Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Väiksemad kohtuvaidlused - Prantsusmaa


PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Prantsusmaa

Euroopa piiriülesed menetlused – Väiksemad kohtuvaidlused


Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) alusel esitatavad nõuded esitatakse alama astme kohtutele (tribunaux d'instance), kes on pädevad, kui tegemist on tsiviilnõudega (kohtukorralduse seadustiku artikkel L. 221-4-1), või kaubanduskohtutele (tribunaux de commerce), kes on pädevad, kui nõue puudutab kauplejaid, äriühinguid või finantsettevõtjaid (äriseadustiku code de commerce artikkel L. 721-3-1).

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) on lähemalt täpsustamata pädevateks kohtuteks määratud liikmesriigi kohtud, siis on territoriaalne pädevus kostja elukohajärgsel kohtul.

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Kohtumenetluse algatamise taotluse saab kohtule esitada posti teel.

Määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) kohaselt algatatud menetluse osalised saavad kohtutega suhelda posti teel.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Vaidluspooled võivad taotleda määrusele artikli 11 kohaselt lisatud vormide täitmiseks teavet järgmistelt isikutelt:

  • kohtusekretärid (personnel de greffe), kes töötavad kohtutes, kelle pädevuses on määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) kohaselt esitatud nõuete menetlemine, nt alama astme kohtutes või kaubanduskohtutes; konkreetselt alama astme kohtutes täidavad seda ülesannet tavaliselt kohtute registratuuris (service d'accueil du justiciable - SAUJ) töötavad kohtusekretärid, kelle käest saab menetluste kohta vajalikku teavet. Nimetatud registratuurid alustavad alama astme kohtutes tööd hiljemalt 2017. aasta 31. detsembrist;
  • üle riigi asuvate õiguskeskuste (maisons de la justice et du droit) töötajad;
  • juristid, kellelt pooled saavad igal ajal departemangu tasandi õigustalituses (centres départementaux d'accès au droit) tasuta nõu küsida.

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Kõnealuseid dokumente ei ole lubatud elektrooniliselt kätte toimetada. Seega ei ole tehnilisi vahendeid võimalik kasutada.

Väiksemate nõuete määruse kohaselt esitatud nõuete menetlemiseks pädevate kohtutega toimub suhtlus ainult posti teel.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Ükski isik ega kutseala esindaja ei ole kohustatud artikli 13 kohase elektroonilise vahendi abil kättetoimetatavat dokumenti vastu võtma.

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

  • Kui menetlus algatatakse alama astme kohtus, siis ei tule tasuda riigilõivu. Siiski võib kohus otsustada, et kaotanud pool tasub kulud, sh otsuse täitmise kulud. Tähtkirjaga teavitamise kulud kannab kohus. Tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1387 kohased kättetoimetamiskulud määratakse kindlaks kohtu täitekorraldusega ja nende sissenõudmise eest vastutab riigikassa. Samuti võib alama astme kohus määrata, et kaotanud pool tasub kulud, mis ei kuulu kohtukulude hulka, st võitnud poole kantud mis tahes esindus- ja abikulud.
  • Kui menetlus algatatakse kaubanduskohtus, siis oleneb riigilõivu suurus sellest, kas kohtuistung toimub või mitte. Kui kohtuistungit ei toimu, on riigilõiv 17,80 eurot (korralduse taotlemise tasu); kui kohtuistung toimub, on lõiv ligikaudu 67 eurot. Need arvud ei sisalda muid kaasnenud lisakulusid.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Kooskõlas määruse artikliga 17 saab Prantsusmaa õiguse kohaselt esitada järgmisi edasikaebusi:

  • edasikaebus (appel), kui otsus tehti esimeses astmes, st nõue ületab 4 000 eurot. Pooled võivad esitada edasikaebuse ühe kuu jooksul alates kohtuotsusest teatavakstegemise päevast (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 528 ja 538);
  • vastuväite (opposition) saab esitada kostja, kellele ei ole kohtuotsust artikli 5 lõike 2 kohaselt isiklikult kätte toimetatud ja kes ei ole vastamiseks kasutanud artikli 5 lõike 3 esitatud vorme („tagaselja tehtud kohtuotsus“). See vastuväide esitatakse vaidlustatava otsuse teinud kohtule (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 571–578).

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Kui otsus on lõplik, võivad pooled selle õigusküsimustes edasi kaevata (pourvoi en cassation) kassatsioonikohtule (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 605–618-1).

Kui kohtuotsus on tehtud ekslikuks osutunud teabe alusel, võivad pooled esitada kohtuotsuse läbivaatamise taotluse (recours en révision) vaidlustatava otsuse teinud kohtule (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 593–603).

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Artikli 21a lõike 1 kohaselt aktsepteerivad keeled on prantsuse, inglise, saksa, itaalia ja hispaania keel.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Täitmine kuulub kohtutäituri pädevusse (huissiers de justice) ja ringkonnakohtuniku loa alusel töötasu kinnipidamise korral (saisie des rémunérations) kohtu peasekretäri pädevusse (greffier en chef).

Artikli 23 kohaldamisel kehtib järgmine:

  • tagaseljaotsuse puhul võib kohus, kellele vastuväide esitatakse, enne kohtuasja uut sisulist arutamist võtta tagasi varem tema poolt antud esmase täitekorralduse, mis tähendab, et täitmine peatatakse (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 524);
  • kõikidel juhtudel võib täitmise eest vastutav kohtunik pärast tegevusest hoidumise teatise (commandement) või tegevusest hoidumise korralduse (acte de saisie) kättetoimetamist täitmise edasi lükkamiseks anda võlgnikule ajapikendust (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 510).

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 07/12/2018