Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Väiksemad kohtuvaidlused - Portugal

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Tõepoolest on olemas lihtsustatud erimenetlus, mida kohaldatakse käesoleval teabelehel käsitletavate asjade korral.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Erimenetlust, mis on seotud selliseid rahalisi nõudeid hõlmavate hagidega, mida peetakse väikese väärtusega nõueteks või mis tulenevad kaubandustehingutest, kohaldatakse alla 15 000 euro suuruste nõuete korral.

1.2 Menetluse kohaldamine

Selle menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.3 Vormid

Portugali õigusaktidega ei ole selliste hagide jaoks vorme ette nähtud.

1.4 Õigusabi

Õigusabi on võimalik saada kõigis kohtutes igat liiki asjade korral.

Nende kohtuasjade korral, mille väärtus on 5000 eurot või alla selle ja millega seoses ei ole pooled määranud õigusesindajat, või kui õigusesindaja ei osale kohtuistungil, kus asja arutatakse ja kus tehakse kohtuotsus, küsitleb tunnistajaid kohtunik.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Selle menetlusega seoses on ette nähtud tõendite kogumise eeskirjad, mis on leebemad ja paindlikumad nendest eeskirjadest, mida kohaldatakse tavapärase, deklaratiivse otsuse saamiseks algatatud menetluse raames.

Eeskirjad, mille abil püütakse muuta menetlus leebemaks ja paindlikumaks, on järgmised.

a)      Tõendid esitatakse kohtuistungi ajal. Kui hagi summa on väiksem kui 5000 eurot, võivad pooled kutsuda ainult kolm tunnistajat; muudel juhtudel võivad nad kutsuda viis tunnistajat. Iga asjaolu tõendamiseks ei ole pooltel siiski lubatud kutsuda üle kolme tunnistaja. Sel eesmärgil ei võeta arvesse neid isikuid, kes väidavad, et nad ei tea midagi.

b)      Kohtuistung korraldatakse 30 päeva jooksul ja kui hagi summa on alla 5000 euro, ei ole istungi kuupäeva kindlaksmääramisel vaja küsida mis tahes määratud õigusesindaja nõusolekut.

c)      Ühe poole istungilt puudumine – isegi kui see on põhjendatud – ei anna alust istungi edasilükkamiseks; samuti ei anna istungi edasilükkamiseks alust õigusesindaja puudumine – isegi kui see on põhjendatud –, kui hagi summa on väiksem eelmises punktis märgitud summast.

d)     Kui hagi summa on nimetatud summast suurem ja istung lükatakse edasi, tuleb uus istung korraldada järgneva 30 päeva jooksul. Teistkordset edasilükkamist ei võimaldata.

e)      Kui kohtunik leiab, et nõuetekohase otsuse tegemiseks on vaja asja täiendavalt uurida, peatab ta kohtuistungi selliseks ajaks, mida ta peab asjakohaseks, ja määrab viivitamatult nende uurimistoimingute tegemise aja. Asja kohtulik arutamine tuleb lõpule viia 30 päeva jooksul.

f)       Eksperdiarvamuse esitab alati üks ekspert.

g)      Pärast kõigi tõendite esitamist võib iga õigusesindaja esineda lühikese avaldusega.

1.6 Kirjalik menetlus

Sarnaselt muude menetlustega toimub see menetlus suuliselt.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohtuotsuse sisu käsitlevad eeskirjad on paindlikumad, võttes siiski arvesse asjaolu, et põhistus peab alati olema täpne, teisisõnu lühike ja asjakohane.

Peale selle ei pea kohtunik kohtuotsust kirjalikult vormistama, vaid võib selle protokolli kandmiseks kohe dikteerida.

Kui isiklikult kohtusse kutsutud kostja hagi ei vaidlusta, siis ka sellisel juhul on asjas tehtava kohtuotsuse struktuur vabam, sest kohtuniku ainus toiming, millel on kohtuotsuse õigusjõud, on lisada hagiavaldusele täitmisele pööramist käsitlev klausel, välja arvatud juhul, kui on selgelt alust menetlus edasi lükata või kui nõue on ilmselgelt vastuvõetamatu.

Menetluse edasilükkamist (selliste menetlusvigade korral, mis on piisavalt olulised, et kohtunik jätaks nõude läbi vaatamata ja vabastaks kostja vastutusest) võimaldatakse või hageja nõue jäetakse ilmselgelt vastuvõetamatuna rahuldamata üksnes siis, kui selle kohta on selged tõendid.

1.8 Kulude hüvitamine

Piirangud puuduvad.

Need menetluse pooled, kellel on õigus kulude hüvitamisele, saadavad kohtule viie päeva jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist selgitava märkuse, mis on adresseeritud kaotanud poolele.

Selgitav märkus peab sisaldama järgmist teavet:

a)      menetlusosalise nimi, kohtuasja number ja õigusesindaja või täitevametniku nimi;

b)      eraldi pealkirja all poole tasutud riigilõivud;

c)      eraldi pealkirja all poole tehtud muud kulutused;

d)     eraldi pealkirja all õigusesindaja tasu summa, välja arvatud juhul, kui asjaomane summa moodustab üle 50% kõigist kaotanud ja võitnud poole tasutud riigilõivudest;

e)      saadaolev summa.

Väljamõistetud kulud maksab kaotanud pool otse asjaomase summa saajana nimetatud menetlusosalisele, välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku Lingil klikates avaneb uus akenartiklis 540 sätestatud juhul.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga kohustatakse kaotanud poolt tasuma järgmised summad ja kulud:

a)      võitnud poole tasutud riigilõivude summad proportsionaalselt töötasuga;

b)      võitnud poole tehtud kulutused;

c)      50% kaotanud ja võitnud poole tasutud riigilõivudest kokku, mis hüvitatakse võitnud poolele õigusesindaja tasudega seotud kulude katteks, kui esitatakse eespool nimetatud selgitav märkus.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Apellatsiooni esitamise kohta erieeskirju ei ole. Seega ei ole apellatsiooni esitamisele seatud erandeid ega konkreetseid piiranguid ning apellatsiooni vastuvõetavuse (või mittevastuvõetavuse) üle otsustatakse üldeeskirjade alusel.

Related links

Lisateavet leiate järgmiste veebisaitide vahendusel:


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 28/01/2019