Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Dokumentide kättetoimetamine - Holland

SISUKORD

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kõik dokumendid, mis on saadetud taotluse saanud asutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Madalmaad on vastuvõtvaks ja edastavaks asutuseks määranud kohtutäituri.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kohtutäitur peab kontrollima adressaadi elukoha aadressi Madalmaade rahvastikuregistrist (BRP). Kui adressaat selles märgitud aadressil enam ei ela, selgitatakse selle kohustusliku kontrolli käigus välja ka tema uus aadress.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Ei.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Madalmaades on pädevaks asutuseks 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 tähenduses kohus. Madalmaade kohus ei ole siiski pädev menetluse poole aadressi välja selgitama (taotluse korral).

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Dokumentide kättetoimetamine on kohtutäituri ametiülesanne (kohtutäiturite seaduse (Gerechtsdeurwaarderswet) artikkel 2). Pärast küsimuses 4.1 nimetatud kontrolli tegemist peab kohtutäitur toimetama talle kättetoimetamiseks antud dokumendi adressaadile. Põhimõtteliselt tuleb dokumendid kätte toimetada adressaadile isiklikult. Alternatiivsed meetodid puuduvad, v.a küsimuses 7 nimetatud „asenduskättetoimetamine“.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Madalmaades ei ole dokumentide elektrooniline kättetoimetamine lubatud.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Ei, või ainult tingimusel, et konkreetne kättetoimetamise viis ei ole vastuolus Madalmaade õigusega. Dokumendi võib kätte toimetada ka aadressil, mis ei ole adressaadi elukoht, tingimusel et kohtutäitur kohtub ja vestleb adressaadiga isiklikult. Kui adressaadil puudub Madalmaades teadaolev alaline või peamine elukoht, võib dokumenti hoiustada prokuratuuris.

Kohtutäitur ei toimeta dokumente kätte posti teel, ent teise liikmesriigi edastav asutus võib saata dokumendi otse adressaadile posti teel.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Ei kohaldata.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Ei kohaldata.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

1. Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

Kui adressaat keeldub kohtutäituri kättetoimetatud dokumendi vastuvõtmisest, on kohtutäituril õigus jätta dokument suletud ümbrikus registreeritud aadressile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikkel 47). Dokument arvatakse sellest hetkest kättetoimetatuks.

2. Keeldumine tõlke puudumise tõttu

Kui adressaat keeldub dokumendi vastuvõtmisest tõlke puudumise tõttu (määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikli 8 lõige 1), märgib kohtutäitur keeldumise kättetoimetamisteatisesse ning lisab, et dokumenti ei õnnestunud kätte toimetada. Euroopa Kohtu hiljutise praktika kohaselt peab kohus otsustama, mil määral on keeldumine õiguspärane (kohtuotsus Novo Banco).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Postiteenuseid kasutades võib dokumendi toimetada ka muule isikule. Isik peab ennast identima olenevalt saatmise viisist.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui dokument on saadetud tähtkirjaga, hoiustatakse seda postkontoris kindla aja jooksul. Postitöötaja jätab sellekohase teate adressaadi postkasti.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui tähtkirja ei õnnestu üle anda, jätab postitöötaja adressaadile teate, et kirja saab kätte märgitud postkontorist. Dokumenti hoitakse kolm nädalat. Kui dokumendile järele ei tulda, tagastatakse see saatjale.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Jah, lisaks kättetoimetamise aktile koostab asutus, kellel paluti dokument kätte toimetada (kohtutäitur), ka kättetoimetamisteatise (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 10) ning saadab selle koos kättetoimetamise aktiga kättetoimetamise tellinud asutusele.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kohtutäituri vahendusel kättetoimetamine ei saa olla õigusvastane. Kättetoimetamine võib olla tühine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 66 sätestatud juhtudel.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Kui dokument toimetati kätte taotluse saanud Madalmaade asutuse kaudu, võetakse kättetoimetamise eest kindlaksmääratud tasu: 65 eurot kättetoimetamise kohta.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 11/04/2019