Väiksemad kohtuvaidlused - Itaalia

Taasta Salvesta PDF-failina

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje itaalia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Puudub eraldi menetlus väiksemate kohtuvaidluste lahendamiseks. Väiksemaid kohtuvaidlusi menetleb rahukohus (giudice di pace).

Üldjuhul püütakse rahukohtus toimuvad menetlused hoida võimalikult lihtsad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 316–318).

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Rahukohus on pädev menetlema vaidlusi, mis hõlmavad vallasvara väärtusega 5000 eurot või alla selle, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Maantee- ja veeliiklusõnnetustega seotud kahjunõudeid menetleb samuti rahukohus, tingimusel et hagi väärtus ei ole suurem kui 20 000 eurot.

Olenemata hagi summast menetleb rahukohus kõiki juhtumeid, mis on seotud järgmiste küsimustega:

  • piiride märkimise ning puude ja põõsaste istutamiseks õigusaktides ette nähtud vahemaade järgimisega seotud juhtumid;
  • kortermajade teenuste ulatus ja kasutamine;
  • eluruumide omanike või kasutajate vahelised suhted seoses selliste küsimustega nagu suits, aur, kuumus, müra, vibratsioon ja samalaadsed häiringud, mis ületavad normaalset taset;
  • intressid või lisakulud, mis on seotud viivitustega pensioni või sotsiaaltoetuste maksmisel.

1.2 Menetluse kohaldamine

Rahukohtule esitatud hagi menetlemine algab kohtukutse (citazione) väljastamisega, millega isik kutsutakse kindlaksmääratud istungile. Hagiavalduse võib esitada ka suuliselt ning sel juhul protokollib kohtunik selle dokumendis, mille hageja toimetab kostjale kätte koos kohtukutsega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 316). Hagiavaldus peab sisaldama kohtu ja poolte nime ning juhtumi asjaolusid ja teemat. Ajaperiood, mis jääb kohtukutse kättetoimetamise päeva ja kohtusse ilmumise kuupäeva vahele, on poole lühem samast ajaperioodist, mida kohaldatakse madalama astme kohtu (tribunale) menetluste suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 318). Esimesel kohtuistungil küsitleb rahukohtunik pooli oma äranägemise järgi ja püüab neid lepitada. Kui tal see õnnestub, siis sõlmitud kokkulepe protokollitakse. Kui lepituskatsed vilja ei kanna, palub rahukohus pooltel esitada kõik nende väiteid, kaitselauseid ja vastuväiteid toetavad asjaolud ning dokumendid ja muud tõendid. Kui see tundub menetluspoolte käitumist esimesel kohtuistungil silmas pidades vajalik, määrab rahukohus vaid korra uue istungi aja, et anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ja kogumiseks. Poolte esitatud dokumendid võib lisada toimikusse ja neid võib seal hoida kuni juhtumi menetlemise lõpuni.

1.3 Vormid

Eelnevalt kindlaks määratud vormid puuduvad.

1.4 Õigusabi

Kui kohtuasja väärtus ei ole suurem kui 1100 eurot, võivad pooled end rahukohtus ise esindada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82; vt teabeleht „Kuidas toimida?”).

Kõigi muude juhtumite korral peavad pooled kasutama advokaadi abi. Kuid rahukohus võib juhtumi laadist ja ulatusest lähtuvalt lubada poolel ennast kohtus ise esindada, kui pool avaldab selleks suuliselt või muul viisil soovi.

Kohtunik kontrollib, kas pooled on võtnud kohtusse ilmumiseks kõik vajalikud meetmed, ning palub neil vajaduse korral täita mis tahes dokumendid või täiendada neid, kui ta leiab, et need dokumendid ei ole täidetud nõuetekohaselt.

Kui kohtunik leiab mis tahes vea advokaadile antud volitustes, määrab ta tähtaja, mille jooksul peavad pooled selle vea parandama. Kui viga parandatakse tähtaja jooksul, siis leitakse, et hagiavaldus on nõuetekohane, ning hagiavaldusega kaasnevat sisulist ja protseduurilist mõju kohaldatakse alates esimese teatamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 182).

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Tõendite kogumise eeskirjad on samad, nagu tavapärase kohtumenetluse puhul (vt teabeleht „Tõendite kogumine”).

1.6 Kirjalik menetlus

Puuduvad sätted puhtalt kirjaliku menetluse kohta, sest rahukohus on kohustatud pooled ära kuulama ja püüdma saavutada kokkulepet.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kas kohtuotsuse sisu käsitlevad eeskirjad on paindlikumad võrreldes eeskirjadega, mida kohaldatakse tavapärase kohtumenetluse korral? Kui jah, siis mil viisil?

Ei. Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju.

1.8 Kulude hüvitamine

Kas kulude hüvitamisega seoses on kehtestatud mingid piirangud? Kui jah, siis millised?

Kulude väljamõistmise otsused tehakse lähtuvalt tavapärastest eeskirjadest, mille kohaselt peab kulud kandma kaotanud pool. Kuid võib juhtuda, et pooled peavad oma kulud ise kandma, kui nad mõlemad kaotavad või kui selleks on mõni muu hea põhjus.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Kas edasikaebamise võimalus on välistatud või vaid piiratud?

Hiljutise reformiga (2006. aasta seadusandlik dekreet nr 40) muudeti eeskirju, mille kohaselt vaidlustada erapooletuid kohtuotsuseid (sentenze di equità, mille tegemisel kasutab kohtunik oma kaalutlusõigust), mis on tehtud seoses vaidlustega, mille väärtus ei ole suurem kui 1100 eurot. Selliste kohtuotsuste peale saab esitada apellatsiooni ainult juhul, kui on rikutud menetluseeskirju, põhiseadust või ELi õigust või sisulisi küsimusi reguleerivaid põhimõtteid.

Uusi sätteid kohaldatakse kõikide kohtuotsuste suhtes, mis on tehtud alates 2. märtsist 2006 (2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 40 artikkel 27).

Enne seda kuupäeva tehtud erapooletute kohtuotsuste peale võib esitada apellatsiooni kassatsioonikohtule (seadusest tulenevaid tähtaegu järgides), tuginedes asjaolule, et rikutud on põhiseadust, ELi õigust või menetluseeskirju või juhtumi sisulisi küsimusi reguleerivaid põhimõtteid või et algses kohtuotsuses ei ole nõuetekohaselt esitatud põhjendusi. Haldustrahve käsitlevad rahukohtu otsused võib vaidlustada ainult kassatsioonikohtule esitatava erakorralise apellatsiooniga.

Kõik muud rahukohtu otsused võib vaidlustada apellatsioonikohtus.

Vt teabelehed „Kohtusüsteemid”, „Kohtualluvus” ja „Kuidas toimida?”.

Seonduvad lisad

Väiksemad kohtuvaidlused: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklidPDF(114 Kb)it


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 04/02/2019