasutusele põhjendada. Keskasutus ei ole siiski kohustatud seda teavet andma.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Kohtu protestid ja õigusdokumendid, mis ei ole kohtuasja osa, toimetatakse kätte tähitud kirjaga, kusjuures nn roosal kaardile võetakse adressaadi allkiri või tehakse märge, et dokumenti ei võetud vastu. Roosa kaart lisatakse dokumendi originaalile (näiteks koos ametliku kirjaga).

Muud kohtumenetluse algatamiseks või kohtumenetluse käigus esitatud dokumendid toimetab kätte kohtutäitur, kes toimetab nimetatud dokumendi adressaadile kätte dokumendi esitanud poole osutatud aadressil või jätab dokumendi koopia adressaadi töö- või elukohta või mõne tema teenistuses oleva isiku või advokaadi või tema posti vastu võtma volitatud isiku kätte. Dokumenti ei või jätta alla 14-aastase isiku kätte ega ühegi teise isiku kätte, kellel on kättetoimetamise ajal psüühikahäire või muu seisund, mille tõttu ta ei ole võimeline kättetoimetamise kohta tunnistust andma.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Tsiviilkohtumenetluses ei või dokumente kätte toimetada elektrooniliselt.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Vastuvõttev asutus laseb dokumendi kätte toimetada, lisades selle kohtu kirjale, mis esitatakse Malta saarel kättetoimetatava dokumendi korral tsiviilkohtu esimese kolleegiumi kantseleile ning Gozo ja Comino saarel kättetoimetatava dokumendi korral Gozo magistraadikohtu (selle kõrgema astme pädevuses) kantseleile. Need dokumendid toimetab koos kohtu kirjaga adressaadile kätte kohtutäitur. Dokumentide kättetoimetamise viis on sätestatud kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 187:

a) kättetoimetamine toimub menetlusdokumendi koopia üleandmisega isikule, kellele dokument tuleb kätte toimetada, või koopia jätmisega selle isiku elu-, tegevus- või töökohta või postiaadressile tema perekonna- või leibkonnaliikme kätte või tema teenistuses oleva isiku või advokaadi või tema posti vastu võtma volitatud isiku kätte; seaduslik ei ole nimetatud koopia jätmine alla 14-aastase isiku kätte või sellise isiku kätte, kes ei ole vaimse puude tõttu võimeline kättetoimetamise kohta tunnistust andma. Eeldatakse, et isik on võimeline kättetoimetamise kohta tunnistust andma, kui tõendatud ei ole vastupidist; vastuväiteid ei tohi esitada kättetoimetamise rikkumise põhjendusel ühelgi nimetatud põhjusel, kui tõendatakse, et koopia on tegelikult jõudnud isikuni, kellele see tuli kätte toimetada;

b) kui adressaat on kaubalaeva pardal olev isik või meeskonnaliige, kellel puudub elukoht Maltas, võib dokumendi kätte toimetada, andes dokumendi koopia üle laeva kaptenile või teisele kapteni nimel tegutsevale isikule;

c) organile, kes on iseseisev juriidiline isik, toimetatakse dokument kätte, jättes talle menetlusdokumendi koopia i) registrijärgsesse asukohta, peakontorisse või tegevuskohta või postiaadressile isiku kätte, kellel on organi seadusliku või kohtumenetluses esindamise õigus, või äriühingu sekretäri või nimetatud organi töötaja kätte või ii) ükskõik millise eespool nimetatud isiku kätte punktis a sätestatud viisil.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui dokumendi adressaat selle vastu võtab.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Ei ole asjakohane.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Malta seaduses on sätestatud, et kui isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud, keeldub seda isiklikult kohtu täitevametnikult vastu võtmast, võib kohus huvitatud poole taotlusel ning pärast kohtu täitevametniku ärakuulamist ja kõikide juhtumi asjaolude kaalumist oma dekreediga otsustada, et kättetoimetamine on toimunud keeldumise päeval ja ajal, ning seda dekreeti peetakse seaduse kohaldamisel kättetoimetamise tõenduseks.

Kui isik teadlikult väldib või takistab akti või kohtuotsuse kättetoimetamist või määruse või korralduse täitmist kohtutäituri poolt või keeldub neist, on ta süüdi lugupidamatuses kohtu vastu ja süüdimõistmise korral a) tehakse talle noomitus, b) eemaldatakse ta kohtust, c) võetakse ta 24 tunniks vahi alla hoones, milles kohus asub, d) mõistetakse talle trahv (hüvitus või rahatrahv).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Malta postiteenistus annab posti üle mis tahes isikule, kes aadressil viibib ja on valmis posti vastu võtma, tingimusel et ta on psüühiliselt terve ega ole laps. Eeldatakse, et kui isik viibib aadressil asuvais ruumides ja võtab posti vastu, on ta adressaadi poolt volitatud seda tegema. Kui isikul ei ole volitust, ei tohiks ta posti vastu võtta, ja kui ta posti vastu võtab, siis võtab ta endale kohustuse see adressaadile edasi anda. Vastuvõtja annab dokumendi kättetoimetamise vastu allkirja. See menetlus on kooskõlas 2005. aasta postiteenuste (üldiste) eeskirjade määrusega 33.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui dokumendi peab kätte toimetama allkirja vastu ja ei ole kedagi, kes vastaks ja võtaks saadetise vastu, jäetakse asjaomasele aadressile teatis adressaadi teavitamiseks, et talle püüti üle anda saadetist. Saadetisele saab järele minna lähimasse postkontorisse. Jääb postiteenuse osutaja otsustada, kas saadetist püütakse veel kord kätte toimetada. Kui saadetisele järele ei minda, tagastatakse see saatjale märkega „välja nõudmata“. Kui adressaat või tema esindaja keeldub saadetist vastu võtmast, tagastatakse see saatjale märkega „keelduti vastu võtmast“.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui aadressil ei ole kedagi, kes saadetise vastu võtaks, jäetakse sinna adressaadile teatis, et talle püüti saadetist kätte toimetada ja saadetisele võib järele minna lähimasse postkontorisse. Kui saadetisele järele ei minda, postitab postiteenuse osutaja omal äranägemisel adressaadile viimase teatise, teavitades teda, et saadetis ootab teda veel postkontoris. Üldiselt oodatakse kohaliku tähitud saadetise puhul viis ja välismaise tähitud saadetise puhul kümme päeva. Kui saadetisele ei minda järele ka pärast nimetatud tähtaegu, oodatakse veel viis päeva, enne kui saadetis saatjale märkega „välja nõudmata“ tagasi saadetakse. Postisaadetis väljastatakse postkontoris ainult adressaadile või volitatud esindajale teatise ja adressaadi isikut tõendava dokumendi (pass või isikutunnistus) esitamisel.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Väljastatakse tõend kättetoimetamise või selle ebaõnnestumise kohta.

Tähitud postiga kättetoimetatava dokumendi originaalile lisatakse nn roosa kaart. Kui dokument tagastatakse kohtule, pannakse dokumendi originaalile kas musta või punase tindiga tempel. Must tint näitab, et kättetoimetamine oli edukas, ja täpsustatakse ka seda, kellele dokument üle anti. Kui dokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, tembeldatakse dokument punase tindiga ja sellele lisatakse põhjus, miks dokumenti kätte ei toimetatud.

Kohtutäituri vahendusel kättetoimetatav dokument tembeldatakse musta tindiga, kui kättetoimetamine õnnestus, ja punase tindiga, kui see ei õnnestunud, ning dokumendile lisatakse ka kättetoimetamise eest vastutava kohtutäituri allkiri.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui adressaat ei saa dokumenti kätte, kuid dokument toimetati kätte nõuetekohaselt, jättes dokumendi koopia adressaadi aadressile, koju või töökohta, loetakse kättetoimetamine täidetuks ja kehtivaks. Kui kättetoimetamine viidi läbi seadust rikkudes, võib selle kohtus vaidlustada. Kui kehtetu kättetoimetamise korral see pool, kellele dokument tuli kätte toimetada, vastab kohtule või ilmub kohtusse, loetakse kättetoimetamine kehtivaks.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Malta vastuvõttev asutus on 2014. aasta juriidilise teatisega nr 148 kehtestanud määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikli 11 kohaselt kindla tasumäära (50 eurot) iga Maltas kättetoimetatava dokumendi eest. See tasu tuleb maksta enne kättetoimetamist. Tasu tuleb maksta pangaülekandega peaprokuratuurile (Office of the Attorney General), mille pangakonto andmed on esitatud allpool.

Panga nimi: Central Bank of Malta

Konto nimi: AG Office – Receipt of Service Documents

Konto number: 40127EUR-CMG5-000-Y

IBAN: MT24MALT011000040127EURCMG5000Y

SWIFT-kood: MALTMTMT


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/10/2017