Väiksemad kohtuvaidlused - Kreeka

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Kas Kreekas on kehtestatud väiksemate nõuete menetlus (st võrreldes tavamenetlusega lihtsustatud menetlus, mida kohaldatakse teatavast rahalisest piirmäärast väiksemate nõuete puhul või teatavat liiki kohtuvaidluste puhul, olenemata nende rahalisest väärtusest)?

Tsiviilkohtumenetluse seadustik sisaldab väiksemate nõuete lahendamist käsitlevaid erisätteid (XIII peatüki paragrahvid 466–472).

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Väiksemaid nõudeid käsitlevaid erisätteid kohaldatakse: 1) kui vaidluse ese kuulub piirkondliku tsiviilkohtu (eirinodikeío) pädevusse ja puudutab vallasvara või vallasvara valdamisega seotud nõudeid või õigusi, mille väärtus on kuni 5000 eurot; või 2) kui vaidlusalune summa on suurem kui 5000 eurot ja hageja aktsepteerib hagetava nõude või õiguse rahuldamist summas, mis jääb alla 5000 euro. Sellisel juhul nõutakse menetluse kaotanud poolelt hagetava nõude või õiguse rahuldamist või kohtu aktsepteeritud hinnangulise summa maksmist.

1.2 Menetluse kohaldamine

Menetluse kohaldamine on kohustuslik.

Ei kohus ega vaidluse pooled ei saa kasutada väiksemate nõuete menetluse asemel tavamenetlust.

1.3 Vormid

Vormid puuduvad.

1.4 Õigusabi

Kas vaidluse pooltele, keda ei esinda advokaat, antakse õigusabi menetluslikes küsimustes (nt kohtusekretäri või kohtuniku poolt)? Kui jah, siis mil määral?

Vaidluse pooled võivad end ise kohtus esindada. Vaidluse poolt võib esindada ka tema abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, kuni teise astme veresugulane või hõimlane või tema palgatöötaja. Eeldatakse, et abikaasa võib alati tegutseda oma abikaasa nimel ja nimetada muu esindaja. Kohtusekretäril või kohtunikul ei ole sellisel juhul kohustust vaidluse pooli või nende esindajaid, kes ei ole juristid, abistada.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Kas teatavad tõendite kogumist käsitlevad eeskirjad on leebemad kui tavamenetluse puhul? Kui jah, siis millised ja kuivõrd?

Väiksemate nõuete menetluses võivad piirkondliku tsiviilkohtu kohtunikud tavapärastest menetlusnormidest kõrvale kalduda: nad võivad arvesse võtta tõendeid, mis ei vasta õigusnormidest tulenevatele nõuetele, ning oma äranägemisel kohaldada menetlust, mida nad asjaolusid arvesse võttes peavad asja lahendamisel kõige ohutumaks, kiiremaks ja odavamaks.

1.6 Kirjalik menetlus

Avalduse võib esitada kirjalikult piirkondliku tsiviilkohtu kantseleile või suuliselt piirkondliku tsiviilkohtu kohtunikule, mispuhul taotlus dokumenteeritakse. Avaldus peab sisaldama: a) nende asjaolude täpset kirjeldust, mis on aluseks nõudele kooskõlas õigusega ja mis põhjendavad hageja poolt kostja vastu hagi esitamist; b) vaidluse eseme täpset kirjeldust; c) konkreetset hagiavalduse nõuet ja d) kõiki olemasolevaid tõendeid.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohtuotsus tehakse suuliselt avalikul kohtuistungil, tavaliselt kohe pärast poolte ärakuulamist kohtuistungi ajal ja enne, kui kohtunik hakkab arutama järgmist kohtuasja. Kohtuotsust pooltele kätte ei toimetata, kui kohtuprotokoll kinnitab, et kohtuotsus on tehtud mõlema poole või nende nimel tegutsevate isikute või nende volitatud advokaatide juuresolekul.

1.8 Kulude hüvitamine

Kulusid ei hüvitata.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Väiksemaid nõudeid käsitlevat kohtuotsust ei saa edasi kaevata.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/07/2017