Väiksemad kohtuvaidlused - Rumeenia

Taasta Salvesta PDF-failina

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Väiksemate nõuete menetlust reguleerivad 15. veebruaril 2013. aastal jõustunud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1025–1032.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1025 on sätestatud, et nõude väärtus ilma nõude viiviste, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei tohi ületada 10 000 Rumeenia leud nõudevormi kohtusse laekumise kuupäeval.

Mis puudutab kohaldamisala (ratione materiae), siis väiksemate nõuete menetlust ei kohaldata maksu-, tolli- või haldusküsimustele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel. Seda menetlust ei kohaldata ka nõuete rahuldamiseks, mis puudutavad füüsiliste isikute perekonnaseisu või õigus- ja teovõimet; peresuhtest tulenevaid varalisi õigusi; pärimist; pankrotimenetlusi, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppeid, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlusi ja muid sarnaseid menetlusi; sotsiaalkindlustust; tööõigust; kinnisvara üürimist, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid; vahekohtumenetlusi; eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumist.

1.2 Menetluse kohaldamine

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on väiksemate nõuete menetlus alternatiivne menetlus. Hagejal on valida väiksemate nõuete menetluse või tavalise kohtumenetluse vahel. Kui hageja on esitanud kohtule hagi, lahendatakse see tavamenetluses, v.a juhul, kui hageja taotleb enne esimest kohtuistungit sõnaselgelt erimenetluse kohaldamist. Kui nõuet ei saa lahendada väiksemate nõuete menetluses, teatab kohus sellest hagejale ja kui hageja oma hagi tagasi ei võta, lahendatakse see tavamenetluse kohaselt. Nõuet lahendama pädev esimese astme kohus on kohalik kohus. Territoriaalne kohtualluvus määratakse kindlaks vastavalt üldisele õigusele.

1.3 Vormid

Justiitsministri 29. jaanuari 2013. aasta määruses nr 359/C, millega kinnitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva seaduse nr 134/2010 artiklites 1025–1032 sätestatud väiksemate nõuete menetluse vorminõuded, on sätestatud väiksemate nõuete menetluse jaoks kohustuslik tüüpvorm. Tüüpvormid on: avalduse vorm, avalduse muutmise ja/või parandamise vorm ja vastuse vorm.

1.4 Õigusabi

Õigusabi annab kohtunik oma ülesannete piires, mitte konkreetselt seda liiki juhtumite puhul.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Kohus võib peale poolte esitatud tõendite arvesse võtta ka muid tõendeid. Tõendeid, mille haldamine on võrreldes nõude või esitatud vastunõude väärtusega ebaproportsionaalselt kulukas, siiski arvesse ei võeta.

1.6 Kirjalik menetlus

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1028 jj on sätestatud, et hageja algatab väiksemate nõuete menetluse, täites avalduse vormi ja esitades selle pädevale kohtule või saates selle posti teel või muul viisil, mis tagab avalduse edastamise ja kättesaamise kinnitamise. Koos avalduse vormiga esitatakse või saadetakse ka väidete koopiad, mida hageja võib kasutada. Kui hageja esitatud teave on ebaselge või ebapiisav või avalduse vorm ei ole täidetud õigesti, annab kohus hagejale võimaluse vormi täiendada või parandada või esitada lisateavet või dokumente, v.a juhul, kui nõue on selgelt alusetu või vastuvõetamatu. Nõue lükatakse tagasi, kui see on selgelt alusetu või vastuvõetamatu. Kui hageja jätab avalduse vormi kohtu määratud tähtaja jooksul täiendamata või parandamata, nõuet menetlusse ei võeta.

Väiksemate nõuete menetlus on kirjalik ja toimub ilma kohtuistungita. Kohus võib kutsuda pooled kohtusse, kui ta peab nende kohalolekut vajalikuks või üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamata jätta, kui ta leiab, et suuline arutelu ei ole kohtuasja asjaolusid arvestades vajalik. Keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult ja seda ei saa vaidlustada.

Pärast nõuetekohaselt täidetud avalduse vormi saamist saadab kohus kostjale vastuse vormi koos avalduse vormi ja hageja nõude koopiatega. Kostja peab esitama nõuetekohaselt täidetud vastuse vormi ja dokumentide koopiad, mida ta kavatseb kasutada, 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest. Kostja võib vastata muude sobivate vahendite abil vastuse vormi kasutamata. Kohus toimetab hagejale viivitamata kostja vastuse, olemasolu korral kostja vastunõude ja kostja argumentide koopiad. Kui kostja on esitanud vastunõude, peab hageja esitama nõuetekohaselt täidetud vastuse vormi või vastama muude vahendite abil 30 päeva jooksul alates vastunõude kättetoimetamisest. Vastunõue, mida lihtsustatud menetluses ei saa lahendada, eraldatakse ja lahendatakse üldise õiguse kohaselt. Kohus võib nõuda, et pooled esitaksid lisateavet ettenähtud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui 30 päeva alates kostja või vajaduse korral hageja vastuse saamisest. Kui kohus on määranud tähtaja, mille jooksul peavad pooled ilmuma kohtusse, saadetakse neile kohtukutse. Kui kohus on määranud menetlusetapi lõpetamise tähtpäeva, teavitab ta huvitatud isikut tähtaja ületamise tagajärgedest.

Kohus teeb otsuse 30 päeva jooksul pärast kogu nõutud teabe saamist või vajaduse korral pärast suulist ärakuulamist. Kui huvitatud isik ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, teeb kohus põhinõude kohta või vastunõude kohta otsuse, tuginedes kohtuasja toimikule lisatud dokumentidele. Esimese astme kohtu otsus jõustub alates selle tegemise ja pooltele kättetoimetamise kuupäevast.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Ei

1.8 Kulude hüvitamine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1031 on sätestatud, et kohtuvaidluse kaotanud poolelt mõistetakse teise poole taotlusel välja kohtukulud. Kohus ei mõista siiski kohtuvaidluse võitnud poole kasuks välja asjatuid kulusid või kulusid, mis on nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalsed.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1032 on sätestatud, et kohtuotsuse saab edasi kaevata ainult 30 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist. Apellatsioonikohus võib peatada kohtuotsuse täitmise, kui selleks on alust, tingimusel et määratakse kautsjon suurusjärgus 10% nõude summast. Apellatsioonikohtu otsus tehakse pooltele teatavaks ja see on lõplik.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 31/07/2017